Вы здесь

Eestlased tunnetavad enda ümber eurotoetuste positiivset mõju

Viimasel ajal on kõlapinda leidnud teema, mis puudutab Eestit ja vähenevaid eurotoetusi. Fakt on see, et uuel finantsperioodil (alates 2021) Eestile eraldavate eurotoetuste maht väheneb. Seda enam on paslik hinnata juba tehtud investeeringute mõju Eestile ning vaadata tulevikku.

2017. aasta sügisel Eesti elanike seas läbi viidud avaliku arvamuse uuring, milles osales üle 1000 inimese, tõi välja, et 87% arvab, et eurotoetuste mõju on Eestile olnud positiivne. Kusjuures see osakaal on võrreldes eelmise aastaga jäänud samale tasemele. Täpsemalt, 91% vastanutest arvas, et eurotoetuste mõju ende regiooni arengule on olnud positiivne (2016. aastal oli see 89%). See osakaal näitab, et inimesed näevad eurotoetuste mõju enda ümber ning seda väärtustatakse. Kuna uuring viidi läbi inimeste seas üle Eesti, siis ühena võib uuringu tulemustest eeldada, et eurotoetused on Eestis jaotunud ühtlaselt, kuna nende positiivset mõju tunnevad inimesed Eesti erinevates piirkondades.

Kõige enam tajuvad eestlased eurotoetuste mõju ja osakaalu valdkondades nagu põllumajandus, taristu, haridus ja veemajandus. Näiteks haridusvaldkonnas eurotemaatika tajumist võib põhjendada lähiaastatel ellu viidud haridusreformiga, mis muutis süsteemi väga oluliselt ning pälvis seepärast ka palju tähelepanu. Eurotoetuste abiga on arendatud ka väga suurel määral Eesti taristut (teed, sadamad jms) ning jõudnud puhas vesi inimeste kodudesse. Viimast rõhutades on see väga oluline, sest veel tänase päevani ei saa igas Euroopa Liidu liikmesriigi linnas nautida puhast joogivett, sest veemajandusse pole piisavalt investeeritud.

Eelpool mainitust tulenevalt teatakse eurotoetusi vahendavate asutustena kõige enam ka PRIAt (põllumajandus), EASi (taristu, ettevõtlus) ning KIKi (veemajandus). Kuid samas Eesti inimene eurotoetuste fondide vahel erinevust ei tee. Uuringu tulemustele toetudes inimesed võtavad eurotoetusi kui ühest fondist taotletavaid toetusi. Kõige enam teatakse Euroopa Regionaalarengu fondi ja Euroopa sotsiaalfondi, millest enamus projektidest ka toetust saavad. Sealjuures, Euroopa Regionaalarengu fondist toetatavad projektid on rohkem n-ö silmaga nähtavad ja käega katsutavad ehk näiteks hoonete ehitamine, restaureerimine, taristu arendamine jms. Sotsiaalfond aga investeerib rohkem pehmematesse, aga mitte vähem olulisematesse teemadesse, näiteks koolitustesse, haridusse jms. Ühtekuuluvusfondi eesmärk on aga finantseerida suuremaid ja laiahaardelisemaid projekte, näiteks on Elroni rongid rahastatud Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning rajatav Rail Baltic saab finantseeritud Euroopa Ühtekuuluvusfondist.

Kui eesti inimene näeb enda ümber eurotoetuste positiivset mõju, siis 83% on kursis ka eurotoetuste temaatikaga. See osakaal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 1% võrra ning üldiselt võib väita, et Eesti inimene on eurotoetustest teadlik inimene. Sealjuures, Euroopa Komisjoni poolt tellitud eurobaromeetri uuring näitab, et 54% Eesti inimestest näeb eurotoetuste regionaalselt mõju (2016. aastal oli see 50%) kui Euroopa Liidu keskmine näitaja on 35%.

Üldiselt võib öelda, et Eesti inimene on eurotoetustest üldiselt väga teadlik. Seda, mida tehakse või on ära tehtud regioonis, kus elame, ei jää märkamata ega selle positiivne mõju tunnustamata. Küll selle juures märgatakse paremini just projekte, mis on n-ö silmaga nähtavad ja käega katsutavad nagu näiteks investeeringud taristusse, hoonete ehitamised jms. Kuna rahva ootused ja eurotoetustest teavitus on kõrge, siis tuleb seda enam planeerida ja teadvustada eurotoetuste planeerimist järgnevateks aastateks, mil uus finantsperiood toob Eestile kaasa eurotoetuste vähenemise.