Sa oled siin

TalTechi ja EMÜ uus nutikas tööstuslabor pani teadlased ja tudengid suurest huvist kihama

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Eesti Maaülikooli (EMÜ) rajatud nutika teadus- ja arendustegevuse virtuaalne üksus ehk Smart Industry Centre (SmartIC) ühendab Eestiga Euroopa ülikoolide seadmeid ja oskusteavet. Projekti abil soetatud 3D metalliprinter ja kompuutertomograaf võimaldavad virtuaalreaalsuse abil distantsilt toota ja uurida vajalikke materjale.

Nutika tootmise tuumiktaristu SmartIC projektijuhi professor Tauno Otto sõnul tekkis vajadus projekti järele tulenevalt Eesti majanduse ja tööstuse hetkeseisust, mis vajas suuremat lisaväärtust loovat kõrgtehnoloogilist tootmist.Professor Tauno Otto 3D metalliprinteriga / Foto: Mattias Jõesaar

„Me leidsime lahenduse – soetasime TalTechi 3D printerid ja Eesti Maaülikooli kompuutertomograafi ning saame nende ressursse ühendada liitreaalsuse laboris loodud virtuaalsete keskkondadega ehk digitaalsete kaksikutega. See tähendab, et nii Eestis kui ka piiri taga asuvaid asuvaid teadusseadmeid saab juhtida distantsilt ning seeläbi kasutada investeeringuid optimaalsemalt ,“ selgitas Otto.

„Eesti valdavalt väikeste ja keskmiste ettevõtete probleem seisneb selles, et me võime küll osta endale väga hea seadme, kuid oskusteavet sisse osta on liiga kallis. Lähemas tulevikus saab insener virtuaalmaailma siseneda kodukontorist, et pakkuda oma oskuseid,” märkis SmartICi projektijuht.

Tänu tipptehnikale on tõusnud rahvusvaheline huvi. Nii õnnestus TalTechil just tänu soetatud laborile Eestisse meelitada tippteadlasi väljastpoolt Eestit. Näiteks 2018. aasta augustis asus TalTachi laboris tööle Norrast tulnud 3D printimisega tegelev professor.

Labor võimaldab juhtida seadmeid ka väljaspool Eestit / Foto: Mattias Jõesaar

Lisaks norrakatele on koostööst huvitatud paljud teised Euroopa ülikoolid. TalTechi eesmärk on võrgustikku lisada võimalikult palju uusi seadmeid. Nendega oleks võimalik distantsilt teha vajalikke tooteid ja uuringuid, arendada tehnoloogiaseadmete digitaalseid kaksikuid ja edendada tootmise digitaliseerimist.

„Sarnaste seadmete soetamisel on nii teaduslaborites kui tööstuses palju dubleerimist. Me praegu kaardistame koos Saksamaa ja Skandinaavia ülikoolidega tehnoloogiaseadmeid, mis on sarnased ja mida saaks ühendada võrgustikku,” rääkis professor Otto taristute hetkeseisust.

“Ressursside võimalikult optimaalseks kasutamiseks on tarvis kahte tegevust – kaugjuhtimist digitaalsete kaksikute kaudu ning info kogumist tööstusliku asjade interneti abil,” lisas Tauno Otto.

Kuidas taristu töötab?

Laboris on kombineeritud reaalne ja virtuaalne keskkond. Laborite füüsiline keskkond on digitaliseeritud ja arvutist näeb pilti selle digitaalsest kaksikust, mida kuvatakse virtuaalreaalsusprillidesse. Kui panna virtuaalreaalsusprillid ette, saab anda juhiseid, mida seadmega teha: vajutada juhtpaneelide nuppe ja end lähemale või kaugemale suumida. Prillidel on ees kaamera, mille pilt edastatakse vajadusel teadusgrupi liikmetele kasvõi teises linnas asuvasse laborisse.

Reaalne keskkond kuvatakse VR prillidesse / Foto: Mattias Jõesaar

„Meie viimane eksperiment oli Itaalia Teaduste Akadeemia Automatiseerimise Instituudiga. Nemad juhtisid oma Itaalia keskusest läbi virtuaalreaalsuse meie TalTechi labori tehnoloogiaseadmeid. Ja see toimis!“ kirjeldas professor Otto laborite igapäevatööd.

Eesti Maaülikoolis asub kompuutertomograaf, millega on võimalik vaadata läbi metalli, et näha selle struktuuri.

„Kui me midagi 3D-prindime, siis me ise oma toote sisse ei näe. Tartus olevad seadmed võimaldavad saata meile 3D prinditud metalltoodete sisestruktuuri analüüsid ja nii saame kihtlisandustehnoloogia jaoks sobivate uute sulamite mudeleid arendada,“ tutvustas Otto.

Taristu juurde loodud teadusgrupis töötab kokku juba 40 inimest ja TalTechi tudengitel on uue tehnoloogia vastu huvi suur. SmartIC taristu abil saavad nad teadusprojektides proovida ning katsetada, millised digitaliseerimise töövahendid vahendid on tööstuses kasutusel.

Need on enamasti nutikad vahendid, mis võimaldavad traditsioonilist inseneritööd ideest prototüübini kiirendada. Optimeeritud ja 3D prinditud ülikerge jahutusradiaator andis näiteks tudengivormeli meeskonnale vajaliku kaalusäästu, võimaldas seda piisava jäikuse tõttu kasutada ühtlasi kerepaneelina ning samas jahutas akumoodulit paremini.

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre (SmartIC) projekt valmib 30. juunil 2019. See maksab kokku ligi 1,68 miljonit eurot, millest ligi 1,6 miljonit eurot rahastas SA Archimedes Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamise teekaardi alusel.