Sa oled siin

Räpinas avab uksed uuendatud tervisekeskus

Räpinas avab täna uksed uuendatud ja laiendatud esmatasandi tervisekeskus, kus patsiente valmis vastu võtma viis perearsti, pereõed ja eriarstid ning kust teeb väljasõite Tartu kiirabi kohalik brigaad.

Esmaspäeva pärastlõunal käis hoones ühel ajal nii ehitustööde lõppviimistlus kui ka meedikute sissekolimine. «Ikka on nii, et kui välisukse juures lõigatakse läbi avamislinti, siis viimased ehitajad lahkuvad tagauksest,» viskas Räpina haigla juhatuse esimees Peeter Sibul nalja.

Aasta läbi kestnud ehitustöö tulemusel on Räpina tervishoidu investeeritud üle kahe miljoni euro, mille eest on meedikud saanud avaramad, äsja pintsli alt tulnud tööruumid. Peale selle remonditi ühe hooga ära ka perearsti tööruumid Värskas, kus üks Räpina perearst patsiente vastu võtab.

Ehitusaasta pole möödunud aga kadudeta, sest kui mullu aprillis juurdeehitisele nurgakivi pannes räägiti kuuest Räpinas vastu võtma hakkavast perearstist, siis tegelikul hakkab neid siin tööle viis. Lisaks neile ja pereõdedele hakkavad vastrenoveeritud ruumides tööle ka kirurg, ämmaemand, füsioterapeut, psühholoog, hambaarst, meestearst, naistearst, optometrist, nina-, kõrva- ja kurguarst ning neuroloog.

Arsti juurde tullakse kaugemaltki

Räpina tervisekeskuse patsiendid on Sibula sõnul valdavalt kohalik rahvas, kuid eriarstide vastuvõtule käiakse ka näiteks Setomaa vallast, Tartu- ja Võrumaalt. «Siin on see eelis, et järjekordi pole ja arsti jutule pääseb ruttu,» ütles haiglajuht.

Tervisekeskuse arendamisega Sibula kinnitusel ükski teenus ära ei kao, vaid plaani peetakse uute eriarstide palkamiseks. «Meie unistus on saada siia vastu võtma nahaarst,» lausus ta. «Tartu Ülikooli kliinikumiga on selleks kokkulepe olemas, nüüd sõltub sellest, kas haigekassa seda toetab või mitte.»

Veel soovitakse Räpinasse vastu võtma tuua traumatoloog-ortopeed ning haiglasse palgata oma naistearst.

Patsient Võrru sõitma ei pea

Kuigi maakohtades jääb inimesi aina vähemaks, pole Sibula kinnitusel haigemajas tööpuudust karta. Mida eakam on kohalik rahvas, seda rohkem inimesed meedikute või hooldajate abi vajavad. Eriarstiabi kõrval osutab Räpina haigla ka statsionaarse õendusabi teenust, kus patsiente lisaks hooldamisele ka ravitakse.

«Patsiente jätkub, oleks ainult haigekassa leping suurem,» tõdes Sibul. Praegu on aga suund pigem vastupidine, sest näiteks Põlva maakonnale ette nähtud kirurgia ravijuhtude arv tänavu hoopis vähenes. See paneb Põlva ja Võru maakonna piirist viie-kuue kilomeetri kaugusel asuva Räpina haigla valiku ette, mida teha haldusreformi järel Võru maakonda sattunud endise Värska valla rahvaga, kes justkui peaks kirurgi juurde sõitma hoopis poolesaja kilomeetri kaugusel asuvasse Lõuna-Eesti haiglasse Võrus. Sealjuures tuleks näiteks maakonnapiiri taga asuva Võõpsu küla rahval Võrru arsti juurde sõita lausa Räpina haiglast mööda. «Muidugi võtame me inimesed siin vastu ja tagasi ei saada kedagi,» kinnitas Sibul.

Ümberehitustööd Räpina haigla juures algasid läinud aasta 15. veebruaril. Tööd maksid 2,06 miljonit eurot, millest Räpina vald tasus 930 000 eurot ja Euroopa Liidu toetus moodustas 850 000 eurot. Oma panuse ehitusse andsid ka Setomaa vald, Tartu kiirabi ja Räpina haigla. Peatöövõtja oli AS Semuehitus.

Röntgenisse akna kaudu

Tervisekeskuse ehitustöödele kulunud aasta jooksul tuli nii haigla töötajatel kui patsientidel läbi ajada tagasihoidlikes tingimustes – näiteks röntgenisse pääses ehituse ajal ukseks kohandatud akna kaudu.
«Kiirabi oli politsei ruumides, perearstid ühisgümnaasiumis ja praktikandid majutatud aianduskooli. Tahan kõiki abilisi vastutulelikkuse eest tänada,» lausus haiglajuht Peeter Sibul.
Ainus seadeldis, mida remondi ajaks ajutisele pinnale ei kolitud, oli haigla röntgeniseade. Tuli valida, kas lõpetada mitmeks kuuks röntgenipiltide tegemine, mis tähendanuks haiglale rahakaotust, või leida viis, kuidas patsiendid ikkagi teenindatud saaks.
Moodus leiti selline, et röntgenisse juhatati inimesed läbi haigla akna, mis oli kohandatud ukseks. Ronima patsiendid siiski ei pidanud, sest aknast tehtud ukse ees oli soojak, kuhu viis ajutine trepp.