Sa oled siin

Korraldusasutuse seisukoht seoses Covid-19 kulude abikõlblikkusega

WHO on tunnistanud Covid-19 leviku pandeemiaks[1], seega on tegemist force majeure olukorraga. Kulude abikõlblikuks tunnistamisel tuleb koosmõjus hinnata nii siseriiklikke kui EL abikõlblikkuse reegleid võttes arvesse vääramatu jõu mõju.

Abikõlblikuks loetakse ka kulud, mis on seotud eriolukorraga või selle mõjuga ehk doominoefekti tulemusega alates 01.02.20 Näiteks seminarid, konverentsid, koolitused või muu tegevus või üritus on ära jäänud või edasi lükatud tellimuste või üritusel osalejate arv on vähenenud, esinevad tarneahela tõrked, tööjõu liikumise takistused.

Kulud loetakse abikõlblikuks järgmistel tingimustel:

  • toetuse saaja on kasutanud ära kõik võimalused tehtud kulutuste tagasi saamiseks või vältimiseks. Kui tegevused on peatunud ja edasi lükatud ning sellest tulenevalt palgaliste töötajate (näiteks projektijuhid) töökoormus alanenud, siis töötasude arvestamisel tuleb toetuse saajal tööandjana kasutada Töölepingu seaduse § 37 toodud võimalust töötasu vähendamiseks. Kui selgub, et tööandja on jätkanud töötasu maksmist ebamõistlikus mahus ajal, mil tegevusi ei toimunud, ei saa kulu abikõlblikuks lugeda;
  • toetuse saaja esitab rakendusüksusele:
  1. info ja dokumendid tegevuse ära jäämise või vähenenud ulatuse kohta. Kui kulu on erakorralise olukorraga kaudselt seotud, siis ka põhjenduse sellise seose olemasolu kohta;
  2. ürituste korral tõenduse, et toetuse saaja ei saa tegevuse korraldajale makstud summat tagasi või saab osaliselt;
  3. kindlustusandja otsus või muu kirjalik dokument (nt kindlustuspoliis või kindlustuse üldtingimused), millest nähtub, et kindlustus ei kata tehtud kulutusi;
  4. kreeditarved (majutus, lennupilet jmt).

Covid-19 juhtumiga abikõlblikuks loetud kulutuste puhul tuleb pidada rakendusüksusel eraldi arvestust (minimaalselt projekt nr, maksetaotluse nr, kuludokumendi nr/nimetus ja kulu abikõlblikuks loetud summa). Maksetaotluse kuludokumendi lahtrisse „RÜ sisesed märkused“ lisada märksõna „koroona“. See võimaldab vajadusel hiljem need kulud kiiresti leida.

Ühikuhind, mis on ette makstud, kuid jääb täielikult kasutamata, tuleb toetuse saajal vabatahtlikult tagastada. Ühikuhinda võib välja maksta osaliselt, kui kõiki ühikuhinnas sisalduvaid kulutusi ei jõutud teha või saadi juba tehtud kulutused osaliselt tagasi.

  • Kui seoses eriolukorraga ei suuda toetuse saajad abikõlblikkuse perioodil oma tegevusi lõpetada, siis palun esitada toetust andnud rakendusüksusele projekti muutmise taotlus. 
  • Kui meetme tingimused ei võimalda projekti abikõlblikkuse aega või tegevusi muuta, siis tuleks rakendusüksusel läbi rääkida rakendusasutusega võimalik meetme tingimuste muudatus. Korraldusasutus on valmis siin igakülgselt nõustama ja abiks olema.

Riigihangetest 
 

Euroopa Komisjon on 1.04.2020 välja andnud teatise „Euroopa Komisjoni suunised riigihangete raamistiku kasutamise kohta COVID-19 kriisiga seotud hädaolukorras“ (2020/C 108 I/01)

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020XC0401(05)&from=EN , milles toodud selgitused tuginevad komisjoni 9. septembri  2015. aasta teatisele riigihanke-eeskirjade kohta seoses praeguse varjupaiga-kriisiga (COM(2015) 454 final).

 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015DC0454&from=ET

1.04.2020 antud teatises selgitatakse riigihangete raamistiku võimalusi ja paindlikkust hangete läbiviimisel, mis on suunatud tervisekriisiga toimetulekuks vajalike asjade, teenuste ja tööde ostmiseks. Näiteks isikukaitse­vahendite, nagu näomaskide ja kaitsekinnaste, meditsiiniseadmete, eelkõige  ventilaatorite jm meditsiinitarvete ostmiseks, aga ka haigla- ja IT-taristu tõhustamiseks.

Avaliku sektori hankija võib:

  • kiireloomulistel juhtudel lühendada märkimisväärselt tähtaegu, et kiirendada avatud või piiratud menetlusi;
  • kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, kui tähtaegade lühendamisest ei piisa. Lisaks võib sõlmida otselepingu konkreetse ettevõtjaga, tingimusel et ainult üks ettevõtja suudab tarnida vajalikud vahendid äärmiselt kiireloomulisest olukorrast tingitud tehniliste ja ajaliste piirangutega;
  • kasutada muid alternatiivseid lahendusi ja kaasata teisi turuosalisi.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus äärmiselt kiireloomulistes olukordades on lubatud juhul, kui on täidetud kumulatiivsed kriteeriumid:

  • Ootamatud sündmused, mida asjaomased avaliku sektori hankijad ei saanud ette näha;
  • Äärmiselt kiireloomulise olukorra tõttu ei ole võimalik üldistest tähtaegadest kinni pidada;
  • Põhjuslik seos ettenägematute sündmuste ja äärmise kiireloomulisuse vahel;
  • Kasutamine ainult lünga katmiseks, kuni leitakse püsivam lahendus.

Vaata ka rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juhendit:

https://www.rahandusministeerium.ee/et/juhised-riigihangete-kohta-seoses-eriolukorraga-ja-selle-tagajargedega

Muude otseselt tervisekriisiga mitte seotud hangete läbiviimiseks tuleb juhinduda riigihangete seadusest, kuid lepingute sõlmisel võiks arvestada riigihalduse ministri ringkirjas toodud soovitustest

https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigihalduse-ministri-ringkiri-kriisi-majandusliku-moju-leevendamisest-riigihangete-abil

Juba sõlmitud lepingute muutmisel palume juhinduda rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna poolt antud selgitustest:

https://www.rahandusministeerium.ee/et/hankelepingute-muutmine-ja-vaaramatu-joud /

Korraldusasutus soovitab rakendusüksustel lükata edasi paikvaatluste korraldamine.

Seisukoht on koostatud 12.03.2020 ja viimati täiendatud 17.04.2020