Sa oled siin

Euroopa Komisjoni raport PAPA toob esile kaks Eesti projekti

Euroopa Komisjon avaldas sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetme tulemuslikkuse hindamise projekti PAPA (Progress Assessment of ESF Support to Public Administration) kokkuvõtva raporti. Raportisse valiti 30 juhtumianalüüsi 17 erinevast liikmesriigist programmiperioodil 2014-2020. Eestist valiti raportisse kaks juhtumiuuringut – valitsuse rakkerühmad ja tippjuhtide arendamise programm. 
 
Esimene projekt, mida raport lähemalt kajastas (link analüüsile), on Riigikantselei projekt „Rakke ja eksperdirühmad“. Projekti rahastab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine meetmest. Perioodil 2014-2023 on projekti eelarve 2,4 miljonit eurot.
 
Rakke ja eksperdirühmade moodustamise peamine eesmärk on olnud lahendada strateegilisi kitsaskohti, mis nõuavad mitme ministeeriumi, valitsustasandi ja/või sektoriülest koostööd.
 
Rakkerühmad luuakse valitsuse otsusega, mis tähendab, et neil on valitsuse mandaat ja kohustus esitada oma töötulemused valitsusele kinnitamiseks (kestus tavaliselt 18-24 kuud, maksimaalne aeg 36 kuud). Ekspertrühmad moodustatakse ministeeriumide ühise otsusega ja nende tegevusaeg on tavaliselt lühem kui ekspertrühmadel.
 
Iga rakkerühma toimimisega on seotud kolm peamist tunnust:

1. kaasata enamus olulisi sidusrühmi; 
2. kaardistada hetkeolukord poliitikavaldkonnas, et luua ühine inforuum ja jõuda probleemist ühisele arusaamisele; 
3. eesmärk koostada edasiseks tööks siduv kava.

Kokku on rakkerühmade tegevusega ühel või teisel viisil tegelenud üle 300 avaliku, era- ja mittetulundussektori inimese.
 
Haldusvõimekuse meetmete kavandamise ja rakendamise võtmeisikuks kolme programmiperioodi jooksul on olnud Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste arendamise osakonna juhataja Urmo Merila, kelle sõnul on fookus liikunud organisatsioonide suutlikkuselt süsteemi suutlikkusele.
 
„ESFi toetuse rõhuasetus perioodil 2014-2020 on teadlikult nihkunud nn „silotornide“ lõhkumisele haldussüsteemis. Investeeringud on suunatud horisontaalsetesse instrumentidesse, mis omakorda aitavad kaasa süsteemisisesele ühtlustamisele ja koostööle,“ selgitas Merila. 
 
Teine raportis esile toodud juhtumiuuring (link analüüsile) puudutab Rigikantselei projekti “Tippjuhtide arendamine”. Seda rahastab RTK läbi ESFi  „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“. Perioodil 2015-2023 on projekti eelarve 4 413 956 miljonit eurot.
 
Eesti tippjuhtide arendamisele suunatud tegevuste toetamisel on Euroopa Sotsiaalfondil olnud otsustav roll alates 2004 aastast, mil algas ESF toetuse kasutamine tippjuhtide arendamiseks. See on jätkunud tänaseni ning Eesti avalikus teenistuses töötab keskmiselt 100 tippjuhti.
 
ESF programm koosneb koolitus- ja arendustegevustest ja toetavatest tegevustest. 2007. aastal lõi Riigikantselei esimese spetsiaalselt tippjuhtidele mõeldud arenguprogrammi aastateks 2008-2009. Aastal 2011 töötati välja teenuste disaini programm, mis oli kombinatsioon koolitusest ja konsultatsioonist.
 
2012. aastal töötas Riigikantselei välja veel ühe algatuse- tippjuhtide järelkasvuprogrammi, mille eesmärgiks oli meelitada tugevaid ülikooli magistriprogrammide lõpetanuid osalema laiapõhjalises kiirendiprogrammis 21 kuu jooksul.
 
Tippjuhtide arendamise programmil on kolm eesmärki: 
1. parandada tippjuhtide juhtimis- ja koostöövõimekust. 
2. tippjuhtide ametikohale sobivate kandidaatide kindlustamiseks viiakse läbi värbamis- ja arendustegevusi. 
3. selleks, et uuendada tippjuhtide valiku- ja värbamissüsteemi ning hindamist ja arendamist, viiakse ellu mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas:

- kompetentsimudeli toimivuse analüüsi ja uuendamist, 
- elektroonilise keskkonna loomist värbamise ja valiku,
- hindamise ja arendamisega seotud info haldamiseks (e-kompetentsikeskus), 
- vajalike uuringute tellimist (nt pühendumuse uuring) ja juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist
- tööks vajalike koostöökontaktide loomist ja hoidmist ning kogemuste vahetamist.

Uuel programmiperioodil 2021-2027 on ESF+ rahastatavad valdkonnad: võimekuse suurendamine tööhõives, haridus- ja koolitussüsteemid, sotsiaalne kaasatus ja kaitse ning tervishoiusüsteemide ning teenuste valdkond. Seda peaks arvesse võtma olemasoleva EL-i või riikliku rahastamise kasutamises, et tulevikus maksimeerida reformidest või suutlikkuse suurendamise projektidest saadavat kasu. Projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise peamiseks väljakutseks on integreerida olemasolevad projektid uude avaliku sektori igapäevakultuuri ja toimimisse.