Sa oled siin

Edulood (kaardil)

  • Kõik
  • Energeetika
  • Lõimumine
  • Haridus
  • Transport
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
  • Riigivalitsemine
  • Infoühiskond
  • Keskkond
  • Regionaalareng
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
  • Teadus
Maakond Linn Projektid võivad olla seotud maakonna kui maakonnakeskuse mõlemaga. Üleriigiliste projetide mõiste tähistab projekte, mille mõju on üleriiklik. NB! Kaardil kuvatakse vaid lõppenud projekte!
Kõik valdkonnad

Edulood (82)

  • Teadus
    Noored Koodi 2014-2020.4.01.16-0084
  • Teadus
    Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre (SmartIC)) 2014-2020.4.01.16-0183
  • Regionaalareng
    Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand 2014-2020.9.01.16-0031
  • Regionaalareng
    Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020.9.01.16-0026
  • Regionaalareng
    Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm 2014-2020.5.04.17-0175
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele 2014-2020.2.04.16-0031
  • Teadus
    Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+) 2014-2020.4.01.16-0123
  • Teadus
    Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004
  • Regionaalareng
    Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006
  • Transport
    Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020
  • Infoühiskond
    Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075
  • Keskkond
    Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001
  • Regionaalareng
    Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102
  • Teadus
    Teadmistepõhise ehituse tippkeskus 2014-2020.4.01.15-0016
  • Teadus
    Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007
  • Regionaalareng
    Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028
  • Regionaalareng
    Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029
  • Teadus
    Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk 2014-2020.2.04.001.01.15-0001
  • Keskkond
    Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074
  • Regionaalareng
    Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036
  • Regionaalareng
    Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085
  • Teadus
    Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013
  • Regionaalareng
    Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077
  • Haridus
    Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064
  • Transport
    Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002
  • Keskkond
    Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006
  • Regionaalareng
    Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Töö tänab tegijat 2014-2020.3.02.16-0027
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006
  • Regionaalareng
    BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207
  • Regionaalareng
    Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001
  • Teadus
    Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Tugiteenus vanglast vabanejale 2014-2020.2.02.003.01.15-0001
  • Keskkond
    Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028
  • Regionaalareng
    Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031
  • Regionaalareng
    Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082
  • Teadus
    Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003
  • Regionaalareng
    Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169
  • Haridus
    Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049
  • Haridus
    Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049
  • Keskkond
    AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027
  • Regionaalareng
    Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2014-2020.3.01.001.01.15-0004
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008
  • Regionaalareng
    Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068
  • Teadus
    Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016
  • Regionaalareng
    Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes 2014-2020.2.01.002.01.15-0014
  • Infoühiskond
    Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem 3.5.0301.12-0062
  • Keskkond
    Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120
  • Regionaalareng
    Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037
  • Teadus
    Teaduse populariseerimine "TeaMe+" 2014-2020.4.01.15-0023
  • Teadus
    Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012
  • Regionaalareng
    Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035
  • Haridus
    Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001
  • Teadus
    Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 3.2.0304.12-0397
  • Keskkond
    Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076
  • Regionaalareng
    Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks 2014-2020.2.07.004.01.15-0003
  • Regionaalareng
    Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081
  • Energeetika
    Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010
  • Teadus
    Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009
  • Regionaalareng
    Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005
  • Riigivalitsemine
    Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus - koolitus ja nõustamistegevus 2014-2020.12.01.16-0007
  • Infoühiskond
    Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100
  • Keskkond
    Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002
  • Regionaalareng
    Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019
  • Teadus
    Mobilitas Pluss 2014-2020.4.01.16-0024
  • Teadus
    Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015
  • Regionaalareng
    Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206
  • Regionaalareng
    Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019
  • Teadus
    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011
  • Keskkond
    Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004
  • Keskkond
    Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001
  • Regionaalareng
    Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179
  • Regionaalareng
    Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine 2014-2020.5.04.16-0020
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal 1.3.0102.11-0379
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas 1.3.0102.10-0273
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika 1.3.0102.11-0377
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    "Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele 1.3.0102.10-0195

Noored Koodi 2014-2020.4.01.16-0084

Mida tehti?

105882,36
Noored Koodi

Projekti periood

01.03.201701.10.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Noored Koodi projekt viib programmeerimise ja teised IT-ga seotud erialad lihtsal kujul kooliõpilasteni ning näitab, kui lahe ja lihtne võib olla IT. Tippspetsialistiks IT alal võib saada igaüks, kes tahab. Informaatika eriala poisid ja tüdrukud on juba teinud ja teevad projekti vältel töötubasid ja laagreid põhikooli ning gümnaasiumi õpilastele. 2018-2021 toimub kevadeti IT-alased võistlused, kus kõik saavad tulla ja oma teadmisi näidata. 2018. aastal arendati veebilehte karuseebiga seotud ettevõttele, loodi virtuaalreaalsuses tuleviku klassiruum ning pandi loodud pythoni programmid mängima „connect 4“ mängu. Läbiviidud töötoad näitavad, et õpilastele läheb arvutiga tegevus väga peale ning nad on valmis tegema ja õppima rohkem, kui täna koolid seda võimaldavad. 

Projekti tulemused

  • Praeguseks hetkeks on tudengid külastanud paljusid koole, kus on läbi viidud üle 150 töötoa ning osalenud üle 3 750 õpilase. Ja seda kõigest nelja kuuga! Oleme arendanud ka lihtsaid kursuseid gümnaasiumiastmele virtuaalreaalsuses, algoritmikas, veebilehte loomises ning küberturvalisuses. Peagi tulevad ka koolitused õpetajatele nende kursuste läbiviimiseks. Iga kevad hakkavad toimuma ka IT-alased võistlused, mis on sama põnevad nagu jalg- või võrkpallilahingud!

Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre (SmartIC)) 2014-2020.4.01.16-0183

Mida tehti?

1679129,48
Nutika tootmise tuumiktaristu

Projekti periood

01.01.201730.06.2019

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Nutika tootmise tuumiktaristu ehk Smart Industry Centre loodi  2017. aastal, et koondada nutika tootmise teadus- ja arendustegevuse hajusstruktuurid Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis mehaanika, masinaehituse, automaatika, mehhatroonika, materjaliteaduse ja -tehnoloogia ning infotehnoloogia vallas. Tegu on nn hajusa üksusega, et koostöö ja turunduse ning ühtselt määratletud teenuste kaudu suurendada märkimisväärselt nutika tootmise valdkonna teadustööd ja infrastruktuuride ristkasutamist nii Eestis (ülikoolid ja koostööpartnerid) kui ka rahvusvaheliselt (T&A koostööprojektid, rakendusuuringud rahvusvaheliste ettevõtetega nt lennunduse, autotööstuse, laevanduse jm vallas). Uued laborid toetavad kvaliteedikontrolli alast teadustööd keskendudes hetkel enim kihtlisandustehnoloogia valdkonnale. 3D printimise ja XCT-kombineeritud uuringud pakuvad huvi töötleva tööstuse ettevõtetele, kellega koostöös saab uudseid rakendusuuringuid teostada. 

Projekti tulemused

  • Loodi 3D metalliprintimise Protolab TTÜ-s, kuhu soetati selektiivsel laserspaagutusel töötav 3D metalli printimissüsteem patenteeritud mitmiklasertehnoloogiaga
  • Loodi kompuutertomograafia koostöölabor EMÜ-s, kuhu soetati Saksamaal YXLON International GmbH poolt toodetud tööstuslik kompuutertomograafia süsteem YXLON FF35 CT. Tegemist on kahe erineva energiaallikaga süsteemiga, mis võimaldab laiemat tehnoloogilist suutlikkus
  • Kaardistati olemasolev teaduse ja arenduse hajusinfrastruktuur (seadmed) ja kompetentsid ja arendati T&A teenused tööstuse vajadustest tulenevalt. Hajusstruktuuriga tuumiktaristut arenduse käigus laiendatakse, virtualiseeritakse ja muudetakse tehisreaalsuse vahenditega kaugkasutatavaks. 2017 loodud uutest laboritest on lisandunud tuumiktaristusse Akustikalabor, Tööstuslik VR ja AR labor (IVAR), ja Paindtootmise ja robootika demokeskus.

Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand 2014-2020.9.01.16-0031

Mida tehti?

1382478,63
Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand

Projekti periood

30.09.201631.07.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kergliiklustee rajamisega loodi võimalus kergiiiklejate ohutumaks liiklemiseks erinevate piirkondade vahel. Lisaks erinevate asumite ja Haabersti, Mustamäe ning Põhja-Tallinna linnaosade ühendamise funktsioonile tagatakse rajatava kergliiklusteega ühendus Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga.

Projekti tulemused

  • Ehitatud on 3,1 km pikkune kergliiklustee, mis ühendab omavahel Lääne-Tallinna ja Rocca al Mare ja Stroomi ranna vahelise kergliiklustee, mis võimaldab turvalisemat liiklemist ja laieneb sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020.9.01.16-0026

Mida tehti?

1738858,9
Mõisavahe kergliiklustee

Projekti periood

12.08.201630.09.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti raames rajati Tartu Kesklinnast Annelinna kergliiklustee, mis on valgustatud ning varustatud erinevate puhkekohtadega. Tegemist on olulise täiendusega Tartu linna kergliiklusteede võrgustikku liites kokku mitmeid seni olemasolevaid kergliiklusteesid. Kergliiklusteede võrgustiku arendamise teel suurendatakse  vähekaitstud liiklejate liiklusohutust linnaliikluses ning soositakse inimesi valima motoriseeritud transpordi asemel sihtpunkti jõudmiseks jalgsi või kergliiklusvahendil liiklemist. 

Projekti tulemused

  • Rajatud kergliiklustee pikkuseks oli 4 km.

Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm 2014-2020.5.04.17-0175

Mida tehti?

132100
Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm

Projekti periood

01.01.201731.12.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Noorte ettevõtlikkuse arendamise programm on pidevalt arenev iga-aastane koolitussündmuste sari, mis algab Viljandimaa noorte suvepäevadega augusti teises pooles ja lõpeb juunis Noorteprojektide laada ja konkursiga. Koolituste ja sündmuste korraldamisse kaasatakse noored, kes saavad seeläbi ka korraldamise ja vastutamise kogemuse. Lisaks on noortel võimalus saada oma ideele/projektile/õpilasfirmale tuge ja juhendamist aastaringselt. Tugiprogrammi elluviimisel püüeldakse 2019.aastaks selle poole, et 20% maakonna noori viivad ellu erinevaid ettevõtlikke tegevusi. See võimaldab siduda noorte tulevikku ja karjääri Viljandimaaga

Projekti tulemused

  • Noorte ettevõtlikkuse arendamise tegevustes osalemist pakutakse alati kõigile koolidele. Aktiivsemalt on 2017.a. osalenud 15 kooli noored
  • 2017 aastal osales Viljandimaa noorte ettevõtlikkuse arendamise tegevustes kokku täpselt 1000 noort, s.o. 13,7% maakonna noortest
  • Maakonnas registreeriti 2016/17 õppeaastal kokku 23 õpilasfirmat viies koolis, 2017/18 on juba praeguseks loodud 27 õpilasfirmat 6 koolis

Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele 2014-2020.2.04.16-0031

Mida tehti?

3895067,26
Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele

Projekti periood

01.09.201531.01.2018

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Uues tänapäevases tervisekeskuses on suurepärased töötingimused ja meeldiv töökeskkond kogu personalile ning väga mugavad, hästi läbimõeldud ja kauni interjööriga ruumid kõikidele patsientidele. Hoone arhitektuur on väga õnnestunud, ehituse käigus jäi alles enamik hoone ümber kasvavaid mände. 
ühe katuse alla on koondunud väga laias valikus ja mahus nii esmatasandi kui ka eriarstide raviteenuseid. Mustamäe elanikud ja teised patsiendid saavad enamik vajalikke raviteenuseid ühest asukohast. 

Projekti tulemused

  • Lammutati vana amortiseerunud Mustamäe polikliiniku hoone ja selle asemele ehitati ca 6785 ruutmeetri suurune tänapäevase planeeringuga tervisekeskus. Hoonel on neli maapealset korrust, kus osutatakse erinevaid raviteenuseid ja 0-korrus, kus asuvad töötajate garderoobid, tehnoseadmed ja parkla. Kõige suuremat osa ravipinnast kasutavad perearstid, kes jagunevad 7 perearstikeskuse vahel, kokku 27 nimistuga (ca 30 perearsti ja 40 pereõde). Teistest esmatasandi põhiteenustest töötavad hoones veel koduõed, osutatakse ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja füsioteraapia teenuseid. Eriarstidest on esindatud järgmised erialad: günekoloogia, kirurgia, uroloogia, psühhiaatria, kardioloogia, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia, taastusravi ja hambaravi. Taastusraviosakonnas asub ka bassein, ravivõimlemise ja aparaatse füsioteraapia ruum. Hoones osutatakse ka kõiki põhilisi diagnostilisi teenuseid nagu röntgen, ultraheli, ja laboratoorsed uuringud.

Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+) 2014-2020.4.01.16-0123

Mida tehti?

1875931,58
Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus (NAMUR+)

Projekti periood

01.01.201731.12.2021

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti NAMUR+ ja sellele eelnenud projekti NAMUR ühiseks eesmärgiks on Eesti teadustaristu teekaardi nanotehnoloogia-alase taristu rajamine ja töösserakendamine. Projekti NAMUR+ käigus jätkatakse tipptasemel taristu väljaarendamist nanomaterjalide valmistamiseks, uurimiseks ja rakendamiseks ning koondatakse hangitav ja täiendatav kõrgtehnoloogiline nanomaterjalide uurimisaparatuur koos partnerite kõrgetasemelise uurimiskompetentsiga atraktiivseks multifunktsionaalseks nanomaterjalide ja nano-ohutuse alaseid teadus- ja arendusteenuseid pakkuvaks tõmbekeskuseks. NAMUR+ konsortsiumisse kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. 

Projekti tulemused

  • Hangitakse ja antakse käiku maailmatasemel seadmed, mis lubavad uurida nanomõõdus materjale ja arendada nanotehnoloogiaid
  • On juba töösse rakendatud kontakteerimisseade ja ökotoksikoloogia tugistruktuur
  • Hankimisel on aatomkihtsadestamise kompleks, tugistruktuur nano-bio interaktsioonide uuringuteks, mikromehaaniline testseade, raskete iooniklastrite (C60) kahur jpm
  • Jätkatakse kompetentse personali koolitamist mõõtmis- ja uurimisteenuste osutamiseks, millega tagatakse võimalus uurimistööks nendel seadmetel teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmadele ning tööstusettevõtetele nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004

Mida tehti?

7 782 786,05
Tartu Ülikooli Narva Kolledži ehitus

Projekti periood

01.01.200831.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Narva kolledži uue õppehoone edulugu seisneb ilmselt tema üllatust pakkuvas välisilmes.

Samas on oluline meeles pidada, milleks uus õppehoone ehitati. Narva kolledži üliõpilased ja töötajaid vajasid kaasaegseid töötingimusi, et kolledž saaks jätkata oma põhitegevust. Soojad, ventileeritud, valgustatud õppe-ja tööruumid on elementaarsed, et pakkuda maailmatasemel kõrgharidust. Lisaks oli kolledžil vaja hoonet, mis oleks siiski kohandatud just Narva kolledži tegemiste toetamiseks. Uue õppehoone planeerimise käigus küll aimati, et kolledžist võib kujuneda midagi rohkemat kui ainult kõrghariduskeskus Ida-Virumaal, kuid tegelikult ei osatud oodata sellist tähelepanulainet, mis neid haaras peale uude õppehoonesse kolimist. Tänaseks on Narva kolledžist kindlasti lisaks hariduskeskusele saanud Narva linna kogukonnakeskus, usaldusväärne partner nii Eesti sees kui ka piiride taga.

Projekti tulemused

  • Projekti käigus ehitati Narva vanalinna territooriumile Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppehoone ning sisustati vastavalt kolledži vajadusele. Võrreldes vana õppehoonega sai kolledž juurde väikese, kuni 300 inimest mahutava konverentsikeskuse
  • Mõne auditooriumi võrra suurenes õpperuumide arv ning kolledži ruumides tegutseb tasemel kohvik
  • Kolledžis tahavad oma aega veeta nii üliõpilased kui ka töötajad, ka peale tööpäeva lõppemist. Kolledž pakub selleks mõnusat miljööd ja meeleolu
  • Tänu uuele õppehoonele sai Eesti suuruselt kolmas linn tagasi oma vanalinna. Tõsi, selle vanalinna hooned on küll kõik hävinud, kuid tänu Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone rajamisele taastas kohalike inimeste meeltes selle teadmise, et siin asus kunagi väga väärikas linnaosa, mis võib veel kord jalule tõusta

Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006

Mida tehti?

5 405 593,15
Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine

Projekti periood

31.03.201030.09.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult Tallinna Teletorni hoone ja tehnosüsteemid ning loodi futuristliku sisekujundusega kaasaegne külastuskeskkond. Lisaks vaate nautimist toetavale multimeedial põühinevale panoraamprogrammile loodi Teletorni ekspositsioon, mis tutvustab Eesti teadus- ja tehnoloogiavaldkonna edulugusid ning Teletorni enda värvikat ajalugu. Projekti toel käivitati juba aasta enne avamist turundustegevused ning tegeleti objekti tutvustamise ning müügiga turismiettevõtetele.

Projekti tulemused

  • Taasavati 5 aastat külastajatele suletud olnud Tallinna ja Põhjamaade kõrgeim vaateplatvorm ning Eesti taasiseseisvumise sümbol 4. aprillil 2012.a.
  • Teletorn on Tallinna üks enimkülastatavaid turismiatraktsioone. Külastajate arv tõusis sulgemise eelse perioodi keskmisest 30.000'lt ca 160.000'le külastajale aastas. Avamisjärgsel aastal külastas torni 240.000 inimest, mis oli üle 2 korra rohkem kui prognoositi.
  • 50% torni külastajatest moodustavad välisturistid, peamiselt Soomest ja Venemaalt, lisaks üle 30 erineva riigi esindajad. Valdavalt jõuavad külastajad Teletorni omal käel, ca 15% välisturistidest saabuvad erinevate reisibüroode või teiste koostööpartnerite vahendusel.
  • 5. tegutsemisaastal peale taasavamist on Teletorn jätkuvalt populaarne ka kohalike elanike hulgas. Pidevalt toimuv kultuurisündmuste programm ja ajutised näitused on viinud taaskülastuse üle 25%.
  • Ca 20% külastajatest moodustavad lapsed. Lisaks tavakülastustele pakub Teletorn eriprogramme lastegruppidele täiendades seeläbi Eesti haridusasutuste õppekäikude valikuid nii Eesti lähiajaloo kui televisooni ja kõrgehitistega seotud teemadel.
  • Projekti tulemusena loodi SA Tallinna Teletorni ja toitlustusoperaatori poolt ca 38 täiendavat täis- või osakoormusega töökohta

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Mida tehti?

70 000 000,00
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekti periood

17.09.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Projekti tulemused

  • Lennujaama rajatakse lennuliiklusala ida- ja lõunasuunale sellised keskkonnakaitselised infrastruktuuri süsteemid ja rajatised, mis tõstavad oluliselt Tallinna lennujaama käitamise ohutust, efektiivsust ning keskkonnasäästlikkust
  • Sadevee- ja kuivendussüsteemide, lumekogumisplatside ja jäätõrje ala rajamisega kaasneb keskkonnamõjude (pinnase- ja põhjaveereostus) vähenemine
  • Uuenenud lennuvälja tuledesüsteem võimaldab Tallinna Lennujaamal rakendada CAT II navigatsioonisüsteemi kategooriat
  • Muudatused lennuraja ohutusvööndi pinnase tugevdamisel ning uue tuledesüsteemi rakendamine võimaldab täita lennujaama infrastruktuurile esitatud EASA nõudeid. Lennuraja hooldustehnika ja päästetehnika soetamine võimaldab efektiivsemalt hooldada rekonstrueeritud ja täiendatud taristut
  • Lennuraja pikendamise tulemusena on võimalik suunata lennukite õhkutõusmisi ja maandumisi kaugemale Ülemiste järve piirist ning tõsta laskuvate lennukite kõrgust Tallinna linna ja Ülemiste järve kohal vähendades selle tulemusena lähipiirkondade müra saastet

Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Mida tehti?

166 612,55
Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine

Projekti periood

16.04.201015.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis tehti kättesaadavaks 700 tundi videosalvestisi, sh kinokroonikad aastatest 1920–1990, mis on enim kasutatav osa filmikogust
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (76 TB)
  • Tagati originaalide parem säilivus

Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001

Mida tehti?

4 869 495,52
Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine

Projekti periood

01.09.200831.03.2010

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Vastavalt hädaolukorra seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanidele ja päästeseadusele, on metsa- ja maastikutulekahjude ning loodusõnnetuste likvideerimise põhivastutus pandud Päästeametile. Eeltoodust tulenevalt on Päästeametil vajalik tagada piisav võimekus kirjeldatud olukordade kiireks ja efektiivseks lahendamiseks ning seetõttu soetada varustust ja seadmeid.

Kaasaaegne tehniline baas ja varustatus võimaldab õnnetuste, hädaolukordade puhul suurendada päästestruktuuride valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse, hädaolukordade likvideerimiseks kuluvat aega. Sellest lähtuvalt aitab päästestruktuuride tehnilise võimekuse paranemine kaasa õnnetuste, hädaolukordade korral looduskeskkonna säilimise tagamisele ja kahjude minimeerimisele.

Projekti tulemused

  • Päästeamet soetas projekti raames pumbasüsteemi koos voolikukonteineriga, voolikukonteinerid koos voolikute korjamisseadmega, metsatulekahjude kustutusmooduli, voolikuhooldusseadme koos voolikute arvestussüsteemiga, erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod ja isikukaitsevarustust päästetöödel kaasatavatele isikutele. Soetatud uus ja kaasaaegne varustus omab suuremat mobiilsust, töökindlust ja tehnilist võimekust.
  • Projekti tulemusena paranes päästestruktuuride valmisolek õnnetusteks, hädaolukordadeks ja maismaal toimuvateks tuleõnnetusteks. Päästeameti tehnilise võimekuse paranemine aitab õnnetuste, hädaolukordade puhul tagada paremat valmisolekut keskkonna hädaolukordadeks ning seeläbi aidata kaasa looduskeskkonna säilimisele

Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102

Mida tehti?

1 219 081,50
Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine

Projekti periood

04.01.201001.09.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Monofunktsionaalse kultuurikeskuse baasil on loodud multifunktsionaalne kogukonnakeskus, mis tähendab kultuurikeskuse hoone efektiivsemat ja intensiivsemat kasutust. Muuseumi, seminariruumi ja kohviku paigaldamine suurendab külastajate spektrit ja hoone kasutamise aega, samuti efektiivistab ruumide kasutusintensiivsust. Hoone on renoveeritud kui arhitektuurimälestis, mis aitab säilitada ja esile tuua ajastu omapära. Teemakohase muuseumi loomine aitab korrastada ja koguda selle ajastu informatsiooni ning seda adekvaatselt esitada, mis aitab kaasa nii Sillamäe kogukonna mälu ja kultuuri säilitamisele kui kogu Eestile saatusliku ajalooetapi talletamisele. Kultuurikeskuses on nüüd kaasaegsed võimalused kultuuriürituste ja esinemiste korraldamiseks (renoveeritud ruumid, kiiresti teisaldatavad istmed). Paranenud on osutatavate avalike teenuste kvaliteet: teenuseid osutatakse renoveeritud ruumides, kus on tagatud ohutus, normikohane valgustus, ventilatsioon ja küte.

 

 

Fotod: Boris Sinitsov ja Vladimir Šurmin

 

Projekti tulemused

  • Kultuurikeskus on muutunud tehnoloogiliselt kaasaegseks.
  • Kõik hoone konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid lahendatud kaasaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste baasil, arvestades objekti muinsuskaitselisest eripärast tulenevaid erisusi.
  • Rekonstrueeritud on laemaaling ja kipsdekoor, paigaldatud muudetavad toolid ja seadmed
  • Sillamäe kultuurikeskuses on avatud linnamuuseumi filiaal

Teadmistepõhise ehituse tippkeskus 2014-2020.4.01.15-0016

Mida tehti?

4361313,71
Teadmistepõhise ehituse tippkeskus

Projekti periood

01.10.201501.03.2023

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Teadmistepõhise ehituse tippkeskus (2016-2023) kasvas välja TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühmast. Selles hoonete ning ehitatud piirkondade energia- ja ressursitõhususega tegelevas tippkeskuses on kokku kuus uurimisrühma kolmest ülikoolist. Tippkeskus otsib lahendusi nullenergiahoonete ehitamiseks, hoonetes toimuva energiatarbimise ja -tootmise kokkusobitamiseks tsentraalse energiatootmisega ning ressursitõhususe parandamiseks nii energiatõhususe kui puidu kasutuse lisamise abil. 

Projekti tulemused

  • Värskelt on valminud näidisprojektid liginullenergia eluhoonetele – väiksemale ja suuremale väikeelamule, ridaelamule ning kahele korterelamule
  • Tippkeskuse poolt välja töötatud Eesti energiaarvutuse metoodika põhineb dünaamilisel simulatsioonarvutusel ning hindab hoone energiatõhusust läbi ühe keskse näitaja – summaarse energiakasutuse ehk energiatõhususarvu

Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007

Mida tehti?

4 040 035,17
Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitus

Projekti periood

01.09.200801.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Eesti Lennuakadeemia kaasaegse ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppe- ja administratiivkeskuse ehitamine Ülenurmele. Uus hoone rajati tegevlennujaama vahetusse lähedusse ning seega lennunduse õpetamiseks loomulikku ja loogilisse keskkonda. Hoone kavandati kolmeharulise kahekorruselise lamekatusega ehitisena, mille suletud brutopind on kokku 4881,9 m².

Projekti tulemused

  • Uus õppehoone, mille käigus vähenesid küttekulud ja logistilised kulud
  • Õppehoonesse saab paigaldada mitmeid õppetööks olulisi simulaatoreid (tornisimulaator ja radarsimulaator lennujuhtidele ja lennuki- ning kopterisimulaator pilootidele).
  • Võimalus suurendada täienduskoolituse ja arendustegevuse mahtu

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028

Mida tehti?

2 993 757,79
Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine

Projekti periood

29.05.200830.09.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

 

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendusega kahekordistus muuseumikülastajate arv: 2009.aastal oli see ligi 19 000, 2010 ligines 32 000le. Erinevatel aastatel kõigub külastajate arv 34 – 38 000 inimese vahel.

Eesti Maanteemuuseumi laiendus  pälvis 2011. aastal EASi Turismiuuendaja auhinna, 2012.aastal valiti muuseum ajakirja Pere ja Kodu lugejate poolt Eesti kõige lastesõbralikumaks muuseumiks, välialade graafilise betooni seinad pälvisid 2010.aastal Aasta betoonehituse eriauhinna.

 

 

 

Fotod: Eesti Maantemuuseum

Projekti tulemused

  • Vastavalt põhiprojektile ehitati välialad (13 793 m2) ja selle koosseisu kuuluvad rajatised (sh. parkla (205 m2) ning jalgtee Tilleorgu (500m2)
  • Edasiarenduse käigus loodi 19 töökohta, neist hooajalised 16
  • 28 ajastukohast komplekti rõivaid ja jalanõusid nii töötajatele kui ka külastajatele
  • Ajaloolised veovahendid (19. sajandi postitõld, pikkvanker, vedruvanker, kaarik, tee-libisti, vankritrehv)
  • Programmeeriti interaktiivsete infokioskite tarkvara ja videogiid
  • Eestis esimesena toodetud teehöövli Bitvargen koopia
  • Tribüünid väliürituste jaoks

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029

Mida tehti?

3 634 688,83
Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201031.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse näol on tegemist nii regioonispetsiifilise ettevõtluse arengumootori kui laiemalt valdkondliku innovatsioonikoldena toimiva avaliku võimu, ettevõtluse ja ülikoolide koostöökeskusega, mis tugineb 15 partnerist (kuni 2015. a.) koosnevale konsortsiumile. Kompetentsikeskuse missiooniks ja peamisteks tegevuseesmärkideks on:


•    üle-eestilise ravimuda, mudaravi, tervisedenduse ja taastusravi valdkondade kompetentside koondamine ja väärtustamine
•    valdkondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine
•    teadmistemahuka ettevõtluse ja valdkondliku innovatsiooni toetamine läbi toote- ja teenusearenduse.

 

Fotod: Silver Raidla ja Arvo Tarmula


 

Projekti tulemused

  • Läbi viidud 15 uuringut
  • Korraldatud 35 konverentsi-koolitust-seminari
  • Avaldatud 14 teaduspublikatsiooni
  • Tegevuse tulemusena tekkis Läänemaal 3 uut ettevõtet
  • Loodud 2 patenti, 1 tööstusdisainilahendus

Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010

Mida tehti?

8 106 802,25
Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine

Projekti periood

08.03.200831.03.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada biotehnoloogia kui teadus- ja arendustegevuse ühe võtmevaldkonna jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime Eestis. Selle eesmärgi saavutamise teeb võimalikuks kaasaja teadussuundumuste ja ettevõtlussektori arengu vajadustele vastava Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse väljaarendamine Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli Riia ja Vanemuise tn. linnaku (campuse) baasil.

Projekti tulemused

  • Läbi loodud kaasaegse töökeskkonna on tõusnud Eesti teadus- ja arendustegevuse koostöövõime biotehnoloogia valdkonnas
  • Välja ehitatud teadus- ja arendusinfrastruktuur
  • Rajatud nõetele vastav geenivaramu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk 2014-2020.2.04.001.01.15-0001

Mida tehti?

11403932
Tartu Ülikooli Kliinikumi arendamine ja renoveerimine: Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu 1. etapp ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Arendati välja onkoloogiakeskus,  rajatati kaasaegne taristu sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, haiglaapteegi ja patoloogiateenistuse jaoks. Ehitati kolm uut korpust: J, K ja L. Seejuure rahastati J korpuse (II ehitusjärgu esimene etapp) rajamist struktuurifondide finantseerimisperioodist 2007-2013 ning korpuste K ja L ehitust (II ehitusjärgu teine etapp) perioodist 2014-2020. Sisuliselt moodustavad J, K ja L korpus funktsionaalse terviku. Ravitegevus nimetatud hoonetes algas 2016 aastal.

Projekti tulemused

  • Kiiritusravi kättesaadavuse oluline paranemine onkoloogilistel haigetel (lühenenud ravijärjekorrad) ning kvaliteetsem kiiritusravi (pahaloomuliste kasvajate täpsem ja intensiivsem radioteraapia; katkematu raviprotsessi tagamine)
  • Oluliselt paranenud tingimused päevaraviks hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele
  • Kardiokirurgiliste patsientide oluliselt paranenud logistika
  • Uute diagnostiliste ja raviprotseduuride kasutuselevõtt mitmel erialal
  • Parem ja kaasaegsem töökeskkond patoloogiateenistusele

Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074

Mida tehti?

87 319,00
Marimetsa matkaraja rekonstrueerimine

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit, sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Marimetsa matkarada on ühe pikima matkarajaga Läänemaal ning erakordselt ilusa ja huvitava loodusega. Rekonstrueeritud rada tutvustab väga erinevaid loodusväärtusi: siia jääb hooldatav niiduala, kõdusoomets, laialehise metsaga rabasaar ja raba erinevad arenguastmed – madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. raba. Rajal võib kohata metsloomi, kuulda ja vaadelda linde, tutvuda väga erinevate taimedega.

Projekti tulemused

  • Korrigeeriti 2009 a. valminud rekonstrueerimisprojekti (valmis uus tööprojekt)
  • 1,9 km laudteed (laudtee osadena laiendid puhkekohtadele,valmistati ja paigaldati 8 puidust pinki)
  • 0,94 km pinnasrajast kaeti männikooremultšiga ning korrigeeriti raja trassi, paigaldati 8 viita, paigaldati 13 stendi (e. infotahvli alust)
  • Rajati 2 transpordi purret üle kraavi ja Marimetsa oja (vajalikud raja ehituseks ja edaspidiseks hoolduseks)

Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036

Mida tehti?

2 270 613,94
Ajakeskus "Wittenstein" rajamine

Projekti periood

01.01.200931.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult.Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

 

 

Projekti tulemused

  • Läbi kaheksa korruse asub atraktiivne ekspositsioon Eesti ajaloost (muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaaride aeg, okupatsioonide aeg, Eesti aeg, taasiseseisvumise aeg, eurokamber)
  • Vallitorni kaheksal korrusel on valmistatud 16 erineva sisekujundusega ekspositsiooni
  • Soetatud on kontseptsioonis ettenähtud mannekeenid, valmistatud on kostüümid 17-le mannekeenile, 3 kostüümi keskuse töötajatele ja 12 kostüümi külastajatele programmis osalemiseks
  • Valmistatud on ekspositsioonis vajaminevad sepised (25 tk)
  • Ekspositsioonidele taustaks on valmistatud 18 heliklippi
  • Erinevate ajastute kohta on valmistatud 16 videoklippi, 10 min Ajakeskuse reklaamfilm ning 20 min film „Eestimaa kroonika“
  • Valmistatud on 37 interaktiivset eksponaati
  • Paigaldatud on vajaminev audio-videotehnika

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085

Mida tehti?

3 702 914,84
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Saaremaa regionaalse kompetentsikeskuse fookus on väikelaevaehitus, kuna Eesti väikelaevaehitus on koondunud Saaremaale, valdkond on suhteliselt kõrge lisandväärtusega, omab läbi väga varieeruva sidus-sektori laialdast mõju majandusele ning Eesti laevaehitajad ise arvavad, et nende konkurentsipositsiooni parandamisele aitab kõige paremini kaasa just kompetentside arendamine. Samas on laevade ehituseelse ja –järgse kvaliteedikontrolli teenuse investeeringukulud liiga kõrged ja tasuvusaeg liiga pikk, et vastavate teenuste pakkumisest oleks huvitatud mõni Eesti ettevõte. Tänaseks on Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse baasinvesteeringud tehtud, 2016 alustati ka laevade mudelkatseteenuste osutamisega. Keskuse teenused on arenenud vastavalt ettevõtete vajadustele, muutudes järjest keerukamaks. Samuti toimib keskus TTÜ väikelaevaehituse õppe toetajana ja juhib Eesti väikelaevaehituse ettevõtete koostööprojekte.

Projekti tulemused

  • Modernne, unikaalne infrastruktuur ja kujunev kompetents keskuse juures
  • Koostöö Eesti teaduritega, kes on huvitatud laevaehitustehnoloogia ja –hüdrodünaamika suunast
  • Väga head suhted väikelaevaehituse ettevõtetega, referentstööd teadmsuteenuste osutamiseks
  • Head suhted Southamptoni, Aalto, Kieli, Stockholmi, Zagrebi jt ülikoolide naval architecture võtmeisikutega, kes on koostööst huvitatud

Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013

Mida tehti?

4 151 232,06
Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt

Projekti periood

01.06.200831.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projektiga arendati Tartumaal Nõo vallas Tõraveres paiknev Tartu Observatoorium kaasaegseks kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuseks. Projektiga on loodud rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks ja säilitamiseks vajalik infrastruktuur.

Tartu Observatoorium tegutseb edasi Eesti juhtiva kosmoseuuringute ja -tehnoloogia teaduskeskusena, viies läbi alusuuringuid astronoomias ning aidates kaasa keskkonna jälgimisega seotud probleemide lahendamisele ja Eesti sisulisele koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Laborikorpuse rajamisega on Tartu Observatoorium saanud kõrgtasemel alusuuringute kõrval senisest enam panustada rakendusuuringutesse ja arendustegevusse. Laborite ülesehitamiseks tehtud investeeringud ja kõrgel tasemel teaduskompetents on andnud Eesti teadlastele võimaluse näidata oma võimekust rahvusvahelises kosmosekoostöös. Tartu Observatoorium on ka esimene Eestis, kes võitis ESA avatud hankevoorus lepingu.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti kolmekorruseline peahoone ja rajati ca 720 m2 pinnaga juurdeehitus
  • Uuendati nii ventilatsiooni- , jahutus- ja elektrisüsteem ning kommunikatsioonivõrk, maja soojustati ning tehti uus välis- ja siseviimistlus
  • Hangiti uued arvutivõrgu aktiivseadmed, arvutiklassi ja teabekeskuse sisseseade, sisustuselemendid, kontoritehnika ja –mööbel
  • Koos kaasaegsete teadusetöö võimaluste loomisega on uuele tasemele viidud ka teadust populariseerivad tegevused. Lisaks astronoomiat tutvustavatele ekskursioonidele on külastuskeskuses võimalik läbi viia kaugseiret, kosmosetehnoloogiat ja satelliite tutvustavaid aktiivõppeprogramme

Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077

Mida tehti?

3 396 991,57
Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine

Projekti periood

01.02.200915.11.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti tulemused

  • Võrumaale, Sõmerpallu rajatud motohall
  • Aastas korraldatakse 8-10 rahvusvahelist motokrossivõistlust
  • Ka algajatel võimalus proovida tsiklisõitu. Kohapealt saab tsikli, varustuse ja õpetussõnad.
  • Populaarne ka muusikaürituste ja kliendipäevade korraldamise kohana.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064

Mida tehti?

3 873 846,79
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine

Projekti periood

01.08.201031.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Endisest täiesti amortiseerunud  õpilaskodust on saanud  kvaliteetselt renoveeritud igati kaasaegne õpilaskodu, mille sisustus lubab viia läbi õppetöö välist tegevust ükskõik millisele sihtgrupile kvaliteetselt ja kaasaegselt.

Õpilaskodus on spetsiaalselt kohandatud ruumid keskmise vaimupuudega õpilaste elamise ja sotsiaalse toimetuleku treenimise jaoks,  mis on kooli jaoks väga tähtis.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusel renoveeriti täielikult õpilaskodu
  • Hoone energiakulu vähendamiseks paigaldati uued uksed ja aknad ning fassaadi- ja katuse soojustus
  • Välja ehitati kõik uued kommunikatsioonid, elekter, küte, ventilatsioon ja veevarustus. Soojavee tootmiseks mittekütteperioodil paigaldati katusele päikesekollektorid
  • Kokku rajati 332 kaasaegset kõigi mugavustega õpilaste majutuskohta koos vaba aja sisustamise erinevate võimalustega
  • Hoonesse ehitati erialade õppe toetamiseks arvutiklass
  • Kaasaegsed õppebaasid autoremondierialale (kokku neli töökoda), ehituse- ja puidutöö erialale (kolm töökoda) ja käsitööerialale (üks töökoda)

Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002

Mida tehti?

79 500 000,00
Uue veeremi soetamine- Elroni uued rongid ja raudteepeatused

Projekti periood

01.09.200831.03.2014

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Projekt oli tingitud säästlike, keskkonnasõbralikumate ja tänapäevastele euroopalikele nõuetele vastavate elektrirongide ostu vajadusest ning selle eesmärgiks oli tagada elektrirongidega reisijateveo jätkumine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.

 

Soetati 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja kogu senise, oma eluea lõpule jõudnud veeremipargi. Sellega tagati nõudlusele ja Eesti riigi tellimusele vastav elektrirongiliikluse jätkumine. Projekti realiseerimisega loodi kvalitatiivselt uus tase reisijate teenindamiseks Elektriraudtee AS teeninduspiirkonnas ja seeläbi suurendati elektrirongidega reisijate arvu. Kuu ajaga vahetati välja kogu vana veeremipark ja 2013.a augustiks anti reisijate kasutusse uued, kaasaegsed ja kõikide mugavustega kiired ning vaiksed FLIRT-tüüpi elektrirongid

Projekti tulemused

  • 18 uut elektrirongi
  • 20 uut diiselrongi
  • Kiirus ja mugavus- Tänu uutele kaasaegsetele rongidele on võimalik osutada avalikku reisijatevedu väiksema opereerimiskuluga ja kvaliteetsemalt, pakkudes reisijatele lühemat sõiduaega ja kaasaegseid mugavusi nagu konditsioneer, tualettruum ja jalgrattakohad, rongid on ligipääsetavad ka ratastooliga reisijatele
  • Tihedam sõiduplaan- Elektrirongide arv võimaldab tipptundide ajal sagedasi väljumisi, mistõttu iga reisija saab valida endale sobiva väljumise aja ning ei pea pika ootamisaja vältimiseks eelistama autot. Märkimisväärselt on paranenud tehniline töökindlus ja sõiduplaani täitmine
  • Keskkonnasäästlikkus- Uued elektrirongid on u 30% energiasäästlikumad, kuna on kergemad ja väiksema energiatarbega. Võrreldes vanade elektrirongidega annab olulist efekti võimalus taaskasutada elektrodünaamilisel pidurdamisel toodetud energiat. Elektrodünaamilise pidurduse kasutamine vähendab negatiivset mõju keskkonnale ka sellega, et hoiab aastas ära u 77 tonni piduriklotsidest eraldunud tolmu paiskamise ümbritsevasse keskkonda
  • 65% enam reisijaid-Elektrirongiga reisijate hulk on kasvanud märkimisväärselt

Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006

Mida tehti?

32 877 859,39
Multifunktsionaalse laeva soetamine

Projekti periood

01.12.200801.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Uus multifunktsionaalne  laev  suurendab merereostuse  avastamise,  lokaliseerimise  ja  likvideerimise  võimekust,  mis  aitab minimaliseerida  võimalikke  keskkonnakahjusid. Laeva multifunktsionaalsus  on  oluline, et  teostada  igapäevaselt  ennetus-  ja  seiretöid  ning  ühtlasi  omada  võimekust  reostuse avastamise  korral  maksimaalselt  kiiresti  reageerida  ja  alustada  koheselt  reostuse lokaliseerimise ning korjetöödega.

Projekti tulemused

  • Uue multifunktsionaalse laeva hankimisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13 kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km2 suuruse ala katmine 12 tunni jooksul. Kavandatava tegevuse kaudsed eesmärgid on läbi ennetus- ja seiretegevuse vähendada tahtlikku reostuse tekitamist merel ning merereostuse avastamise korral olla valmis selle kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks, et minimeerida võimalikke keskkonnakahjusid ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.

Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211

Mida tehti?

1 309 058,61
Renoveeriti olemasolev Puurmani Spordi- ja Kultuurimaja

Projekti periood

27.03.201516.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Projekti tulemused

  • Tagatud parem avalike teenuste kättesaadavus, seda ka liikumispuudega inimestele
  • Puurmani valla elanikel on võimalus kasutada kaasaegseid sportimise tingimusi: spordisaal, jõusaal, aeroobika, lauamängude ruum
  • Huviringidele on loodud nõuetekohased ruumid tegutsemiseks
  • Renoveerimise tulemusena ja taastuvenergial põhineva küttesüsteemi rajamisel vähenevad hoone ülalpidamiskulud 30-40%

Töö tänab tegijat 2014-2020.3.02.16-0027

Mida tehti?

308941,66
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse projekt „Töö tänab tegijat“

Projekti periood

01.04.201631.03.2018

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

„Töö tänab tegijat“ (aprill 2016-märts 2018) toetas ja jõustas 2 aasta jooksul 159 inimest, kes olid tööturult eemal olnud juba aasta või kauem. Projektis oli kuus põhitegevuste suunda: 1) tööotsingukoolitus 2) tööklubi 3) erialakoolitused, 4) tugiisikuteenus, 5) nõustamisteenused ja 6) tööpraktika. Kolm neist toimus grupitegevustena ning kolm individuaalselt. Koostööd tehti ligi 40-ne tööandjaga ja tööpraktikalt liikusid paljud inimesed edasi tööle. 

Projekti tulemused

  • Projektis osales 159 inimest
  • Tööle asus neist 40%
  • Edasi õppima läks 29 inimest
  • 93,4 % osalejatest arvas, et programm täitis täielikult eesmärki ja aitas kaasa tööotsingule ja töö leidmisele
  • Osalejaid oli kogu Tartu tööjõuregioonist – nii Tartust kui Tartumaalt ja kaugemaltki

Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006

Mida tehti?

111 671,44
Kumu kunstimuuseumi turundus

Projekti periood

17.11.200816.11.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tõsteti nii Eesti kui ka Kumu kunstimuuseumi tuntust ja mainet. Projekti raames kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.

Projekti tulemused

  • Arendati välja uus kodulehekülg
  • Toodetud erinevaid trükiseid, avaldatud reklaame nii Soome, Läti, Rootsi kui ka Venemaa turgudele
  • Kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.
  • Palju häid ja püsivaid kontakte välisajakirjanikega ja turismifirmadega

BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207

Mida tehti?

3 711 103,10
BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda

Projekti periood

01.07.201411.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Spordikompleksi eesmärgiks on tuua Eestisse arvukalt spordituriste ja seda peamiselt väljaspool tavapärast turismi kõrghooaega.

Projekti tulemused

  • Valminud on Spot keskus ehk elamusspordikeskus koos krossiraja ja erinevate atraktsioonidega
  • Keskuse rajamine propageerib tervislikke eluviise

Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001

Mida tehti?

4 473 815,40
Tehvandi staadioni rekonstrueerimine rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks

Projekti periood

01.06.200931.08.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

 

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas.

 

Projekti tulemused

  • Tehvandi staadionil on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku areen üksikalade harrastamiseks (kiirjooks, kaugus ja kolmikhüpe, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kõrgus- ja teivashüpe)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav muruga jalgpalliväljak
  • Sportmängude väljak (korv- ja võrkpalli plats ja tenniseväljak)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav suusastaadion erinevate talialade võistluste korraldamiseks
  • Tehvandi staadioni hoone (4 korrust, sportlaste riietusruumid, arstiruumid, võistlus- ja pressikeskuse ruumid, võistluste korraldamiseks kohtunike ruumid, heli- ja sidekeskus, kohvik, talispordimuuseum, laoruumid, tualetid, jne);
  • Läänetribüün 2000 istekohta toolidega
  • Põhjatribüün 1000 istekohta pinkidega
  • Territooriumil parklad (ca 350 parkimiskohta)

Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019

Mida tehti?

3 834 698,92
Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakooli uue hoone ehitamine

Projekti periood

19.06.200931.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Balti Filmi- ja Meediakoolist (BMF) on saanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, mis ühendab loomingulisi inimesi ja kõiki TLÜs õpetatavaid kauneid kunste. Uus NOVA nimeline hoone on selle uue instituudi süda. See on avatud keskus, mis integreerib edukalt erinevaid kultuurivaldkondi ja pakub erinevaid praktilisi võimalusi  projektide teostamiseks ning loomemajanduse edendamiseks.

Uus atraktiivne keskkond on loonud  palju uusi võimalusi ka rahvusvaheliseks koostööks.  BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem  kui 70 ülikooliga üle maailma.

Projekti tulemused

  • Uus atraktiivne keskkond on loonud palju uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem kui 70 ülikooliga üle maailma

Tugiteenus vanglast vabanejale 2014-2020.2.02.003.01.15-0001

Mida tehti?

1814706
Tugiteenus vanglast vabanejatele

Projekti periood

01.03.201431.03.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Tugiteenuse eesmärk on toetada vabanenut ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Retsidiivsuse vähendamiseks toetatakse vabanenu samme tööturule sisenemiseks. Toe üldine eesmärk on vabanenu suunamine tööturule, ent samas soovitakse vabanenuid siduda rohkem sotsiaalset tuge pakkuvate institutsioonidega, tõsta nende teadlikkust ja aktiivsust abi otsimisel ning aidata luua stabiilset elurütmi, mis soodustaks kuritegevusest irdumist. 
Tugiisiku roll on pakkuda tuge ühiskonda integreerumisel, muuta naasmine vabadusse võimalikult sujuvaks ja turvaliseks. Kontakt tugiisiku ja kinnipeetava vahel luuakse enamasti kuus kuud enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Kokku pakutakse tugiisikuteenust kestvusega kuni 12 kuud. 
Majutuskeskuses pakutakse kuni 6 kuuks ajutist majutusvõimalust vanglast vabanenule. Majutuskohtadel on 4-8 liikmeline personal, kes kõik aitavad vabanenu toetamisele kaasa. Selleks võimaldatakse sotsiaal- ja võlanõustamist, psühholoogi konsultatsioone, kohapealset tööd jm toetavaid tegevusi. Keskendutakse ka lähedastega suhete parandamisele.  

Projekti tulemused

  • Teenust pakuvad üle Eesti neli mittetulundusühingut
  • Majutuskeskused on Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal kokku 36 voodikohaga
  • 557 isikut on jõudnud alates 2015. aastast tugiteenusele
  • 89 isikut oli 2017 aasta lõpuks jõudnud majutuskeskustesse
  • 59% isikutest olid teenuse järgselt tööturul
  • 39% isikutest kuulati ühe aasta jooksul uues kriminaalasjas kahtlustatavana üle
  • 2017 aastal kasutas ühes kuus keskmiselt tugiisikuteenust 126 ja majutusteenust 22 isikut

Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028

Mida tehti?

400 276,16
Vanast kontorihoonest kujundati (projekteeriti ja ehitati) keskus, kus on ruumid mitmeteks tegevusteks

Projekti periood

15.06.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Projekti tulemused

  • Majale tehti korralik soojustus, paigaldati maaküte, kogu elektri-, ventilatsiooni- ja veesüsteemid uuendati.
  • Keskuses loodud võimekus õlireostuse käigus päästetud veelindude puhastamiseks ja taastamiseks
  • Loodud kõik tingimused ohustatud kahepaikseliigi – kõre asurkondade toetamiseks nende kasvatamine kudust moonde läbinud isenditeks
  • Loodud tingimused ohustatud taimeliikide kasvatamiseks seemnetest.

Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031

Mida tehti?

5 003 392,52
Jõekallas on kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust.

Projekti periood

01.03.201218.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Narva promenaad kujutab endast korda tehtud ja ligi kilomeeter pikka Narva jõe kaldapealset, mis sai pärast selle korrastustöid täiesti uue ilme.

Projekti tulemused

  • Bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades on kindlustatud ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja videojärelvalvesüsteem
  • Rajatud on eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed sõidukitele, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel.
  • Avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri taasloomise ajast
  • Kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuursed väikevormid ja linnamööbel atraktiivse kaasaegse miljöö loomiseks promenaadi külastajatele

Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082

Mida tehti?

3 630 791,95
Põlevkivi Kompetentsikeskuse arendus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) on rahvusvaheliselt tunnustatud põlevkivi, teiste loodusvarade ja nende töötlemise kõrvalsaaduste väärindava kasutamise eestseisja, sõltumatu ekspert ning valdkonnaga seotud ettevõtluse ja regiooni arengu edendaja.

Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projekti tegevused on suunatud regiooni eripära –põlevkivi ja sellega seotud tööstuse ning tegevusvaldkondade – ärakasutamisele regiooni arenguks ja selle elanike hüvanguks. PKK on loonud võimalused doktorantide ja teadlaste kaasamiseks ning tippspetsialistidele töökohtade loomiseks Ida-Virumaale. Projekti tulemusena on süvenenud ettevõtete, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö.

Põlevkivi Kompetentsikeskuse taristu arendamisega,  teadustöötajate  kaasamisega ja laienenud teenuste valiku pakkumisega on paranenud teadus- ja arendustegevuse tase regioonis ning  teadmusteenuseid kasutavate ettevõtete (sh alustavate ettevõtjate) arv on suurenenud ca 50%.

Avalikkusele suunatud tegevuste tulemusena on kasvanud põlevkivivaldkonna alane teadlikkus nii regioonis kui kogu riigis.

Projekti tulemused

  • PKK kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi seadmepargi täiendamise ja uute analüüsimeetodite rakendamisega on laboratooriumi võimekus oluliselt tõusnud
  • Ettevõtjatele pakutakse inkubatsiooniteenuseid sh katse- ja arenduslaborite rentimise võimalust
  • Igal aastal viiakse läbi ca 200 osavõtjaga põlevkivikonverents
  • Regioonis pakutakse unikaalset intellektuaalomandialast konsultatsiooniteenust
  • Antakse välja Põlevkivi uudiskirja ja Põlevkivitööstuse aastaraamatut

Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003

Mida tehti?

12 391 780,64
Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone

Projekti periood

01.01.200731.10.2009

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TTÜ uues õppehoones on üle 2000 inimese töö- ja õppekohad, neist  13% õppe- ja  teadus- ning administratiivtöötajatele ja 87% üliõpilastele. Investeeringuga ehitati valmis uus hoone ja sisustati see kaasaegse sisustusega ja tehnikaga.

Projekti tulemused

  • Ehitati ja sisustati TTÜ uus õppehoone
  • Mustamäe campusesse toodi üle erinevatest linnaosadest ja rekonstrueerimist vajavatest hoonetest majandusteaduskond ja humanitaarteaduskond, ning esimesega liitunud õppekeskus Audentes
  • Hoone lõi eeldused senisest suuremas mahus integreerida tehnika- ja majandusalast õpet vastavalt kaasaja nõuetele. Ehitatava hoone pind on 10,3 tuhat m2, millest 95,46% on kasulik pind. Hoones on 2101 inimese kaasajastatud töö- ja õppekohad (277 töökohta ja 1715 õppekohta). 88,4% on õppetööle suunatud ruumid.

Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169

Mida tehti?

605575,19
Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks

Projekti periood

01.01.201130.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Projekti tulemused

  • Rakvere linnusesse on loodud 16. sajandi linnuse olustikku kajastav terviklik ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuv aastaringne teemapark.

Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049

Mida tehti?

10374551,13
Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine

Projekti periood

01.07.200931.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti tulemusena paranesid oluliselt nii töötajate töötingimused kui õpilaste õppimisvõimalused. Nimetatu aitas kaasa Eesti suurematest keskustest eemal asuva kooli konkurentsivõime suurenemisele. Tänu parematele õppimistingimustele paraneb nii kooli kui ka üldiselt kutsehariduse maine. Kõik eelnimetatu on otseseks eelduseks õpilaste ja seeläbi elanike arvu kasvule antud piirkonnas.

Projekti tulemused

  • Rajati õppehoone B- ja C-korpus
  • Korpused sisustati ja varustati tänapäevase tehnikaga
  • Hoones on liikumisvõimalused ka liikumispuuetega isikutele
  • Pakutava kutseõppe atraktiivsus on tõusnud ning uutes tingimustes uute seadmetega läbi viidav õpe vastab kvaliteedilt kaasaja vajadustele

Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049

Mida tehti?

801 775,59
Rajati Haridusuuenduskeskus

Projekti periood

01.05.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TÜ õppelaborite projekti abil arendati välja kompetentsikeskuse tegutsemiseks vajalik nüüdisaegne õpetajakoolituse õpikeskkond TÜs ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (projekti partner) aineõpetajate, koolieelsete lasteasutuste õpetajate, klassiõpetajate ja eripedagoogide taseme-, ümber- ja täiendusõppeks, sh iseseisvaks õppeks. Üheskoos suudeti tööle panna TÜ erinevad õpetajaid koolitavad ja haridusuuringutega tegelevad üksused ja EMTA. Koostöiselt kavandati spetsiifilised õppelaborid Tartusse, Narva, Tallinnasse ja Viljandisse. Seejuures loodi õppelaborite süsteem, mille tuumaks sai haridusuuenduskeskus Tartus Toomemäel vanas anatoomikumis. Haridusuuenduskeskusega seostatult sisustati valdkonnaspetsiifilised ruumid teistes linnades või ülikooli Tartu üksustes. Haridusuuenduskeskus renoveeriti üks tiib vanast anatoomikumist ning pikka aega alakasutuses seisnud unikaalne ajalooline hoone sai uue hingamise. Vana väärtuslik seostati nüüdisaegsete lahendustega - lai valik erinevaid interaktiivseid tahvleid, 3D printer ja skännerid, robootika vahendid, dokumendikaamerad ja tahvelarvutid, mitme kaameraga salvestamisvõimalused erinevates õppeklassides, sh ühes klassis võimalus kasutada õppematerjalide ja õpetajahariduse uuringute jaoks vajalikke kaugjuhtivaid professionaalseid kaameraid. Tänaseks on haridusuuenduskeskus ja teised õppelaborid igapäevaseks keskkonnaks õpetajaõppes nii alles alustavatele kui ka juba töötavatele õpetajatele, kuid lisaks sellele pakutakse omandatud kogemuse varal nõustamist paljudele koolidele oma õpikeskkonna arendamisel ning kasutatakse loodud keskkonda mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli Pedagogicum

Projekti tulemused

  • Renoveeriti Tartu Ülikooli vana anatoomikumi vasak tiib, kus avati haridusuuenduskeskus - 545 m2 õpetajakoolituse ja haridusteaduse tõhustamiseks: gümnaasiumi ja põhikooli II ja III astme klassid, algklasside klass, kunsti- ja käsitööklass, tehnoloogiaainete arvutiklass, videokonverentsipõhise õppe klass.
  • Väljaspool haridusuuenduskeskust sisustati spetsiifilised õppelaborid: algharidus, logopeedia ja eripedagoogika, loodusteadused, kehakultuur ja treeninguõpetus, muusika.
  • Õppelaborites viiakse nüüdisaegses õpikeskkonnas projektiväliste vahendite toel läbi suur osa õpetajate esmaõppest ja täiendusõppest, toimub aktiivne koolide nõustamine ning rahvusvaheline teadus- ja arendustöö, valminud on mitmed õpetajakoolituse õppevideod ja muud metoodilised materjalid ning toimuvad erinevad õpetaja ametit ning nüüdisaegset õpikäsitust toetavad ringkäigud, seminarid ja infopäevad.

AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027

Mida tehti?

1484836,40
Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine

Projekti periood

05.02.201131.08.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Väätsa Prügila sõlmis 2010.a. koostööleppe Eesti Energiaga Iru jäätmepõletusploki masspõletatavate jäätmete laovaru kogumiseks ja vaheladustamiseks Väätsa Prügilas. Selle leppe elluviimiseks ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone, rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi ja soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Projekti elluviimise tulemusena ei ladestata enam piirkonnast kogutavaid segaolmejäätmeid, vaid need pallitakse ja vaheladustatakse eesmärgiga pallitud jäätmed suunata edasi Iru põletusplokki vastavalt tellimustele.

Projekti tulemused

  • Ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone
  • Rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi
  • Soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209

Mida tehti?

593 317,50
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine

Projekti periood

06.03.201515.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti tulemusena vastab gümnaasiumi staadioni uuendatud infrastruktuur nii tehnilistele, keskkonna-, tervisekaitse- jm nõuetele, kui ka gümnaasiumi arenguvajadustele. Renoveeritud staadioni kasutavad gümnaasiumi, erakooli Intellekt õpilased, Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ja spordiklubid.

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Vitali Borodin ja Tatjana Samsonova

 

Projekti tulemused

  • Rajati kunstmurukattega jalgpalliväljak, kunstkattega korvpalli- ja võrkpalliväljakud, kuulitõukesektor, trenažööridega võimlemisala.
  • Rekonstrueeritud on jooksurajad ja hüppekastid
  • Lahendatud on sademevete ärajuhtimise ja videovalve süsteemid.
  • Soetatud ja paigaldatud on spordiinventar (jälgpalli väravad, korvpalliväljaku ja võimlemise konstruktsioonid, pingid jms).

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2014-2020.3.01.001.01.15-0004

Mida tehti?

142611106,75
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale

Projekti periood

01.08.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, millega loodi uus töövõime toetamise süsteem. Töövõimereform toetab vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Reformi eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformiga uuenes töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võttis üle töötukassa.

Projekti tulemused

  • Parem sotsiaalne kaitse: töövõimetoetus on enamasti varasemast töövõimetuspensionist suurem
  • Rohkem abi tööle saamiseks ja tööl püsimiseks: kasvab end töötuna registreerinud ning töötukassa teenuseid kasutavate vähenenud töövõimega inimeste arv.
  • Alates reformi rakendumisest on vähenenud töövõimega inimesed sisenenud tööturuteenustele üle 38 000 korra
  • Tööhõive suurenemine: ligi 11 500 vähenenud töövõimega inimese on töötukassa vahendusel tööle asunud (alates 1. juuli 2016)

Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Mida tehti?

6301876,70
Rajati Lottemaa teemapark

Projekti periood

25.07.201331.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemaline huvipark, mis pakub atraktiivset vaba aja veetmise võimalust nii lastele kui nende vanematele. 

Projekti tulemused

  • Valminud on järgmised objektid ja läbiviidud järgmised tegevused: Platsitööd, sh kliendiparkla, Lotte maja, Sigade maja, Bruno maja, Jäneste maja, Oskari kuur, Giovanni maja, Vesiveski, kivisild, puusild, rannamaja, vaatetorn, pääslahoone, jaamahoone, lapsekärude varjualused (15 tk), trepid, staadioni kuur, prügimaja, kaupluse terrassid, moodulid, kioskid
  • Soetatud on järgmised varad: ekspositsioonid ja atraktsioonid, elumajade disain-puitmööbel, päikese- ja vihmavarjud, reklaamviidad, kostüümid ja maskid, teemapargi töötajaruumide mööbel ja tarvikud, teemapargi välimööbel ja väliinventar, Lottemaa kodutehnika ja elektroonikaseadmed, puhastusseadmed ja -tarvikud, majades, mänguasjad ja sporditarvikud teemapargis, metallmööbel töötajate ruumides, kassade valvesüsteem, kassasüsteemid, Giovanni teatri helitehnika, Lottemaa teatri ja konserdiala valgustehnika, Bruno maja meedialahendus, haljastustarvikud väliterritooriumi hooldamiseks, rannaala mööbel, parkimissüsteemi soetamine ja paigaldamine.

Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068

Mida tehti?

1905503,03
Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis

Projekti periood

01.05.200931.12.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid Meistrite Hoovis.

 

 

Projekti tulemused

  • Restaureeritud Folgikoda
  • Restaureeritud Valitsejamaja
  • Restaureeritud Restauraatorite Koda, seotatud baasseadmed
  • Soetatud kaasaegne helitehnika, valgusseadmed ja mööbel Folgikotta

Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016

Mida tehti?

16013391,97
Tartu Ülikooli füüsikum

Projekti periood

21.07.200931.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum. Tänapäevastele rahvusvahelistele nõudmistele ja tingimustele vastav teadustöö keskkond on atraktiivne nii noortele alles teadustööd alustavatele kui ka juba kogenud teadlastele. Füüsikumis paiknevad eelkõige laboratooriumid ja kabinetid teadlastele, aga ka auditooriumid ja praktikumiruumid füüsika, infotehnoloogia ja materjalitehnoloogia temaatikaga seotud teadustegevuse ja õppetöö läbiviimiseks.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum
  • Projektil on regionaalarengut toetav mõju. Projekt annab olulise panuse Tartu kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise haridus-ja teaduslinnaku väljaarendamisele
  • Projektiga kaasajastati 286 teadlase töökeskkond
  • Aastaks 2015 loodi juurde 43 töökohta

Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008

Mida tehti?

3 061 083,45
Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks

Projekti periood

01.11.201131.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismi mootori ja magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismi ajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide Listis. Alates 2016. a juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis

Projekti tulemused

  • Renoveeriti allmaakaevandus ja selle ekspositsioon, endises administratiivhoones uuendati küttesüsteem ja pandi ette pakettaknad, hoole 2. korrusele rajati konverentsikeskus
  • Rikastusvabriku hoone ja paetorn renoveeriti täielikult, sinna rajati muuseumi peahoone, näitusesaalid, kabinetid, interaktiivne ekspositsioon ja puhkeale
  • Katlamajal ja garaažil uuendati uksi ja aknaid
  • Territoorium piirati aiaga, heakorrastati, haljastati ja valgustati, puhastati tiik ja ehitati välja tuletõrje veevõtukohad ning parkla

Eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes 2014-2020.2.01.002.01.15-0014

Mida tehti?

805447,34
Eriilmeliste lasteaiakohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes

Projekti periood

01.09.201531.08.2018

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti üldeesmärk on võimaldada erivajadustega laste vanemate vajadustele ja ootustele
vastava kodulähedase alushariduse teenuse kättesaadavuse suurendamist erivajadustega
laste arengu vajadustele vastavate lasteaiakohtade loomise kaudu Tallinna linna
lasteasutustes. 

Projekti tulemused

  • Projekt on algatatud ja projekti rakendatakse vastavalt Tallinna linna kohalikele vajadustele
  • Luuakse viis uut rühma 42 lasteaiakohaga projektis osalevates lasteaedades ja tagatakse nende rühmade jätkusuutlik toimimine.

Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem 3.5.0301.12-0062

Mida tehti?

343696,15
Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteemi loomine

Projekti periood

09.08.201231.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Infosüsteemi abil loodi tehniline lahendus, mis võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat hädaabiteadete menetlemist, säästab menetlemiseprotsessis aega, võimaldab senisest kiiremini abi saata ning seeläbi inimelusid päästa.

Projekti tulemused

  • Loodi hädaabi vajajatele võimalus helistada ühtsele kontaktnumbrile sõltumata hädaabiteate sisust;
  • Loodi ühtne infovahetuskeskkond hädaabiteadete menetlejatele ja erinevatele hädaabiteenuse osutajatele (PPA, Päästeamet, vabatahtlikud);
  • Loodi tehniline lahendus operatiivsemaks ja tõhusamaks hädaabiteadete menetlemiseks (registreerimiseks ohuhinnangu andmiseks, vajamineva abi väljasaatmiseks);
  • Suurenes inimeste kindlus- ja turvatunne. Hädaabi vajadusel on võimalik abi saada ühest kohast. Helistades ühtsele hädaabinumbrile 112 edastatakse väljakutse operatiivselt kiirabi, korrakaitse ja pääste ametkondadele.

Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120

Mida tehti?

286 618,55
Narva Pimeaia looduskaitseliste väärtuste säilitamine

Projekti periood

01.06.201131.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärgiks oli 19. sajandil rajatud Pimeaia pargi ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste säilitamine looduskaitse all oleva Väikese Pimeaia ja osaliselt Alumise Pimeaia pargiosade rekonstrueerimise ja külastamist suunava infrastruktuuri renoveerimise kaudu.

Projekti tulemused

  • Pimeaia nahkhiirte inventuur
  • Vanade haigete puude likvideerimine (31 tk), mis olid ohtlikud pargis viibivatele inimestele
  • Pargi treppide ja teede rekonstrueerimine
  • Olemasoleva piirde restaureerimine ja uue paigaldamine
  • Purskkaevu rekonstrueerimine
  • Pargivalgustite paigaldamine
  • Pax bastionil asuva laskeavadega kambri konserveerimine
  • Väikese Pimeaia territooriumi heakorrastamine ja haljastus

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037

Mida tehti?

1 684 546,76
Rajati Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada)

Projekti periood

04.03.201330.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Avaliku linnaruumi väljaarendamine ja muutmine atraktiivseks vaba aja veetmise ning sportlike harrastuste kohaks Pärnu jõe vasakkaldal; tervisespordi harrastuste ja liikuva eluviisi propageerimine ja võimaluste väljaarendamine

Projekti tulemused

  • Pärnu jõe vasakkaldale kahe silla vahelisele alale ehitati 4 km pikkune kergliiklustee
  • Koos jõe paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab rajatav tee ca 9 km pikkuse raja
  • Raja äärde paigaldati valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid
  • aOn avardunud linnakeskkonna kasutusvõimalused, uus kergliiklustee tagab ohutu ja mugava liikumisvõimaluse kesklinna piirkonnas.

Teaduse populariseerimine "TeaMe+" 2014-2020.4.01.15-0023

Mida tehti?

3203291,54
Teaduse populariseerimine "TeaMe+" projekti üks näide "saade Rakett 69"

Projekti periood

01.06.201531.08.2022

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Rakett69 on väga edukas teaduse populariseerija koolilaste seas, saade on edukalt kaasanud õppureid nii üldhariduse, kutsehariduse ja kõrghariduse tasemetelt ning on omandanud üleriigilise väga laialdase tuntuse.

Projekti tulemused

  • 2012. aastal on Euroopa Ringhäälingute Liit tunnistanud saate Euroopa parimaks haridussaateks
  • Saade on olnud ETV eetris 8 hooaega
  • Õpetajad leiavad, et saade on abiks koolitundides, eriti videosaated, kus teadustoimetaja selgitab ülesanded lahti
  • Saatesarja suur väärtus seisneb selles, et pakub noortele eeskujusid ning demonstreerib, et nutikas ja loodusteadustes osav olla on väärtus.

Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012

Mida tehti?

5 545 064,50
Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.200730.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Taastuvate loodusvarade teaduskeskus sündis vajadusest koondada ühte kohta nn roheliste teadustega tegelevad Eesti Maaülikooli struktuuriüksused. Metsamaja laiendusena valminud taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse kolisid Riia tänavalt botaanikud, zooloogid ja mükoloogid ning Eerikalt endise agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud struktuuriüksused. Uues teaduskeskuses on ka kaasaegsed hoiuruumid loodusteaduslikele kogudele – üle 600 ruutmeetri suurusel kogude pinnalt leiab seente ja taimehaiguste herbaariumid, entomoloogilised kogud, soon- ja sammaltaimede herbaariumi ning mullamuuseumi. Otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli Metsamaja laiendusena andis täiendava võimaluse instituutide vaheliseks koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks. Projekti täitmisega realiseerus Eesti Maaülikooli suur eesmärk  - tuua Tartus paiknevad struktuuriüksused ülikoolilinnakusse.

Projekti tulemused

  • Arendati välja Taastuvate Loodusvarade Keskus kasuliku pinnaga üle 4335 ruutmeetri, kus asuvad 164 teadlase töökohad
  • Tudengite arv, kes kasutavad uusi või kaasajastatud ruume on 2247
  • Projekti tulemusel on oluliselt paranenud töötingimused, mis tõstab teadustöö kvaliteeti ja annab uue keskusega seotud vähemalt 102 doktorandile paremad võimalused oma teadusbaasi ning tervikuna kogu Eesti valdkondliku teaduskompetentsi tõstmiseks
  • Projekt aitab kaasa taastuvate loodusvarade mõistlikule kasutamisele läbi vastavate teadussuundade arendamise

Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035

Mida tehti?

1 037 304,44
Tamula rannapromenaadi väljaehitamine

Projekti periood

15.10.200831.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.
 

Projekti tulemused

  • Tamula järve kaldaalal arendati välja ca 800 meetrine lõik.
  • Rannas on kivi- ja laudkattega käiguteed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, tribüünid, haljastus, päevitustoole imiteeriv muru-oaas, riietuskabiinid, WC (sh ka invaliidi), välidušš, paadisillad jpm.
  • Tamula rannas on iga paigaldatud detail hoolikalt läbi mõeldud ja omab kunstilist väärtust. Rand paistab silma oma innovaatilisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
  • Suviti on ranna-ala külastatavus suurenenud ning juurde on tulnud uusi üritusi ning ka ettevõtlustegevus rannas on elavnenud. Ranna-alal tegutseb keskmiselt 5-6 ettevõtjat.

Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001

Mida tehti?

5 277 779,67
Võru Gümnaasiumihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine

Projekti periood

21.01.201331.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti toel restaureeriti Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asuv 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitati kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone.
Hoone sai väga kauni väljanägemise, kus vana ühtib uuega - hooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Kool tegutseb alates 2015. aasta sügisest nn puhta gümnaasiumina.  2016. septembrist alustab õppetööd 251 õpilast.

Võru Gümnaasium valiti ühena viiest kandidaadist Aasta Ehitusprojekt lõppvooru ja tunnustati kui Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 nominenti.
Võru Gümnaasium nimetati Aasta Betoonehitis 2015 nominendiks
Muinsuskaitseameti 2015. a tunnustas  "Hästi restaureeritud mälestis"
 

Projekti tulemused

  • Suure koolireformi tulemusena suleti kaks kooli Võru I Põhikool ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ning loodi Võru Gümnaasium (nn puhas gümnaasium) ja Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool
  • Restaureeriti Seminari tn 1 asuv endine mõisahoone, lammutati nõukogude aegne juurdeehitis ning ehitati uue kooli vajadusi arvestav uus juurdeehitus
  • Võru Gümnaasiumisse soetati projekti toel ka uus kaasaegne sisustus
  • Seminari tn 1 koolihoonele rekonstrueeriti projekti raames ka Võru Kesklinna Kooli algklasside korrus ning rajati juurde duširuumid.

Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) 3.2.0304.12-0397

Mida tehti?

1875931,58
Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR)

Projekti periood

01.09.201131.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti käigus arendati välja tipptasemel taristu nanomaterjalide valmistamiseks, uurimiseks ja rakendamiseks ning koondati see koos partnerite kõrgetasemelise uurimiskompetentsiga atraktiivseks multifunktsionaalseks nanomaterjalide alaseid teadus- ja arendusteenuseid pakkuvaks tõmbekeskuseks.

Projekti tulemused

  • Hangiti ja anti käiku kolm maailmatasemel seadmekompleksi, mis lubavad uurida nanomõõdus materjale ja arendada nanotehnoloogiaid.
  • Koolitati välja kompetentne personal mõõtmis- ja uurimisteenuste osutamiseks, millega tagati võimalus uurimistööks nendel seadmetel teadus- ja arendusasutuste uurimisrühmadele ning tööstusettevõtetele nii Eestist kui ka väljastpoolt.
  • Taristu on leidnud väga aktiivset kasutamist nii Eesti teadus- ja arendusasutuste kui ka tööstusettevõtete poolt ning kasvatanud olulisel määral nendevahelise tegevuse sünergiat

Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076

Mida tehti?

1 465 140,00
Räpina Paberivabrik AS, vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine

Projekti periood

01.10.201231.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

Projekti tulemused

  • Paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus suureneb praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015
  • Investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest
  • Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru
  • Väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra
  • Projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus

Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050

Mida tehti?

950905,38
Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks

Projekti periood

18.03.200931.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti raames saavutatav üldine eesmärk oli tõsta Kohila piirkonna elanike raamatukogu teenuse kättesaadavuse kvaliteet vastavusse kaasaja raamatukogu funktsionaalsete nõuetega ning rajada vastavalt piirkonna elanike arvule sobilikus mahus modernsete arhitektuursete lahendustega raamatukogu. Projekti tulemusel rajatav uus raamatukogu on oluliseks eelduseks piirkonna vaimuelu aktiviseerimisel ning laste ja noorte lugemiskultuuri ja -harjumuse parandamisel. Uus raamatukogu on saanud lisaks standardsele raamatukoguteenuse pakkujale ka osalise kohaliku kultuurikeskuse rolli.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti ja võeti kasutusele ajalooliselt väärtuslik hoone
  • Paranes raamatute laenutus raamatukogus, ehitati kaasaegne lugemissaal ja avatud interneti punkt
  • Uute teenustena lisandusid seminari-konverentsi korraldamise teenus, huvialaringide saal, video-muusikatuba koos väärtfilmide vaatamise võimalusega (videoprojektor + ekraan) ja kunstinäituse saal

Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks 2014-2020.2.07.004.01.15-0003

Mida tehti?

1931250
Projekti toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks üks tegevus "VEPA Käitumisoskuste Mäng"

Projekti periood

01.07.201531.12.2021

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

VEPA Käitumisoskuste Mäng on USA-st pärinev tõenduspõhine universaalne ennetusprogramm, mis ennetab käitumisprobleemide teket ja süvenemist. Uuringud on näidanud, et VEPA kasutamine aitab muuhulgas ennetada õppeedukuse langemist, vaimse tervise häirete tekkimist, sõltuvusainete tarvitamist, kuritegelikku käitumist jpm. Programm on suunatud algkooli õpilastele ning õpetajatele ning selle vahetud eesmärgid on: 
- positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis; 
- laste eneseregulatsiooni ja enesekontrolli oskuste arendamine. 
VEPA Käitumisoskuste Mäng lihtsustab rakendava õpetaja tööd, muudab õpitegevused mängulisemaks ja parendab õpilaste igapäevaelu.

Projekti tulemused

  • 2017/2018 õppeaasta seisuga on nelja aasta jooksul metoodikat rakendantud 85 koolis ja 183 klassis. VEPA-st on osa saanud üle 3600 õpilase
  • VEPA on välja töötanud venekeelsed materjalid ja koolituse, et kaasata programmi ka vene õppekeelega koolid. 2017/2018 õppeaasta seisuga on nelja aasta jooksul metoodikat rakendatud 7 vene õppekeelega koolis
  • Jooksva õppeaasta seisuga tegutseb VEPA-s 31 metoodika väljaõpet läbinud mentorit, kes juhendavad õpetajaid üle Eesti

Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081

Mida tehti?

1376848,76
Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine

Projekti periood

01.04.200931.05.2011

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredele.

Projekti tulemused

  • Ehitati pärandkultuurikeskuse hoone, mille avalikult kasutatavad ruumid asuvad kolmel korrusel
  • Siin asuvad erinevaid käsitöötraditsioone tutvustavad töökojad, koduleiva söömise tuba, näitusesaal, 2 tuba esinejatele, mantelkorsten, vanaaegne leivaküpsetusahi, üldkasutatavad WCd, hoiuruumid ja teenindusruumid
  • Keskuses viiakse läbi rahvuslikke käsitööpäevi ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi

Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Mida tehti?

333 869,54
Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva

Projekti periood

01.01.201401.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus KredEx

Korterelamu rekonstrueerimine

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeritud korterelamu
  • Paranenud kaalutud energiakasutusega kodumajapidamiste (korterite) arv
  • Rekonstrueeritud elamufond
  • Rekonstrueerimine tagab hoone pikema eluea

Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009

Mida tehti?

2 596 549,88
Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus

Projekti periood

01.10.200831.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti eesmärgiks oli arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses; Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses, sealsete interjööride taastamine originaalilähedasel kujul; Erinevatel ajajärkudel ehitatud juurdeehituste sidumine ühtseks arhitektuurseks tervikuks. Uusehituse kavandatav eluiga on 100 aastat.

Projekti tulemused

  • Mäluasutusena suudab Eesti Kirjandusmuuseum tänu juurdeehitusele ning renoveeritud ruumidele täita senisest edukamalt oma rahvuskultuurilist missiooni ja põhikirjas sätestatud kohustust Eesti riigi ja rahva ees
  • Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses
  • Arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses
  • Paranenud säilitamistingimused ja töötlus ning võimalused digiteerimiseks
  • Erirezhiimiga hoidla

Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005

Mida tehti?

11729913,12
Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks

Projekti periood

01.04.200930.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lennusadamas asub Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Siin on ehtne allveelaev Lembit 1930ndatest, paadid ja purjekad, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Muuseum ja vesilennukite angaar on pälvinud hulga auhindu: Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014. aastal ja palju muid. Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

 

Projekti tulemused

  • Taastati ajalooline vesilennukite angaar ja loodi unikaalne keskkond ekspositsioonile
  • Jätkati sadamakaide ehitust, mis omavad üliolulist kaitsefunktsiooni kogu sadamaalale ja meremuuseumi laevastikule

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus - koolitus ja nõustamistegevus 2014-2020.12.01.16-0007

Mida tehti?

132062,4
Arendustöötajate arenguprogramm

Projekti periood

01.04.201531.08.2023

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Arendustöötajate arenguprogrammi teravik oli suunatud kohaliku ja piirkondliku arendustegevuse võtmeküsimustele – ettevõtluse ja tööhõive edendamisele. Kolmel kahepäevasel koolitusmoodulil, mis viidi läbi Eestimaa erinevates paikades, ning õppereisil Soome Espoo innovatsioonikeskusesse otsiti vastuseid, kuidas avalik sektor saab kaasa aidata ettevõtluse arengule.

Projekti tulemused

  • Kokku koolitati ligi 80 kohaliku omavalitsuse, maakondliku arenduskeskuse ja maavalitsuse arendusspetsialisti. Koolitustel saadi ülevaade majandusarengu trendidest Eestis ja mujal maailmas, riigi sihtidest ettevõtluse ja tööhõive arendamisel, noorte ettevõtlikkuse propageerimisest, sotsiaalsete ettevõtete võrgustikust, arengu kavandamise aspektidest globaalse ja Euroopa Liidu arengu kavandamise näitel, kaasamisteooriast jpm. Teooria ja praktika olid omavahel tasakaalus. Lühiettekandeid täiendasid rühmatööd ja grupiarutelud ning õpiti teineteise kogemustest.

Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100

Mida tehti?

260479,82
Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis

Projekti periood

27.07.201026.07.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Digiteeriti 30 tundi vanemat osa eesti filmipärandist, mida varem polnud kehva füüsilise seisundi tõttu keegi näinud, sealhulgas Konstantin Märska trikkfilm „Päev Tallinna turul”(1926) ja „Tšeka komissar Miroštšenko” (1925), mis on üks väheseid tervikuna säilinud mängufilme 1920. aastatest
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (44TB)
  • Konserveeriti nõuetekohaselt originaalid
  • Juurdepääs veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002

Mida tehti?

174913,23
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine

Projekti periood

29.03.201030.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Projekti tulemused

  • Taastati 250 ha rannaniite, kadastike ja teisi elupaikasid
  • Alasid hooldatakse järjepidevalt
  • Loodi üks alaline töökoht
  • Soetati kariloomi, ehitati välja loomapidamiskompleks koos vajaliku infrastruktuuriga

Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019

Mida tehti?

868 992,51
Linnaruum Kultuurikatlas

Projekti periood

12.10.201031.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Projekti tulemused

  • Täna töötab Kultuurikatlas igapäevaselt üle 200 loovisiku, s.h. 10 SA Tallinna Kultuurikatel töötajat
  • Kultuurikatlas toimuvad pidevalt suure külastajate arvuga linnakodanikele suunatud üritused

Mobilitas Pluss 2014-2020.4.01.16-0024

Mida tehti?

35373733,16
Mobilitas Pluss

Projekti periood

01.01.201531.08.2023

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Mobilitas Pluss toetuste abil tugevdatakse Eesti teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning pakutakse võimalusi teadlasmobiilsuseks. Näiteks toetatakse heal tasemel teadlaste Eesti teadusasutustesse ja ettevõtetesse tööle toomist. Lisaks tõstetakse Eesti kui teadustegevuse sihtriigi nähtavust ja atraktiivsust. Selleks turundatakse eesti teadust „Research in Estonia“ algatuse läbi ning toetatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbüroo tegevusi Brüsselis. Mobilitas Pluss pakub ka võimalusi erinevates Euroopa teadusalgatustes ja –võrgustikes osalemiseks

Projekti tulemused

  • 13 rahvusvahelisel tasemel tippteadlast loovad Eestis oma uurimisrühma
  • Eesti teadusasutustes ja ettevõtetes asub tööle ligikaudu 100 järeldoktorit
  • Eestisse tuuakse tagasi 60 siit lahkunud teadlast
  • Turundatakse Eesti teadust läbi algatuse „Research in Estonia“
  • Toetatakse Brüsselis asuvat Eesti teadus- ja arendustegevuse kontaktbürood
  • Toetatakse 30 projekti, mis soodustavad teaduskoostööd või Euroopa teadusalgatustes osalemist (ERA-NET, ERC, ERA Chair, EIT)
  • Koolitatakse ja toetatakse vähemalt 100 ERC grandi taotlejat

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015

Mida tehti?

7 433 542,53
Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

06.04.200930.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus on Baltikumi suurim omataoline teaduskeskus.

Riikliku Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute (SIME) taristu eesmärk on Eestis terviseuuringute valdkonna teadustöö tõstmine senisest kõrgemale tasemele. Ollakse paindlikud oma klientidega, pakkudes neile täpseid ja personaalseid kliendikeskseid lahendusi. Olemas on kõrgelt kvalifitseeritud suurte kogemustega töötajad, kes suudavad leida lahenduse kõigile kliendi vajadustele. Töös rakendatakse ISO9001:2008 ja GLP (good laboratory practice) kvaliteedi juhtimissüsteeme.

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli andmebaas

Projekti tulemused

  • Pakutavad teenused: kaasaegne haiguste modelleerimine ja loommudelite fenotüpeerimine
  • eelkliinilised ja toksikoloogilised uuringud
  • infrastrukutuur, kus on võimalik töötada bioohutus klass 3-e kuuluvate patogeenidega
  • in vivo ja ex vivo kuvamistehnoloogiad
  • regeneratiivmeditsiini teenused
  • ravimite määramine kliinilistes uuringutes
  • metaboloomika teenused
  • transgeense tehnoloogia teenused

Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206

Mida tehti?

4 046 245,10
Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.201130.04.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tuginedes klientidelt saadud tagasisidele, võib auto24ringi nimetada: „Ilmselt parim ringrada Põhjamaades“. Klientide (võistluste korraldajad, oma autode ja mootorratastega ringraja sõitjad jne) tagasiside rajale on väga positiivne. Eestvedajatel on õnnestunud luua mugav, ohutu, kuid samas kiire ning põnev ringrada. Suvehooaeg on tihedalt võistlusi, kliendiüritusi, autode ja mootorrataste esitlusi jms täis. Ja mis eriti oluline – väga paljud klientidest tulevad Eestisse just nimelt selle pärast, et tulla auto24ringile sõitma. See tähendab, et plaan aidata ringraja kaudu tuua Eestisse välisturiste, on õnnestunud.

Projekti tulemused

  • Ehitati FIA Grade 3 tingimustele vastav kaasaegne auto- ja motoringrada koos kaasnevate hoonetega.

Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019

Mida tehti?

3665721,14
Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201004.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti käigus rajati Polli aiandusuuringute keskuse endisesse peahoonesse kaasaegne, taimse tooraine täielikku väärindamist võimaldav teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel rekonstrueeriti 1974. aastal ehitatud kontorihoone, sisustati analüüsi- ja tehnoloogialaborid, alustati keskuse tegevuse käivitamist ning võimaluste tutvustamist taimse toorainega tegelevatele teadusrühmadele ning ettevõtjatele. 

Projekti tulemused

  • Keskuse tehnoloogiaüksuses on võimalik toota katsepartiidena erinevaid looduslikke ekstrakte, pulbreid ja õlisid, mida saab kasutada naturaalsete kõrge lisandväärtusega funktsionaalsete toitude tootmisel, kodukeemia- ja kosmeetikatööstuses.
  • Laboratoorsete katseseadmetena on keskuse töötajate, teadlaste ja koostööst huvitatud ettevõtjate käsutuses muuhulgas superkriitiline süsihappegaasi ekstraktor, vedelikekstraktor, mikrolaineekstraktor ja lüofilisaator
  • Analüüsiüksuses on võimalik teha biokeemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse
  • Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused aitavad tõsta kogu Eesti taimse tooraine tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet ning loovad head eeldused nii teadus- kui tootearenduskoostööks.

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011

Mida tehti?

7 675 626,07
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone ehitus

Projekti periood

01.01.200731.01.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti raames valmis kaasaegne ja moderne õppehoone terviklahendusena, kus on võimalik koolitada ca 1300-1400 tudengit. Kõrgkooli hoonele on omistatud mitmeid arhitektuurilisi auhindu. Kõrgkooli suurepärased õppetingimused on kaasa aidanud ka õppe sisulisele poolele ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid on jätkuvalt erialaliselt kompetentsed ja pädevad ning väga nõutud tööturul.   

 

 

Fotod: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

 

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uus õppehoone (üldpinnaga 6632 m2), ehitati kõrgkoolile parkla ja teostati kinnistu haljastustööd
  • Valminud hoonesse soetati uus ja kaasaegne sisutus ning seadmed, sh auditooriumite mööbel, arvutid, printerid, arvutivõrgu ja turvasüsteemide seadmed, audio-videosüsteemid, esitlustehnika, raamatukogu sisseseade, laborimööbel jne
  • Uues õppehoones on kaasaegsed õpperuumid ja laborid rakenduskõrgharidusõppe õe, eriõe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku õppekavade ning ka kutseõppe tasemel lapsehoidja, hooldaja ja erakorralise meditsiini tehniku eriala õppe tarvis

Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004

Mida tehti?

1 629 476,25
Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine

Projekti periood

10.03.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti tulemusena on Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa jõe pais-sild regulaatori paisutusrajatis renoveeritud ja sellel on paigaldatud on automaatsed varjad, mis võimaldavad veetaseme õiget ja operatiivset reguleerimist-hoidmist. Jõesäng on puhastatud setetest ja paisu juurde on rajatud nõuetekohane kalapääs. Projekti tulemusena paraneb jõe bioloogiline mitmekesisus ja elukeskkond tervikuna.  Luuakse eeldused kalavarude järkjärguliseks suurenemiseks Põltsamaa jões. Tagatud on muinsuskaitsealuste hoonete säilimine Põltsamaa jõe kaldal.

Projekti tulemused

  • Paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine
  • Jõesängi setetest puhastamine

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016

Mida tehti?

4 254 542,69
Tallinna Loomaia Keskkonnahariduskeskuse ehitus

Projekti periood

01.01.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus avati 1. juulil 2014. Loomaaed sai endale koha, kus suurepärase zooloogilise õppebaasi juures ka sisukaid haridustegevusi läbi viia.

Projekti tulemused

  • Valminud on maja, kus kõigile külastajatele ja kooliõpilastele on võimalik pakkuda erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi alates formaalõpet toetavatest kooliprogrammidest kuni huvihariduse ja vaba aja sisuka veetmiseni- ja seda aastaringselt
  • Õppeklassides ja laboris toimuvad looduskooli ringitunnid ja praktikumid 300. õpilasele
  • 149-kohaline auditoorium võimaldab läbi viia teemaõhtuid, filmiprogramme, looduteemalisi loenguid, seminare, rahvusvahelisi konverentse ja koolitusi
  • Suures fuajees on loodusteemalised näitused ja erinevad üritused
  • Keskkonnahariduskeskuses töötab aastaringselt peredele ja väikelastele nii oluline laste loomaaed, kus saab kodu- ja lemmikloomadega tutvust teha
  • Populaarsed linnalaagrid ja harivad loodusteemalised laste sünnipäevapeod viiakse looduskooli spetsialistide poolt läbi nii eesti kui vene keeles
  • Keskkonnahariduskeskus pakub haridusprogramme üliõpilastele, praktikantidele, erivajadustega inimestele jt.

Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

Mida tehti?

1 298 750,00
Noortele arenguvõimaluste loomine läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi

Projekti periood

01.12.201431.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

SPIN-programm pakub noortele arenguvõimalusi läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi. Tänu SPINile saab mitusada noort Tallinnas ja alates 2016. aasta septembrist Kohtla-Järvel igal nädalal osa tippklubide treenerite juhendatavatest jalgpallitrennidest ning spetsialistide läbi viidavatest töötubadest. SPINi erilisus seisneb laias koostöövõrgustikus - elluviimises osalevad nii riik kui kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, Heateo Sihtasutus ja koolid. Programmi ühiskondlikku mõju aitavad hinnata Tartu Ülikooli teadlased. Ühise pingutuse tulemusena on SPIN-programmist saanud oluline vahelüli ketis laps-kool-kodu. Senine tegutsemine on lisaks sportliku aktiivsuse arengule toonud kaasa rohkelt näiteid osalejate paranenud enesedistsipliinist, suhtlusoskusest ja kooliedukusest

Projekti tulemused

  • Esimese kahe hooajaga osales SPIN-programmis 417 noort
  • Kokku osalesid noored pea 20 000 kontakttundi, millest kolmandiku moodustasid erinevad eluoskusi arendavad sessioonid.
  • Noortega töötas enam kui 30 organisatsiooni, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi
  • Programmi tegevusest sai osa enam kui 20 kooli
  • 2. hooaja järel hindas programmi "heaks" või "väga heaks" 92% osalenutest
  • Jaanuaris 2016 valis vabaühenduste liit EMSL SPINi aasta vabaühenduseks

Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179

Mida tehti?

3 611 882,56
Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine

Projekti periood

17.08.201015.10.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

2013 aasta Eesti parimaks turismiobjektiks nimetatud keskuse suurimaks eduteguriks ja konkurentsieeliseks on võimalus ära kasutada Ida-Viru maakonna ajaloolis-loodusliku eripära, kujundades vanast tuhamäest rahvusvaheliselt positiivse kuvandiga seiklusturismikeskus.

Projekti tulemused

  • Motokeskuse ja suusanõlvade tehnikahoone, mis rajatakse motokeskuse seadmete, suusanõlvade hooldusmasinate (rajatraktorite), lumekahurite ning muu keskuse hooldustehnika hoidmiseks.
  • Suusakeskuse lumetootmissüsteem ja pumplahoone, mille peamine eesmärk talvise kunstlume tootmine suusanõlvadele.
  • Suusakeskuse rajatraktor suusanõlvade ja murdmaasuusaradade hooldamiseks
  • Muu suusa- ja motokeskuse aastaringne hooldustehnika – traktor, ATV, mootorkelk ja haagised radade hoolduseks ja külastajate ohutuse tagamiseks
  • Hoonete automaatika ja ligipääsusüsteem – hoonete kliimakontroll, valgustuskontroll, liikumiskontroll, turvasüsteem ja kauglugemine
  • Muu tehniline infrastruktuur – vesi, kanalisatsioon, elekter, side, välisvalgustus, mäe jääksoojust ära kasutav küttesüsteem jpm

Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine 2014-2020.5.04.16-0020

Mida tehti?

640937,46
Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine

Projekti periood

01.03.201630.12.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti tulemusena rekonstrueeriti Põltsamaa linnas asuv  ainuke Põltsamaa jõe vasak- ja paremkallast ühendav sõiduteega sild. Tööde käigus vahetati välja silla aluskonstruktsioonid, tehnosüsteemid ja sillapiirded. Uue katte said silla sõidu- ja kõnniteed ning sillalt mahasõiduteed

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeriti Põltsamaa linna piirkonnas ainuke sõiduteega sild
  • Loodi lühim ja turvaline ühendus sõidukitele ja jalgsi liikujatele Põltsamaa jõe vasak- ja paremkaldaga
  • Paranes ettevõtluseks vajaliku avalikult kasutatava infrastruktuuri seisukord
  • Tagati lühim ja turvalisem ümbersõiduvõimalus läbi Põltsamaa linna Tallinn-Luhamaa mnt 122-131 kilomeetritel tee sulgemise korral
  • Sild koos kalapääslaga suurendab kesklinna kui külastuskoha atraktiivsust

Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal 1.3.0102.11-0379

Mida tehti?

312815,9
Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal

Projekti periood

01.06.201130.06.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks on elukestvas õppes osalemise kaudu noorte töötuse vähendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal. Projekti läbiviijaks on Tartu Kutsehariduskeskus, kes aitab anda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi tööturule sisenemiseks.

Projekti tulemused

  • Kutseõppes osaleb 18 noort
  • Toimunud on 5 karjääriõppekursust, milles on osalenud kokku 43 sihtgruppi kuuluvat noort
  • Individuaalset karjäärinõustamist on pakutud 67 noorele
  • Projekti esimese aastaga on projekti  tegevustes osalenud 113 sihtgrupi noort, lisaks on infot jagatud veel peaaegu 80 noorele.

Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas 1.3.0102.10-0273

Mida tehti?

311186,59
Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas

Projekti periood

01.03.201028.02.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks oli võimaldada 40 Maarja küla elanikul ja 20 puudega inimesel väljastpoolt küla osaleda 6-kuulisel töökoolitusel puidutöö, savitöö, haljastuse, aianduse või vaibakudumise erialal Maarja külas. Töökodades valminud käsitööd müüakse SA Maarja Küla Põlva poes ja Tartu Lõunakeskuses. 20 inimest sai osaleda 4-kuulisel tööpraktikal Tartu Lõunakeskuses asuvas butiik-töötoas, kus õpiti töötama linnakeskkonnas ning elama iseseisvalt linnatingimustes.  

 

Projekti tulemused

  • 40 noort on läbinud 6-kuulise tööpraktika Maarja külas
  • Osalejate tööoskused ning teadmised töökohustustest, tööajast ja tööeluga seonduvatest õigusaktidest on märgatavalt paremad kui varem
  • 15 noort said jätkata tööpraktikat Tartus. Tööle on saanud 4 noort.
  • Osalejate endi positiivne tagasiside projektile ning nende silmanähtav areng

Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika 1.3.0102.11-0377

Mida tehti?

311077,63
Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika

Projekti periood

15.01.201115.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärk on anda sihtrühmale kvaliteetne ja kaasaegne infotehnoloogiaalane väljaõpe koos rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadiga, mis loob eeldused leida tööd IT-spetsialistina olukorras, kus Eestis on suur puudus koolitatud IT-spetsialistidest.

Projekti tulemused

  • Osalejale anti kvaliteetne ja kaasaegne erialane väljaõpe, mis tõstab nende konkurentsivõimet tööturul
  • Väljaõpe toimus selleks spetsiaalselt kohandatud koolitusprogrammi alusel, mille läbimine lõppes valdkondlike eksamitega
  • Koolitusprogramm kestis 37 päeva ning sellele järgnes kuni kahe kuu pikkune tööpraktika
  • Praktikavõimalusi pakkus 22 ettevõtet, nende hulgas näiteks EMT, Elion Ettevõtted ja Tallinna Keskraamatukogu.
  • Praktikal osales 51 inimest, tööle on asunud 33 koolituse läbinut

"Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele 1.3.0102.10-0195

Mida tehti?

267337,94
"Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele

Projekti periood

01.04.201031.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks oli muu emakeelega Eesti elanike konkurentsivõime tõstmine tööturul tõhusa keeleõppe abil.

Projekti tulemused

  • 15 580 projektis osalenut, neist 6504 e-kursusele registreeritud kasutajat
  • „Alusta otsast“  projekti käigus valmistati interaktiivne internetipõhine eesti keele algtaseme (0—A2) e-kursus vene emakeelega õppijatele – „Keeleklikk“ (www.keeleklikk.ee).
  • Kursuse “Keelekikk” kasutajatel on võimalus saata ka oma kodutöid ja küsimusi õpetajale, kes neile personaalselt vastab ja kodutöid kommenteerib
  • Väljaõpe toimus selleks spetsiaalselt kohandatud koolitusprogrammi alusel, mille läbimine lõppes valdkondlike eksamitega

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused 7 179 799 746€

Kõrvalseisev number näitab, kui palju on alates 2004. aastast Eestile Euroopa Liidu Struktuuritoetusi eraldatud koos riigi endapoolse kaastoetusega (ei sisalda tehnilise ja EL abifondide eelarveid). Number sisaldab toetusi erinevatesse valdkondadesse ja piirkondadesse üle Eesti. Allpool näitab tulpdiagramm toetuste kasutamist erinevatel perioodidel erinevates valdkondades, mida on võimalik vaadata nii Eesti-üleselt kui ka maakonna ja linna üleselt. 

Valdkondadele eraldatud toetused

Energeetika

Edulood (1)

  • Energeetika
    Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Mida tehti?

333 869,54
Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva

Projekti periood

01.01.201401.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus KredEx

Korterelamu rekonstrueerimine

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeritud korterelamu
  • Paranenud kaalutud energiakasutusega kodumajapidamiste (korterite) arv
  • Rekonstrueeritud elamufond
  • Rekonstrueerimine tagab hoone pikema eluea

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 258 313 894€

Energeetika

Eesmärgid

  1. Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavalgustus ning taastuvenergia osakaalu kasv lõpptarbimises

Toetatavad tegevused

  • Korterelamute rekonstrueerimine
  • Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis
  • Soojuse efektiivsem tootmine ja edastus
  • Tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Lõimumine

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 19 303 219€

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärgid

  1. Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud lapsevanemate osalemine tööturul on suurenenud

  2. Sotsiaalteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud

  3. Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud

  4. Kaasaegne, regionaalselt kättesaadav ja optimaalne tervishoiu esmatasandi- ja aktiivravivõrk võimaldab pakkuda kvaliteetseid ja jätkusuutlikke tervishoiuteenuseid

  5. Kvaliteetsemad ja integreeritud hoolekandeteenused toetavad tegevuspiiranguga ning hoolduskoormusega naiste ja meeste aktiviseerumist, sh osalemist tööturul

  6. Kohanemis-ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud

  7. Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas

Toetatavad tegevused

  • Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse suurendamine
  • Sotsiaal-ja tugiteenuste pakkumine erivajadustega inimestele ja nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmetele
  • Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine, tugi-ja järelteenuste pakkumine
  • Vanglast vabanenutele tugiteenuse pakkumine
  • Alkoholi sõltuvuse ennetamine, varane avastamine, ravi ning tugisüsteemide arendamine
  • Esmatasandi tervishoiukeskuste loomine tõmbekeskustes
  • Piirkondlike haiglate arendamine eesmärgiga toetada võrgustumist maakondlike haiglatega
  • Kvaliteetsete teenuskohtade loomine
  • Tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamine nende vajadustele vastavaks
  • Kohanemis- ja lõimumisprogrammide läbiviimine
  • NEET noorte õppesse tagasitoomine, tööturule suundumise toetamine
  • Tööotsinguteks ettevalmistavad töötoad
  • Töövarjupäevad ja tööproov

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Haridus

Edulood (4)

  • Haridus
    Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049
  • Haridus
    Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064
  • Haridus
    Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049
  • Haridus
    Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001

Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049

Mida tehti?

801 775,59
Rajati Haridusuuenduskeskus

Projekti periood

01.05.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TÜ õppelaborite projekti abil arendati välja kompetentsikeskuse tegutsemiseks vajalik nüüdisaegne õpetajakoolituse õpikeskkond TÜs ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (projekti partner) aineõpetajate, koolieelsete lasteasutuste õpetajate, klassiõpetajate ja eripedagoogide taseme-, ümber- ja täiendusõppeks, sh iseseisvaks õppeks. Üheskoos suudeti tööle panna TÜ erinevad õpetajaid koolitavad ja haridusuuringutega tegelevad üksused ja EMTA. Koostöiselt kavandati spetsiifilised õppelaborid Tartusse, Narva, Tallinnasse ja Viljandisse. Seejuures loodi õppelaborite süsteem, mille tuumaks sai haridusuuenduskeskus Tartus Toomemäel vanas anatoomikumis. Haridusuuenduskeskusega seostatult sisustati valdkonnaspetsiifilised ruumid teistes linnades või ülikooli Tartu üksustes. Haridusuuenduskeskus renoveeriti üks tiib vanast anatoomikumist ning pikka aega alakasutuses seisnud unikaalne ajalooline hoone sai uue hingamise. Vana väärtuslik seostati nüüdisaegsete lahendustega - lai valik erinevaid interaktiivseid tahvleid, 3D printer ja skännerid, robootika vahendid, dokumendikaamerad ja tahvelarvutid, mitme kaameraga salvestamisvõimalused erinevates õppeklassides, sh ühes klassis võimalus kasutada õppematerjalide ja õpetajahariduse uuringute jaoks vajalikke kaugjuhtivaid professionaalseid kaameraid. Tänaseks on haridusuuenduskeskus ja teised õppelaborid igapäevaseks keskkonnaks õpetajaõppes nii alles alustavatele kui ka juba töötavatele õpetajatele, kuid lisaks sellele pakutakse omandatud kogemuse varal nõustamist paljudele koolidele oma õpikeskkonna arendamisel ning kasutatakse loodud keskkonda mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli Pedagogicum

Projekti tulemused

  • Renoveeriti Tartu Ülikooli vana anatoomikumi vasak tiib, kus avati haridusuuenduskeskus - 545 m2 õpetajakoolituse ja haridusteaduse tõhustamiseks: gümnaasiumi ja põhikooli II ja III astme klassid, algklasside klass, kunsti- ja käsitööklass, tehnoloogiaainete arvutiklass, videokonverentsipõhise õppe klass.
  • Väljaspool haridusuuenduskeskust sisustati spetsiifilised õppelaborid: algharidus, logopeedia ja eripedagoogika, loodusteadused, kehakultuur ja treeninguõpetus, muusika.
  • Õppelaborites viiakse nüüdisaegses õpikeskkonnas projektiväliste vahendite toel läbi suur osa õpetajate esmaõppest ja täiendusõppest, toimub aktiivne koolide nõustamine ning rahvusvaheline teadus- ja arendustöö, valminud on mitmed õpetajakoolituse õppevideod ja muud metoodilised materjalid ning toimuvad erinevad õpetaja ametit ning nüüdisaegset õpikäsitust toetavad ringkäigud, seminarid ja infopäevad.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064

Mida tehti?

3 873 846,79
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine

Projekti periood

01.08.201031.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Endisest täiesti amortiseerunud  õpilaskodust on saanud  kvaliteetselt renoveeritud igati kaasaegne õpilaskodu, mille sisustus lubab viia läbi õppetöö välist tegevust ükskõik millisele sihtgrupile kvaliteetselt ja kaasaegselt.

Õpilaskodus on spetsiaalselt kohandatud ruumid keskmise vaimupuudega õpilaste elamise ja sotsiaalse toimetuleku treenimise jaoks,  mis on kooli jaoks väga tähtis.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusel renoveeriti täielikult õpilaskodu
  • Hoone energiakulu vähendamiseks paigaldati uued uksed ja aknad ning fassaadi- ja katuse soojustus
  • Välja ehitati kõik uued kommunikatsioonid, elekter, küte, ventilatsioon ja veevarustus. Soojavee tootmiseks mittekütteperioodil paigaldati katusele päikesekollektorid
  • Kokku rajati 332 kaasaegset kõigi mugavustega õpilaste majutuskohta koos vaba aja sisustamise erinevate võimalustega
  • Hoonesse ehitati erialade õppe toetamiseks arvutiklass
  • Kaasaegsed õppebaasid autoremondierialale (kokku neli töökoda), ehituse- ja puidutöö erialale (kolm töökoda) ja käsitööerialale (üks töökoda)

Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049

Mida tehti?

10374551,13
Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine

Projekti periood

01.07.200931.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti tulemusena paranesid oluliselt nii töötajate töötingimused kui õpilaste õppimisvõimalused. Nimetatu aitas kaasa Eesti suurematest keskustest eemal asuva kooli konkurentsivõime suurenemisele. Tänu parematele õppimistingimustele paraneb nii kooli kui ka üldiselt kutsehariduse maine. Kõik eelnimetatu on otseseks eelduseks õpilaste ja seeläbi elanike arvu kasvule antud piirkonnas.

Projekti tulemused

  • Rajati õppehoone B- ja C-korpus
  • Korpused sisustati ja varustati tänapäevase tehnikaga
  • Hoones on liikumisvõimalused ka liikumispuuetega isikutele
  • Pakutava kutseõppe atraktiivsus on tõusnud ning uutes tingimustes uute seadmetega läbi viidav õpe vastab kvaliteedilt kaasaja vajadustele

Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001

Mida tehti?

5 277 779,67
Võru Gümnaasiumihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine

Projekti periood

21.01.201331.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti toel restaureeriti Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asuv 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitati kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone.
Hoone sai väga kauni väljanägemise, kus vana ühtib uuega - hooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Kool tegutseb alates 2015. aasta sügisest nn puhta gümnaasiumina.  2016. septembrist alustab õppetööd 251 õpilast.

Võru Gümnaasium valiti ühena viiest kandidaadist Aasta Ehitusprojekt lõppvooru ja tunnustati kui Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 nominenti.
Võru Gümnaasium nimetati Aasta Betoonehitis 2015 nominendiks
Muinsuskaitseameti 2015. a tunnustas  "Hästi restaureeritud mälestis"
 

Projekti tulemused

  • Suure koolireformi tulemusena suleti kaks kooli Võru I Põhikool ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ning loodi Võru Gümnaasium (nn puhas gümnaasium) ja Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool
  • Restaureeriti Seminari tn 1 asuv endine mõisahoone, lammutati nõukogude aegne juurdeehitis ning ehitati uue kooli vajadusi arvestav uus juurdeehitus
  • Võru Gümnaasiumisse soetati projekti toel ka uus kaasaegne sisustus
  • Seminari tn 1 koolihoonele rekonstrueeriti projekti raames ka Võru Kesklinna Kooli algklasside korrus ning rajati juurde duširuumid.

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 821 922 754€

Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul

Eesmärgid

  1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine

  2. Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides

  3. Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara

  4. Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

  5. Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust

  6. Kutse-ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul

Toetatavad tegevused

  • Karjäärinõustamine ja õpitugi
  • Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate arendamine
  • Õpetajakoolituse pakkumise ümberkorraldamine
  • E-õppevara lahenduste loomine ja kasutuselevõtt
  • Koolide IKT taristu kaasajastamine
  • Üldhariduskoolide võrgu korrastamine:
    • Klassikaliste gümnaasiumide rajamine
    • Gümnaasiumiastmest loobuvate või ühinevate põhikoolide ümberkohandamine
    • Investeeringud õppekeskkonda HEV õpilaste kaasamiseks
    • HEV koolide võrgu ümberkorraldamine
  • Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi käivitamine
  • Töökohapõhise õppe pakkumine
  • Praktikakorralduse parendamine kutse-ja kõrghariduses
  • Madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse põhi-ja keskhariduse tasemele

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Transport

Edulood (2)

  • Transport
    Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002
  • Transport
    Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002

Mida tehti?

79 500 000,00
Uue veeremi soetamine- Elroni uued rongid ja raudteepeatused

Projekti periood

01.09.200831.03.2014

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Projekt oli tingitud säästlike, keskkonnasõbralikumate ja tänapäevastele euroopalikele nõuetele vastavate elektrirongide ostu vajadusest ning selle eesmärgiks oli tagada elektrirongidega reisijateveo jätkumine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.

 

Soetati 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja kogu senise, oma eluea lõpule jõudnud veeremipargi. Sellega tagati nõudlusele ja Eesti riigi tellimusele vastav elektrirongiliikluse jätkumine. Projekti realiseerimisega loodi kvalitatiivselt uus tase reisijate teenindamiseks Elektriraudtee AS teeninduspiirkonnas ja seeläbi suurendati elektrirongidega reisijate arvu. Kuu ajaga vahetati välja kogu vana veeremipark ja 2013.a augustiks anti reisijate kasutusse uued, kaasaegsed ja kõikide mugavustega kiired ning vaiksed FLIRT-tüüpi elektrirongid

Projekti tulemused

  • 18 uut elektrirongi
  • 20 uut diiselrongi
  • Kiirus ja mugavus- Tänu uutele kaasaegsetele rongidele on võimalik osutada avalikku reisijatevedu väiksema opereerimiskuluga ja kvaliteetsemalt, pakkudes reisijatele lühemat sõiduaega ja kaasaegseid mugavusi nagu konditsioneer, tualettruum ja jalgrattakohad, rongid on ligipääsetavad ka ratastooliga reisijatele
  • Tihedam sõiduplaan- Elektrirongide arv võimaldab tipptundide ajal sagedasi väljumisi, mistõttu iga reisija saab valida endale sobiva väljumise aja ning ei pea pika ootamisaja vältimiseks eelistama autot. Märkimisväärselt on paranenud tehniline töökindlus ja sõiduplaani täitmine
  • Keskkonnasäästlikkus- Uued elektrirongid on u 30% energiasäästlikumad, kuna on kergemad ja väiksema energiatarbega. Võrreldes vanade elektrirongidega annab olulist efekti võimalus taaskasutada elektrodünaamilisel pidurdamisel toodetud energiat. Elektrodünaamilise pidurduse kasutamine vähendab negatiivset mõju keskkonnale ka sellega, et hoiab aastas ära u 77 tonni piduriklotsidest eraldunud tolmu paiskamise ümbritsevasse keskkonda
  • 65% enam reisijaid-Elektrirongiga reisijate hulk on kasvanud märkimisväärselt

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Mida tehti?

70 000 000,00
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekti periood

17.09.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Projekti tulemused

  • Lennujaama rajatakse lennuliiklusala ida- ja lõunasuunale sellised keskkonnakaitselised infrastruktuuri süsteemid ja rajatised, mis tõstavad oluliselt Tallinna lennujaama käitamise ohutust, efektiivsust ning keskkonnasäästlikkust
  • Sadevee- ja kuivendussüsteemide, lumekogumisplatside ja jäätõrje ala rajamisega kaasneb keskkonnamõjude (pinnase- ja põhjaveereostus) vähenemine
  • Uuenenud lennuvälja tuledesüsteem võimaldab Tallinna Lennujaamal rakendada CAT II navigatsioonisüsteemi kategooriat
  • Muudatused lennuraja ohutusvööndi pinnase tugevdamisel ning uue tuledesüsteemi rakendamine võimaldab täita lennujaama infrastruktuurile esitatud EASA nõudeid. Lennuraja hooldustehnika ja päästetehnika soetamine võimaldab efektiivsemalt hooldada rekonstrueeritud ja täiendatud taristut
  • Lennuraja pikendamise tulemusena on võimalik suunata lennukite õhkutõusmisi ja maandumisi kaugemale Ülemiste järve piirist ning tõsta laskuvate lennukite kõrgust Tallinna linna ja Ülemiste järve kohal vähendades selle tulemusena lähipiirkondade müra saastet

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 247 098 809€

Jätkusuutlik transport

Eesmärgid

  1. Inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste arendamine
  2. Vähenenud on reisimiseks kuluv aeg ning suurenenud on raudtee- ja muu ühistranspordi atraktiivsus, turvalisus, ligipääsetavus ja keskkonnasõbralikkus

Toetatavad tegevused

  • TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee, väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama
  • Raudtee läbilaskevõime suurendamine, raudteelõikude rekonstrueerimine
  • Erinevate liikumisviiside omavaheline ühendamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Ettevõtlus ja innovatsioon

Edulood (2)

  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006

Mida tehti?

111 671,44
Kumu kunstimuuseumi turundus

Projekti periood

17.11.200816.11.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tõsteti nii Eesti kui ka Kumu kunstimuuseumi tuntust ja mainet. Projekti raames kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.

Projekti tulemused

  • Arendati välja uus kodulehekülg
  • Toodetud erinevaid trükiseid, avaldatud reklaame nii Soome, Läti, Rootsi kui ka Venemaa turgudele
  • Kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.
  • Palju häid ja püsivaid kontakte välisajakirjanikega ja turismifirmadega

Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Mida tehti?

6301876,70
Rajati Lottemaa teemapark

Projekti periood

25.07.201331.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemaline huvipark, mis pakub atraktiivset vaba aja veetmise võimalust nii lastele kui nende vanematele. 

Projekti tulemused

  • Valminud on järgmised objektid ja läbiviidud järgmised tegevused: Platsitööd, sh kliendiparkla, Lotte maja, Sigade maja, Bruno maja, Jäneste maja, Oskari kuur, Giovanni maja, Vesiveski, kivisild, puusild, rannamaja, vaatetorn, pääslahoone, jaamahoone, lapsekärude varjualused (15 tk), trepid, staadioni kuur, prügimaja, kaupluse terrassid, moodulid, kioskid
  • Soetatud on järgmised varad: ekspositsioonid ja atraktsioonid, elumajade disain-puitmööbel, päikese- ja vihmavarjud, reklaamviidad, kostüümid ja maskid, teemapargi töötajaruumide mööbel ja tarvikud, teemapargi välimööbel ja väliinventar, Lottemaa kodutehnika ja elektroonikaseadmed, puhastusseadmed ja -tarvikud, majades, mänguasjad ja sporditarvikud teemapargis, metallmööbel töötajate ruumides, kassade valvesüsteem, kassasüsteemid, Giovanni teatri helitehnika, Lottemaa teatri ja konserdiala valgustehnika, Bruno maja meedialahendus, haljastustarvikud väliterritooriumi hooldamiseks, rannaala mööbel, parkimissüsteemi soetamine ja paigaldamine.

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 087 324 996€

Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine

Eesmärgid

  1. Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud
  2. Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud

Toetatavad tegevused

  • Töövõimekindlustuse süsteemi reform
  • “Minu esimene töökoht”
  • Tööturul osalemist toetavad teenused tööturu riskirühmadele

Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus

Eesmärgid

  1. T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav
  2. Teadus-ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks
  3. Ressursisäästlikumad ettevõtted
  4. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid

Toetatavad tegevused

  • Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine
  • Järelkasvu toetamine-erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuuride toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Start-up ettevõtluse hoogustamine
  • Valdkondlikud teadusprogrammid ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks
  • Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus
  • Uute ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtu toetamine, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lõpp-puhastustehnika rakendamine. Jäätmetekke vähendamine ja vältimine, taaskasutus
  • Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (sh ESFRI teekaart) ning osalemine üle-euroopalistes T&A infrastruktuurides
  • Teadus-ja arendusasutuste ning kõrgkoolide missiooni tugevdamine, struktuursete muutuste läbiviimine, keskendumine põhivaldkondadele
  • Teaduse eesliinil tegutsevate teaduse tippkeskuste toetamine
  • Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
  • Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Eesmärgid

  1. VKEd on konkurentsivõimelised ning nende eksport on kasvanud
  2. Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud

Toetatavad tegevused

  • Ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimine
  • Uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu soodustamine, shtegevuskeskkonna ja finantseerimisvõimaluste parandamine
  • Kapitalile ligipääsu parandamine
  • Turismi ekspordi suurem lisandväärtus, sh Eesti reisisihi tuntuse suurendamine, turismitoodete arendus (fookuseks koostöö ja eksport) ja rahvusvaheliste suursündmuste toetamine
  • Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmine, ekspordimahtude suurendamine ja loomemajanduse potentsiaali sidumine ülejäänud majandusega
  • Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine
  • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise taristuinvesteeringud
  • Ettevõtlusalade, inkubaatorite ning nende tugitaristu arendamine
  • Piirkondliku külastuskeskkonna ja turismi arendamine
  • Toimepiirkondade keskustes avaliku linnaruumi arendamine
  • Ühenduste ja liikuvuse parandamine tagamaa ja keskuste vahel ning keskuste sees
  • Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Riigivalitsemine

Edulood (1)

  • Riigivalitsemine
    Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus - koolitus ja nõustamistegevus 2014-2020.12.01.16-0007

Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus - koolitus ja nõustamistegevus 2014-2020.12.01.16-0007

Mida tehti?

132062,4
Arendustöötajate arenguprogramm

Projekti periood

01.04.201531.08.2023

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Arendustöötajate arenguprogrammi teravik oli suunatud kohaliku ja piirkondliku arendustegevuse võtmeküsimustele – ettevõtluse ja tööhõive edendamisele. Kolmel kahepäevasel koolitusmoodulil, mis viidi läbi Eestimaa erinevates paikades, ning õppereisil Soome Espoo innovatsioonikeskusesse otsiti vastuseid, kuidas avalik sektor saab kaasa aidata ettevõtluse arengule.

Projekti tulemused

  • Kokku koolitati ligi 80 kohaliku omavalitsuse, maakondliku arenduskeskuse ja maavalitsuse arendusspetsialisti. Koolitustel saadi ülevaade majandusarengu trendidest Eestis ja mujal maailmas, riigi sihtidest ettevõtluse ja tööhõive arendamisel, noorte ettevõtlikkuse propageerimisest, sotsiaalsete ettevõtete võrgustikust, arengu kavandamise aspektidest globaalse ja Euroopa Liidu arengu kavandamise näitel, kaasamisteooriast jpm. Teooria ja praktika olid omavahel tasakaalus. Lühiettekandeid täiendasid rühmatööd ja grupiarutelud ning õpiti teineteise kogemustest.

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 151 557 144€

Haldusvõimekus

Eesmärgid

  1. Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus
  2. Poliitikakujundamine on terviklikum, kaasavam ja teadmistepõhisem
  3. Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt

Toetatavad tegevused

  • Organisatsioonide arendamine (struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega)
  • Inimeste arendamine (koolitus)
  • Mõjuanalüüsid ja poliitikauuringud
  • Õigusloome arendamine
  • Strateegilise juhtimise arendamine
  • Rakkerühmade töö käivitamine
  • Regionaalse koostöö arendamine
  • Partnerite võimekuse arendamine poliitikakujundamises osalemiseks
  • Avalike teenuste pakkumise arendamine, sh ka analüüsid ja e-teenused

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Infoühiskond

Edulood (3)

  • Infoühiskond
    Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem 3.5.0301.12-0062
  • Infoühiskond
    Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100
  • Infoühiskond
    Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteem 3.5.0301.12-0062

Mida tehti?

343696,15
Häirekeskuse hädaabiteadete registreerimise ja sündmuste haldamise infosüsteemi loomine

Projekti periood

09.08.201231.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)

Infosüsteemi abil loodi tehniline lahendus, mis võimaldab operatiivsemat ja tõhusamat hädaabiteadete menetlemist, säästab menetlemiseprotsessis aega, võimaldab senisest kiiremini abi saata ning seeläbi inimelusid päästa.

Projekti tulemused

  • Loodi hädaabi vajajatele võimalus helistada ühtsele kontaktnumbrile sõltumata hädaabiteate sisust;
  • Loodi ühtne infovahetuskeskkond hädaabiteadete menetlejatele ja erinevatele hädaabiteenuse osutajatele (PPA, Päästeamet, vabatahtlikud);
  • Loodi tehniline lahendus operatiivsemaks ja tõhusamaks hädaabiteadete menetlemiseks (registreerimiseks ohuhinnangu andmiseks, vajamineva abi väljasaatmiseks);
  • Suurenes inimeste kindlus- ja turvatunne. Hädaabi vajadusel on võimalik abi saada ühest kohast. Helistades ühtsele hädaabinumbrile 112 edastatakse väljakutse operatiivselt kiirabi, korrakaitse ja pääste ametkondadele.

Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100

Mida tehti?

260479,82
Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis

Projekti periood

27.07.201026.07.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Digiteeriti 30 tundi vanemat osa eesti filmipärandist, mida varem polnud kehva füüsilise seisundi tõttu keegi näinud, sealhulgas Konstantin Märska trikkfilm „Päev Tallinna turul”(1926) ja „Tšeka komissar Miroštšenko” (1925), mis on üks väheseid tervikuna säilinud mängufilme 1920. aastatest
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (44TB)
  • Konserveeriti nõuetekohaselt originaalid
  • Juurdepääs veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis

Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Mida tehti?

166 612,55
Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine

Projekti periood

16.04.201015.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis tehti kättesaadavaks 700 tundi videosalvestisi, sh kinokroonikad aastatest 1920–1990, mis on enim kasutatav osa filmikogust
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (76 TB)
  • Tagati originaalide parem säilivus

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 174 670 801€

IKT teenuste taristu

Eesmärgid

  1. Kõigil on võimalik kasutada kiiret internetti
  2. Teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist nii kodus kui piiriüleselt

Toetatavad tegevused

  • Uue põlvkonna lairiba baasvõrgu rajamine ja uuendamine turutõrkepiirkondades
  • Teenuste baastaristu arendamine ning selle koostoimeliseks muutmine teiste Euroopa Liidu riikidega
  • Andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavuse edendamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Keskkond

Edulood (10)

  • Keskkond
    Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074
  • Keskkond
    Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006
  • Keskkond
    Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028
  • Keskkond
    AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027
  • Keskkond
    Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120
  • Keskkond
    Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076
  • Keskkond
    Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002
  • Keskkond
    Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004
  • Keskkond
    Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016
  • Keskkond
    Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001

Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074

Mida tehti?

87 319,00
Marimetsa matkaraja rekonstrueerimine

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit, sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Marimetsa matkarada on ühe pikima matkarajaga Läänemaal ning erakordselt ilusa ja huvitava loodusega. Rekonstrueeritud rada tutvustab väga erinevaid loodusväärtusi: siia jääb hooldatav niiduala, kõdusoomets, laialehise metsaga rabasaar ja raba erinevad arenguastmed – madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. raba. Rajal võib kohata metsloomi, kuulda ja vaadelda linde, tutvuda väga erinevate taimedega.

Projekti tulemused

  • Korrigeeriti 2009 a. valminud rekonstrueerimisprojekti (valmis uus tööprojekt)
  • 1,9 km laudteed (laudtee osadena laiendid puhkekohtadele,valmistati ja paigaldati 8 puidust pinki)
  • 0,94 km pinnasrajast kaeti männikooremultšiga ning korrigeeriti raja trassi, paigaldati 8 viita, paigaldati 13 stendi (e. infotahvli alust)
  • Rajati 2 transpordi purret üle kraavi ja Marimetsa oja (vajalikud raja ehituseks ja edaspidiseks hoolduseks)

Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006

Mida tehti?

32 877 859,39
Multifunktsionaalse laeva soetamine

Projekti periood

01.12.200801.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Uus multifunktsionaalne  laev  suurendab merereostuse  avastamise,  lokaliseerimise  ja  likvideerimise  võimekust,  mis  aitab minimaliseerida  võimalikke  keskkonnakahjusid. Laeva multifunktsionaalsus  on  oluline, et  teostada  igapäevaselt  ennetus-  ja  seiretöid  ning  ühtlasi  omada  võimekust  reostuse avastamise  korral  maksimaalselt  kiiresti  reageerida  ja  alustada  koheselt  reostuse lokaliseerimise ning korjetöödega.

Projekti tulemused

  • Uue multifunktsionaalse laeva hankimisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13 kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km2 suuruse ala katmine 12 tunni jooksul. Kavandatava tegevuse kaudsed eesmärgid on läbi ennetus- ja seiretegevuse vähendada tahtlikku reostuse tekitamist merel ning merereostuse avastamise korral olla valmis selle kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks, et minimeerida võimalikke keskkonnakahjusid ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.

Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028

Mida tehti?

400 276,16
Vanast kontorihoonest kujundati (projekteeriti ja ehitati) keskus, kus on ruumid mitmeteks tegevusteks

Projekti periood

15.06.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Projekti tulemused

  • Majale tehti korralik soojustus, paigaldati maaküte, kogu elektri-, ventilatsiooni- ja veesüsteemid uuendati.
  • Keskuses loodud võimekus õlireostuse käigus päästetud veelindude puhastamiseks ja taastamiseks
  • Loodud kõik tingimused ohustatud kahepaikseliigi – kõre asurkondade toetamiseks nende kasvatamine kudust moonde läbinud isenditeks
  • Loodud tingimused ohustatud taimeliikide kasvatamiseks seemnetest.

AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027

Mida tehti?

1484836,40
Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine

Projekti periood

05.02.201131.08.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Väätsa Prügila sõlmis 2010.a. koostööleppe Eesti Energiaga Iru jäätmepõletusploki masspõletatavate jäätmete laovaru kogumiseks ja vaheladustamiseks Väätsa Prügilas. Selle leppe elluviimiseks ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone, rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi ja soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Projekti elluviimise tulemusena ei ladestata enam piirkonnast kogutavaid segaolmejäätmeid, vaid need pallitakse ja vaheladustatakse eesmärgiga pallitud jäätmed suunata edasi Iru põletusplokki vastavalt tellimustele.

Projekti tulemused

  • Ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone
  • Rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi
  • Soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika

Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120

Mida tehti?

286 618,55
Narva Pimeaia looduskaitseliste väärtuste säilitamine

Projekti periood

01.06.201131.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärgiks oli 19. sajandil rajatud Pimeaia pargi ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste säilitamine looduskaitse all oleva Väikese Pimeaia ja osaliselt Alumise Pimeaia pargiosade rekonstrueerimise ja külastamist suunava infrastruktuuri renoveerimise kaudu.

Projekti tulemused

  • Pimeaia nahkhiirte inventuur
  • Vanade haigete puude likvideerimine (31 tk), mis olid ohtlikud pargis viibivatele inimestele
  • Pargi treppide ja teede rekonstrueerimine
  • Olemasoleva piirde restaureerimine ja uue paigaldamine
  • Purskkaevu rekonstrueerimine
  • Pargivalgustite paigaldamine
  • Pax bastionil asuva laskeavadega kambri konserveerimine
  • Väikese Pimeaia territooriumi heakorrastamine ja haljastus

Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076

Mida tehti?

1 465 140,00
Räpina Paberivabrik AS, vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine

Projekti periood

01.10.201231.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

Projekti tulemused

  • Paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus suureneb praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015
  • Investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest
  • Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru
  • Väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra
  • Projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002

Mida tehti?

174913,23
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine

Projekti periood

29.03.201030.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Projekti tulemused

  • Taastati 250 ha rannaniite, kadastike ja teisi elupaikasid
  • Alasid hooldatakse järjepidevalt
  • Loodi üks alaline töökoht
  • Soetati kariloomi, ehitati välja loomapidamiskompleks koos vajaliku infrastruktuuriga

Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004

Mida tehti?

1 629 476,25
Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine

Projekti periood

10.03.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti tulemusena on Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa jõe pais-sild regulaatori paisutusrajatis renoveeritud ja sellel on paigaldatud on automaatsed varjad, mis võimaldavad veetaseme õiget ja operatiivset reguleerimist-hoidmist. Jõesäng on puhastatud setetest ja paisu juurde on rajatud nõuetekohane kalapääs. Projekti tulemusena paraneb jõe bioloogiline mitmekesisus ja elukeskkond tervikuna.  Luuakse eeldused kalavarude järkjärguliseks suurenemiseks Põltsamaa jões. Tagatud on muinsuskaitsealuste hoonete säilimine Põltsamaa jõe kaldal.

Projekti tulemused

  • Paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine
  • Jõesängi setetest puhastamine

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016

Mida tehti?

4 254 542,69
Tallinna Loomaia Keskkonnahariduskeskuse ehitus

Projekti periood

01.01.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus avati 1. juulil 2014. Loomaaed sai endale koha, kus suurepärase zooloogilise õppebaasi juures ka sisukaid haridustegevusi läbi viia.

Projekti tulemused

  • Valminud on maja, kus kõigile külastajatele ja kooliõpilastele on võimalik pakkuda erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi alates formaalõpet toetavatest kooliprogrammidest kuni huvihariduse ja vaba aja sisuka veetmiseni- ja seda aastaringselt
  • Õppeklassides ja laboris toimuvad looduskooli ringitunnid ja praktikumid 300. õpilasele
  • 149-kohaline auditoorium võimaldab läbi viia teemaõhtuid, filmiprogramme, looduteemalisi loenguid, seminare, rahvusvahelisi konverentse ja koolitusi
  • Suures fuajees on loodusteemalised näitused ja erinevad üritused
  • Keskkonnahariduskeskuses töötab aastaringselt peredele ja väikelastele nii oluline laste loomaaed, kus saab kodu- ja lemmikloomadega tutvust teha
  • Populaarsed linnalaagrid ja harivad loodusteemalised laste sünnipäevapeod viiakse looduskooli spetsialistide poolt läbi nii eesti kui vene keeles
  • Keskkonnahariduskeskus pakub haridusprogramme üliõpilastele, praktikantidele, erivajadustega inimestele jt.

Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001

Mida tehti?

4 869 495,52
Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine

Projekti periood

01.09.200831.03.2010

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Vastavalt hädaolukorra seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanidele ja päästeseadusele, on metsa- ja maastikutulekahjude ning loodusõnnetuste likvideerimise põhivastutus pandud Päästeametile. Eeltoodust tulenevalt on Päästeametil vajalik tagada piisav võimekus kirjeldatud olukordade kiireks ja efektiivseks lahendamiseks ning seetõttu soetada varustust ja seadmeid.

Kaasaaegne tehniline baas ja varustatus võimaldab õnnetuste, hädaolukordade puhul suurendada päästestruktuuride valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse, hädaolukordade likvideerimiseks kuluvat aega. Sellest lähtuvalt aitab päästestruktuuride tehnilise võimekuse paranemine kaasa õnnetuste, hädaolukordade korral looduskeskkonna säilimise tagamisele ja kahjude minimeerimisele.

Projekti tulemused

  • Päästeamet soetas projekti raames pumbasüsteemi koos voolikukonteineriga, voolikukonteinerid koos voolikute korjamisseadmega, metsatulekahjude kustutusmooduli, voolikuhooldusseadme koos voolikute arvestussüsteemiga, erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod ja isikukaitsevarustust päästetöödel kaasatavatele isikutele. Soetatud uus ja kaasaaegne varustus omab suuremat mobiilsust, töökindlust ja tehnilist võimekust.
  • Projekti tulemusena paranes päästestruktuuride valmisolek õnnetusteks, hädaolukordadeks ja maismaal toimuvateks tuleõnnetusteks. Päästeameti tehnilise võimekuse paranemine aitab õnnetuste, hädaolukordade puhul tagada paremat valmisolekut keskkonna hädaolukordadeks ning seeläbi aidata kaasa looduskeskkonna säilimisele

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 009 832 917€

Veekaitse

Eesmärgid

  1. Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel
  2. Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad

Toetatavad tegevused

  •  Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine
  •  Jääkreostusobjektide likvideerimine, rikutud veeökosüsteemidega märgalade taastamine ja veekogude tervendamine

Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine

Eesmärgid

  1. Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad
  2. Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad
  3. Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv

Toetatavad tegevused

  • Veekogude tervendamine
  • Poollooduslike koosluste hooldamisega seotud investeeringud
  • Kaitsealade infrastruktuuri arendamine
  • Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tõhustamine
  • Päästetehnika soetamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Regionaalareng

Edulood (29)

  • Regionaalareng
    Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020.9.01.16-0026
  • Regionaalareng
    Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm 2014-2020.5.04.17-0175
  • Regionaalareng
    Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand 2014-2020.9.01.16-0031
  • Regionaalareng
    Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179
  • Regionaalareng
    Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006
  • Regionaalareng
    Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102
  • Regionaalareng
    Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028
  • Regionaalareng
    Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029
  • Regionaalareng
    Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036
  • Regionaalareng
    Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077
  • Regionaalareng
    Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine 2014-2020.5.04.16-0020
  • Regionaalareng
    Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211
  • Regionaalareng
    BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207
  • Regionaalareng
    Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001
  • Regionaalareng
    Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031
  • Regionaalareng
    Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169
  • Regionaalareng
    Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085
  • Regionaalareng
    Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209
  • Regionaalareng
    Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068
  • Regionaalareng
    Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008
  • Regionaalareng
    Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037
  • Regionaalareng
    Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035
  • Regionaalareng
    Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082
  • Regionaalareng
    Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050
  • Regionaalareng
    Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081
  • Regionaalareng
    Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005
  • Regionaalareng
    Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019
  • Regionaalareng
    Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206
  • Regionaalareng
    Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019

Mõisavahe kergliiklustee 2014-2020.9.01.16-0026

Mida tehti?

1738858,9
Mõisavahe kergliiklustee

Projekti periood

12.08.201630.09.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti raames rajati Tartu Kesklinnast Annelinna kergliiklustee, mis on valgustatud ning varustatud erinevate puhkekohtadega. Tegemist on olulise täiendusega Tartu linna kergliiklusteede võrgustikku liites kokku mitmeid seni olemasolevaid kergliiklusteesid. Kergliiklusteede võrgustiku arendamise teel suurendatakse  vähekaitstud liiklejate liiklusohutust linnaliikluses ning soositakse inimesi valima motoriseeritud transpordi asemel sihtpunkti jõudmiseks jalgsi või kergliiklusvahendil liiklemist. 

Projekti tulemused

  • Rajatud kergliiklustee pikkuseks oli 4 km.

Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm 2014-2020.5.04.17-0175

Mida tehti?

132100
Viljandi maakonna piirkondlike algatuste tugiprogramm

Projekti periood

01.01.201731.12.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Noorte ettevõtlikkuse arendamise programm on pidevalt arenev iga-aastane koolitussündmuste sari, mis algab Viljandimaa noorte suvepäevadega augusti teises pooles ja lõpeb juunis Noorteprojektide laada ja konkursiga. Koolituste ja sündmuste korraldamisse kaasatakse noored, kes saavad seeläbi ka korraldamise ja vastutamise kogemuse. Lisaks on noortel võimalus saada oma ideele/projektile/õpilasfirmale tuge ja juhendamist aastaringselt. Tugiprogrammi elluviimisel püüeldakse 2019.aastaks selle poole, et 20% maakonna noori viivad ellu erinevaid ettevõtlikke tegevusi. See võimaldab siduda noorte tulevikku ja karjääri Viljandimaaga

Projekti tulemused

  • Noorte ettevõtlikkuse arendamise tegevustes osalemist pakutakse alati kõigile koolidele. Aktiivsemalt on 2017.a. osalenud 15 kooli noored
  • 2017 aastal osales Viljandimaa noorte ettevõtlikkuse arendamise tegevustes kokku täpselt 1000 noort, s.o. 13,7% maakonna noortest
  • Maakonnas registreeriti 2016/17 õppeaastal kokku 23 õpilasfirmat viies koolis, 2017/18 on juba praeguseks loodud 27 õpilasfirmat 6 koolis

Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand 2014-2020.9.01.16-0031

Mida tehti?

1382478,63
Kergliiklustee raudtee tammil lõigus Ehitajate tee - Stroomi rand

Projekti periood

30.09.201631.07.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kergliiklustee rajamisega loodi võimalus kergiiiklejate ohutumaks liiklemiseks erinevate piirkondade vahel. Lisaks erinevate asumite ja Haabersti, Mustamäe ning Põhja-Tallinna linnaosade ühendamise funktsioonile tagatakse rajatava kergliiklusteega ühendus Tallinna kergliiklusteede võrgustikuga.

Projekti tulemused

  • Ehitatud on 3,1 km pikkune kergliiklustee, mis ühendab omavahel Lääne-Tallinna ja Rocca al Mare ja Stroomi ranna vahelise kergliiklustee, mis võimaldab turvalisemat liiklemist ja laieneb sportimis- ja vaba aja veetmise võimalusi.

Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179

Mida tehti?

3 611 882,56
Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine

Projekti periood

17.08.201015.10.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

2013 aasta Eesti parimaks turismiobjektiks nimetatud keskuse suurimaks eduteguriks ja konkurentsieeliseks on võimalus ära kasutada Ida-Viru maakonna ajaloolis-loodusliku eripära, kujundades vanast tuhamäest rahvusvaheliselt positiivse kuvandiga seiklusturismikeskus.

Projekti tulemused

  • Motokeskuse ja suusanõlvade tehnikahoone, mis rajatakse motokeskuse seadmete, suusanõlvade hooldusmasinate (rajatraktorite), lumekahurite ning muu keskuse hooldustehnika hoidmiseks.
  • Suusakeskuse lumetootmissüsteem ja pumplahoone, mille peamine eesmärk talvise kunstlume tootmine suusanõlvadele.
  • Suusakeskuse rajatraktor suusanõlvade ja murdmaasuusaradade hooldamiseks
  • Muu suusa- ja motokeskuse aastaringne hooldustehnika – traktor, ATV, mootorkelk ja haagised radade hoolduseks ja külastajate ohutuse tagamiseks
  • Hoonete automaatika ja ligipääsusüsteem – hoonete kliimakontroll, valgustuskontroll, liikumiskontroll, turvasüsteem ja kauglugemine
  • Muu tehniline infrastruktuur – vesi, kanalisatsioon, elekter, side, välisvalgustus, mäe jääksoojust ära kasutav küttesüsteem jpm

Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006

Mida tehti?

5 405 593,15
Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine

Projekti periood

31.03.201030.09.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult Tallinna Teletorni hoone ja tehnosüsteemid ning loodi futuristliku sisekujundusega kaasaegne külastuskeskkond. Lisaks vaate nautimist toetavale multimeedial põühinevale panoraamprogrammile loodi Teletorni ekspositsioon, mis tutvustab Eesti teadus- ja tehnoloogiavaldkonna edulugusid ning Teletorni enda värvikat ajalugu. Projekti toel käivitati juba aasta enne avamist turundustegevused ning tegeleti objekti tutvustamise ning müügiga turismiettevõtetele.

Projekti tulemused

  • Taasavati 5 aastat külastajatele suletud olnud Tallinna ja Põhjamaade kõrgeim vaateplatvorm ning Eesti taasiseseisvumise sümbol 4. aprillil 2012.a.
  • Teletorn on Tallinna üks enimkülastatavaid turismiatraktsioone. Külastajate arv tõusis sulgemise eelse perioodi keskmisest 30.000'lt ca 160.000'le külastajale aastas. Avamisjärgsel aastal külastas torni 240.000 inimest, mis oli üle 2 korra rohkem kui prognoositi.
  • 50% torni külastajatest moodustavad välisturistid, peamiselt Soomest ja Venemaalt, lisaks üle 30 erineva riigi esindajad. Valdavalt jõuavad külastajad Teletorni omal käel, ca 15% välisturistidest saabuvad erinevate reisibüroode või teiste koostööpartnerite vahendusel.
  • 5. tegutsemisaastal peale taasavamist on Teletorn jätkuvalt populaarne ka kohalike elanike hulgas. Pidevalt toimuv kultuurisündmuste programm ja ajutised näitused on viinud taaskülastuse üle 25%.
  • Ca 20% külastajatest moodustavad lapsed. Lisaks tavakülastustele pakub Teletorn eriprogramme lastegruppidele täiendades seeläbi Eesti haridusasutuste õppekäikude valikuid nii Eesti lähiajaloo kui televisooni ja kõrgehitistega seotud teemadel.
  • Projekti tulemusena loodi SA Tallinna Teletorni ja toitlustusoperaatori poolt ca 38 täiendavat täis- või osakoormusega töökohta

Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102

Mida tehti?

1 219 081,50
Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine

Projekti periood

04.01.201001.09.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Monofunktsionaalse kultuurikeskuse baasil on loodud multifunktsionaalne kogukonnakeskus, mis tähendab kultuurikeskuse hoone efektiivsemat ja intensiivsemat kasutust. Muuseumi, seminariruumi ja kohviku paigaldamine suurendab külastajate spektrit ja hoone kasutamise aega, samuti efektiivistab ruumide kasutusintensiivsust. Hoone on renoveeritud kui arhitektuurimälestis, mis aitab säilitada ja esile tuua ajastu omapära. Teemakohase muuseumi loomine aitab korrastada ja koguda selle ajastu informatsiooni ning seda adekvaatselt esitada, mis aitab kaasa nii Sillamäe kogukonna mälu ja kultuuri säilitamisele kui kogu Eestile saatusliku ajalooetapi talletamisele. Kultuurikeskuses on nüüd kaasaegsed võimalused kultuuriürituste ja esinemiste korraldamiseks (renoveeritud ruumid, kiiresti teisaldatavad istmed). Paranenud on osutatavate avalike teenuste kvaliteet: teenuseid osutatakse renoveeritud ruumides, kus on tagatud ohutus, normikohane valgustus, ventilatsioon ja küte.

 

 

Fotod: Boris Sinitsov ja Vladimir Šurmin

 

Projekti tulemused

  • Kultuurikeskus on muutunud tehnoloogiliselt kaasaegseks.
  • Kõik hoone konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid lahendatud kaasaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste baasil, arvestades objekti muinsuskaitselisest eripärast tulenevaid erisusi.
  • Rekonstrueeritud on laemaaling ja kipsdekoor, paigaldatud muudetavad toolid ja seadmed
  • Sillamäe kultuurikeskuses on avatud linnamuuseumi filiaal

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028

Mida tehti?

2 993 757,79
Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine

Projekti periood

29.05.200830.09.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

 

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendusega kahekordistus muuseumikülastajate arv: 2009.aastal oli see ligi 19 000, 2010 ligines 32 000le. Erinevatel aastatel kõigub külastajate arv 34 – 38 000 inimese vahel.

Eesti Maanteemuuseumi laiendus  pälvis 2011. aastal EASi Turismiuuendaja auhinna, 2012.aastal valiti muuseum ajakirja Pere ja Kodu lugejate poolt Eesti kõige lastesõbralikumaks muuseumiks, välialade graafilise betooni seinad pälvisid 2010.aastal Aasta betoonehituse eriauhinna.

 

 

 

Fotod: Eesti Maantemuuseum

Projekti tulemused

  • Vastavalt põhiprojektile ehitati välialad (13 793 m2) ja selle koosseisu kuuluvad rajatised (sh. parkla (205 m2) ning jalgtee Tilleorgu (500m2)
  • Edasiarenduse käigus loodi 19 töökohta, neist hooajalised 16
  • 28 ajastukohast komplekti rõivaid ja jalanõusid nii töötajatele kui ka külastajatele
  • Ajaloolised veovahendid (19. sajandi postitõld, pikkvanker, vedruvanker, kaarik, tee-libisti, vankritrehv)
  • Programmeeriti interaktiivsete infokioskite tarkvara ja videogiid
  • Eestis esimesena toodetud teehöövli Bitvargen koopia
  • Tribüünid väliürituste jaoks

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029

Mida tehti?

3 634 688,83
Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201031.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse näol on tegemist nii regioonispetsiifilise ettevõtluse arengumootori kui laiemalt valdkondliku innovatsioonikoldena toimiva avaliku võimu, ettevõtluse ja ülikoolide koostöökeskusega, mis tugineb 15 partnerist (kuni 2015. a.) koosnevale konsortsiumile. Kompetentsikeskuse missiooniks ja peamisteks tegevuseesmärkideks on:


•    üle-eestilise ravimuda, mudaravi, tervisedenduse ja taastusravi valdkondade kompetentside koondamine ja väärtustamine
•    valdkondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine
•    teadmistemahuka ettevõtluse ja valdkondliku innovatsiooni toetamine läbi toote- ja teenusearenduse.

 

Fotod: Silver Raidla ja Arvo Tarmula


 

Projekti tulemused

  • Läbi viidud 15 uuringut
  • Korraldatud 35 konverentsi-koolitust-seminari
  • Avaldatud 14 teaduspublikatsiooni
  • Tegevuse tulemusena tekkis Läänemaal 3 uut ettevõtet
  • Loodud 2 patenti, 1 tööstusdisainilahendus

Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036

Mida tehti?

2 270 613,94
Ajakeskus "Wittenstein" rajamine

Projekti periood

01.01.200931.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult.Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

 

 

Projekti tulemused

  • Läbi kaheksa korruse asub atraktiivne ekspositsioon Eesti ajaloost (muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaaride aeg, okupatsioonide aeg, Eesti aeg, taasiseseisvumise aeg, eurokamber)
  • Vallitorni kaheksal korrusel on valmistatud 16 erineva sisekujundusega ekspositsiooni
  • Soetatud on kontseptsioonis ettenähtud mannekeenid, valmistatud on kostüümid 17-le mannekeenile, 3 kostüümi keskuse töötajatele ja 12 kostüümi külastajatele programmis osalemiseks
  • Valmistatud on ekspositsioonis vajaminevad sepised (25 tk)
  • Ekspositsioonidele taustaks on valmistatud 18 heliklippi
  • Erinevate ajastute kohta on valmistatud 16 videoklippi, 10 min Ajakeskuse reklaamfilm ning 20 min film „Eestimaa kroonika“
  • Valmistatud on 37 interaktiivset eksponaati
  • Paigaldatud on vajaminev audio-videotehnika

Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077

Mida tehti?

3 396 991,57
Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine

Projekti periood

01.02.200915.11.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti tulemused

  • Võrumaale, Sõmerpallu rajatud motohall
  • Aastas korraldatakse 8-10 rahvusvahelist motokrossivõistlust
  • Ka algajatel võimalus proovida tsiklisõitu. Kohapealt saab tsikli, varustuse ja õpetussõnad.
  • Populaarne ka muusikaürituste ja kliendipäevade korraldamise kohana.

Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine 2014-2020.5.04.16-0020

Mida tehti?

640937,46
Põltsamaa silla ja Lossi tänava rekonstrueerimine

Projekti periood

01.03.201630.12.2017

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti tulemusena rekonstrueeriti Põltsamaa linnas asuv  ainuke Põltsamaa jõe vasak- ja paremkallast ühendav sõiduteega sild. Tööde käigus vahetati välja silla aluskonstruktsioonid, tehnosüsteemid ja sillapiirded. Uue katte said silla sõidu- ja kõnniteed ning sillalt mahasõiduteed

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeriti Põltsamaa linna piirkonnas ainuke sõiduteega sild
  • Loodi lühim ja turvaline ühendus sõidukitele ja jalgsi liikujatele Põltsamaa jõe vasak- ja paremkaldaga
  • Paranes ettevõtluseks vajaliku avalikult kasutatava infrastruktuuri seisukord
  • Tagati lühim ja turvalisem ümbersõiduvõimalus läbi Põltsamaa linna Tallinn-Luhamaa mnt 122-131 kilomeetritel tee sulgemise korral
  • Sild koos kalapääslaga suurendab kesklinna kui külastuskoha atraktiivsust

Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211

Mida tehti?

1 309 058,61
Renoveeriti olemasolev Puurmani Spordi- ja Kultuurimaja

Projekti periood

27.03.201516.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Projekti tulemused

  • Tagatud parem avalike teenuste kättesaadavus, seda ka liikumispuudega inimestele
  • Puurmani valla elanikel on võimalus kasutada kaasaegseid sportimise tingimusi: spordisaal, jõusaal, aeroobika, lauamängude ruum
  • Huviringidele on loodud nõuetekohased ruumid tegutsemiseks
  • Renoveerimise tulemusena ja taastuvenergial põhineva küttesüsteemi rajamisel vähenevad hoone ülalpidamiskulud 30-40%

BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207

Mida tehti?

3 711 103,10
BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda

Projekti periood

01.07.201411.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Spordikompleksi eesmärgiks on tuua Eestisse arvukalt spordituriste ja seda peamiselt väljaspool tavapärast turismi kõrghooaega.

Projekti tulemused

  • Valminud on Spot keskus ehk elamusspordikeskus koos krossiraja ja erinevate atraktsioonidega
  • Keskuse rajamine propageerib tervislikke eluviise

Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001

Mida tehti?

4 473 815,40
Tehvandi staadioni rekonstrueerimine rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks

Projekti periood

01.06.200931.08.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

 

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas.

 

Projekti tulemused

  • Tehvandi staadionil on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku areen üksikalade harrastamiseks (kiirjooks, kaugus ja kolmikhüpe, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kõrgus- ja teivashüpe)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav muruga jalgpalliväljak
  • Sportmängude väljak (korv- ja võrkpalli plats ja tenniseväljak)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav suusastaadion erinevate talialade võistluste korraldamiseks
  • Tehvandi staadioni hoone (4 korrust, sportlaste riietusruumid, arstiruumid, võistlus- ja pressikeskuse ruumid, võistluste korraldamiseks kohtunike ruumid, heli- ja sidekeskus, kohvik, talispordimuuseum, laoruumid, tualetid, jne);
  • Läänetribüün 2000 istekohta toolidega
  • Põhjatribüün 1000 istekohta pinkidega
  • Territooriumil parklad (ca 350 parkimiskohta)

Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031

Mida tehti?

5 003 392,52
Jõekallas on kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust.

Projekti periood

01.03.201218.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Narva promenaad kujutab endast korda tehtud ja ligi kilomeeter pikka Narva jõe kaldapealset, mis sai pärast selle korrastustöid täiesti uue ilme.

Projekti tulemused

  • Bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades on kindlustatud ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja videojärelvalvesüsteem
  • Rajatud on eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed sõidukitele, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel.
  • Avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri taasloomise ajast
  • Kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuursed väikevormid ja linnamööbel atraktiivse kaasaegse miljöö loomiseks promenaadi külastajatele

Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169

Mida tehti?

605575,19
Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks

Projekti periood

01.01.201130.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Projekti tulemused

  • Rakvere linnusesse on loodud 16. sajandi linnuse olustikku kajastav terviklik ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuv aastaringne teemapark.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085

Mida tehti?

3 702 914,84
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Saaremaa regionaalse kompetentsikeskuse fookus on väikelaevaehitus, kuna Eesti väikelaevaehitus on koondunud Saaremaale, valdkond on suhteliselt kõrge lisandväärtusega, omab läbi väga varieeruva sidus-sektori laialdast mõju majandusele ning Eesti laevaehitajad ise arvavad, et nende konkurentsipositsiooni parandamisele aitab kõige paremini kaasa just kompetentside arendamine. Samas on laevade ehituseelse ja –järgse kvaliteedikontrolli teenuse investeeringukulud liiga kõrged ja tasuvusaeg liiga pikk, et vastavate teenuste pakkumisest oleks huvitatud mõni Eesti ettevõte. Tänaseks on Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse baasinvesteeringud tehtud, 2016 alustati ka laevade mudelkatseteenuste osutamisega. Keskuse teenused on arenenud vastavalt ettevõtete vajadustele, muutudes järjest keerukamaks. Samuti toimib keskus TTÜ väikelaevaehituse õppe toetajana ja juhib Eesti väikelaevaehituse ettevõtete koostööprojekte.

Projekti tulemused

  • Modernne, unikaalne infrastruktuur ja kujunev kompetents keskuse juures
  • Koostöö Eesti teaduritega, kes on huvitatud laevaehitustehnoloogia ja –hüdrodünaamika suunast
  • Väga head suhted väikelaevaehituse ettevõtetega, referentstööd teadmsuteenuste osutamiseks
  • Head suhted Southamptoni, Aalto, Kieli, Stockholmi, Zagrebi jt ülikoolide naval architecture võtmeisikutega, kes on koostööst huvitatud

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209

Mida tehti?

593 317,50
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine

Projekti periood

06.03.201515.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti tulemusena vastab gümnaasiumi staadioni uuendatud infrastruktuur nii tehnilistele, keskkonna-, tervisekaitse- jm nõuetele, kui ka gümnaasiumi arenguvajadustele. Renoveeritud staadioni kasutavad gümnaasiumi, erakooli Intellekt õpilased, Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ja spordiklubid.

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Vitali Borodin ja Tatjana Samsonova

 

Projekti tulemused

  • Rajati kunstmurukattega jalgpalliväljak, kunstkattega korvpalli- ja võrkpalliväljakud, kuulitõukesektor, trenažööridega võimlemisala.
  • Rekonstrueeritud on jooksurajad ja hüppekastid
  • Lahendatud on sademevete ärajuhtimise ja videovalve süsteemid.
  • Soetatud ja paigaldatud on spordiinventar (jälgpalli väravad, korvpalliväljaku ja võimlemise konstruktsioonid, pingid jms).

Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068

Mida tehti?

1905503,03
Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis

Projekti periood

01.05.200931.12.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid Meistrite Hoovis.

 

 

Projekti tulemused

  • Restaureeritud Folgikoda
  • Restaureeritud Valitsejamaja
  • Restaureeritud Restauraatorite Koda, seotatud baasseadmed
  • Soetatud kaasaegne helitehnika, valgusseadmed ja mööbel Folgikotta

Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008

Mida tehti?

3 061 083,45
Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks

Projekti periood

01.11.201131.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismi mootori ja magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismi ajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide Listis. Alates 2016. a juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis

Projekti tulemused

  • Renoveeriti allmaakaevandus ja selle ekspositsioon, endises administratiivhoones uuendati küttesüsteem ja pandi ette pakettaknad, hoole 2. korrusele rajati konverentsikeskus
  • Rikastusvabriku hoone ja paetorn renoveeriti täielikult, sinna rajati muuseumi peahoone, näitusesaalid, kabinetid, interaktiivne ekspositsioon ja puhkeale
  • Katlamajal ja garaažil uuendati uksi ja aknaid
  • Territoorium piirati aiaga, heakorrastati, haljastati ja valgustati, puhastati tiik ja ehitati välja tuletõrje veevõtukohad ning parkla

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037

Mida tehti?

1 684 546,76
Rajati Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada)

Projekti periood

04.03.201330.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Avaliku linnaruumi väljaarendamine ja muutmine atraktiivseks vaba aja veetmise ning sportlike harrastuste kohaks Pärnu jõe vasakkaldal; tervisespordi harrastuste ja liikuva eluviisi propageerimine ja võimaluste väljaarendamine

Projekti tulemused

  • Pärnu jõe vasakkaldale kahe silla vahelisele alale ehitati 4 km pikkune kergliiklustee
  • Koos jõe paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab rajatav tee ca 9 km pikkuse raja
  • Raja äärde paigaldati valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid
  • aOn avardunud linnakeskkonna kasutusvõimalused, uus kergliiklustee tagab ohutu ja mugava liikumisvõimaluse kesklinna piirkonnas.

Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035

Mida tehti?

1 037 304,44
Tamula rannapromenaadi väljaehitamine

Projekti periood

15.10.200831.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.
 

Projekti tulemused

  • Tamula järve kaldaalal arendati välja ca 800 meetrine lõik.
  • Rannas on kivi- ja laudkattega käiguteed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, tribüünid, haljastus, päevitustoole imiteeriv muru-oaas, riietuskabiinid, WC (sh ka invaliidi), välidušš, paadisillad jpm.
  • Tamula rannas on iga paigaldatud detail hoolikalt läbi mõeldud ja omab kunstilist väärtust. Rand paistab silma oma innovaatilisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
  • Suviti on ranna-ala külastatavus suurenenud ning juurde on tulnud uusi üritusi ning ka ettevõtlustegevus rannas on elavnenud. Ranna-alal tegutseb keskmiselt 5-6 ettevõtjat.

Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082

Mida tehti?

3 630 791,95
Põlevkivi Kompetentsikeskuse arendus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) on rahvusvaheliselt tunnustatud põlevkivi, teiste loodusvarade ja nende töötlemise kõrvalsaaduste väärindava kasutamise eestseisja, sõltumatu ekspert ning valdkonnaga seotud ettevõtluse ja regiooni arengu edendaja.

Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projekti tegevused on suunatud regiooni eripära –põlevkivi ja sellega seotud tööstuse ning tegevusvaldkondade – ärakasutamisele regiooni arenguks ja selle elanike hüvanguks. PKK on loonud võimalused doktorantide ja teadlaste kaasamiseks ning tippspetsialistidele töökohtade loomiseks Ida-Virumaale. Projekti tulemusena on süvenenud ettevõtete, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö.

Põlevkivi Kompetentsikeskuse taristu arendamisega,  teadustöötajate  kaasamisega ja laienenud teenuste valiku pakkumisega on paranenud teadus- ja arendustegevuse tase regioonis ning  teadmusteenuseid kasutavate ettevõtete (sh alustavate ettevõtjate) arv on suurenenud ca 50%.

Avalikkusele suunatud tegevuste tulemusena on kasvanud põlevkivivaldkonna alane teadlikkus nii regioonis kui kogu riigis.

Projekti tulemused

  • PKK kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi seadmepargi täiendamise ja uute analüüsimeetodite rakendamisega on laboratooriumi võimekus oluliselt tõusnud
  • Ettevõtjatele pakutakse inkubatsiooniteenuseid sh katse- ja arenduslaborite rentimise võimalust
  • Igal aastal viiakse läbi ca 200 osavõtjaga põlevkivikonverents
  • Regioonis pakutakse unikaalset intellektuaalomandialast konsultatsiooniteenust
  • Antakse välja Põlevkivi uudiskirja ja Põlevkivitööstuse aastaraamatut

Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050

Mida tehti?

950905,38
Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks

Projekti periood

18.03.200931.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti raames saavutatav üldine eesmärk oli tõsta Kohila piirkonna elanike raamatukogu teenuse kättesaadavuse kvaliteet vastavusse kaasaja raamatukogu funktsionaalsete nõuetega ning rajada vastavalt piirkonna elanike arvule sobilikus mahus modernsete arhitektuursete lahendustega raamatukogu. Projekti tulemusel rajatav uus raamatukogu on oluliseks eelduseks piirkonna vaimuelu aktiviseerimisel ning laste ja noorte lugemiskultuuri ja -harjumuse parandamisel. Uus raamatukogu on saanud lisaks standardsele raamatukoguteenuse pakkujale ka osalise kohaliku kultuurikeskuse rolli.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti ja võeti kasutusele ajalooliselt väärtuslik hoone
  • Paranes raamatute laenutus raamatukogus, ehitati kaasaegne lugemissaal ja avatud interneti punkt
  • Uute teenustena lisandusid seminari-konverentsi korraldamise teenus, huvialaringide saal, video-muusikatuba koos väärtfilmide vaatamise võimalusega (videoprojektor + ekraan) ja kunstinäituse saal

Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081

Mida tehti?

1376848,76
Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine

Projekti periood

01.04.200931.05.2011

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredele.

Projekti tulemused

  • Ehitati pärandkultuurikeskuse hoone, mille avalikult kasutatavad ruumid asuvad kolmel korrusel
  • Siin asuvad erinevaid käsitöötraditsioone tutvustavad töökojad, koduleiva söömise tuba, näitusesaal, 2 tuba esinejatele, mantelkorsten, vanaaegne leivaküpsetusahi, üldkasutatavad WCd, hoiuruumid ja teenindusruumid
  • Keskuses viiakse läbi rahvuslikke käsitööpäevi ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi

Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005

Mida tehti?

11729913,12
Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks

Projekti periood

01.04.200930.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lennusadamas asub Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Siin on ehtne allveelaev Lembit 1930ndatest, paadid ja purjekad, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Muuseum ja vesilennukite angaar on pälvinud hulga auhindu: Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014. aastal ja palju muid. Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

 

Projekti tulemused

  • Taastati ajalooline vesilennukite angaar ja loodi unikaalne keskkond ekspositsioonile
  • Jätkati sadamakaide ehitust, mis omavad üliolulist kaitsefunktsiooni kogu sadamaalale ja meremuuseumi laevastikule

Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019

Mida tehti?

868 992,51
Linnaruum Kultuurikatlas

Projekti periood

12.10.201031.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Projekti tulemused

  • Täna töötab Kultuurikatlas igapäevaselt üle 200 loovisiku, s.h. 10 SA Tallinna Kultuurikatel töötajat
  • Kultuurikatlas toimuvad pidevalt suure külastajate arvuga linnakodanikele suunatud üritused

Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206

Mida tehti?

4 046 245,10
Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.201130.04.2013

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Tuginedes klientidelt saadud tagasisidele, võib auto24ringi nimetada: „Ilmselt parim ringrada Põhjamaades“. Klientide (võistluste korraldajad, oma autode ja mootorratastega ringraja sõitjad jne) tagasiside rajale on väga positiivne. Eestvedajatel on õnnestunud luua mugav, ohutu, kuid samas kiire ning põnev ringrada. Suvehooaeg on tihedalt võistlusi, kliendiüritusi, autode ja mootorrataste esitlusi jms täis. Ja mis eriti oluline – väga paljud klientidest tulevad Eestisse just nimelt selle pärast, et tulla auto24ringile sõitma. See tähendab, et plaan aidata ringraja kaudu tuua Eestisse välisturiste, on õnnestunud.

Projekti tulemused

  • Ehitati FIA Grade 3 tingimustele vastav kaasaegne auto- ja motoringrada koos kaasnevate hoonetega.

Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019

Mida tehti?

3665721,14
Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201004.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Projekti käigus rajati Polli aiandusuuringute keskuse endisesse peahoonesse kaasaegne, taimse tooraine täielikku väärindamist võimaldav teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel rekonstrueeriti 1974. aastal ehitatud kontorihoone, sisustati analüüsi- ja tehnoloogialaborid, alustati keskuse tegevuse käivitamist ning võimaluste tutvustamist taimse toorainega tegelevatele teadusrühmadele ning ettevõtjatele. 

Projekti tulemused

  • Keskuse tehnoloogiaüksuses on võimalik toota katsepartiidena erinevaid looduslikke ekstrakte, pulbreid ja õlisid, mida saab kasutada naturaalsete kõrge lisandväärtusega funktsionaalsete toitude tootmisel, kodukeemia- ja kosmeetikatööstuses.
  • Laboratoorsete katseseadmetena on keskuse töötajate, teadlaste ja koostööst huvitatud ettevõtjate käsutuses muuhulgas superkriitiline süsihappegaasi ekstraktor, vedelikekstraktor, mikrolaineekstraktor ja lüofilisaator
  • Analüüsiüksuses on võimalik teha biokeemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse
  • Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused aitavad tõsta kogu Eesti taimse tooraine tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet ning loovad head eeldused nii teadus- kui tootearenduskoostööks.

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 639 707 821€

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

Eesmärgid

  1. Erinevaid liikumisviise integreeriv ning inim- ja keskkonnasõbralik linnaruum
  2. Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud
  3. Kodulähedased lasteaia-ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud

Toetatavad tegevused

  • Avalik linnaruum ja säästlik linnaline liikuvus
  • Lasteaiakohtade loomine
  • Mahajäänud alade taaselustamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Sotsiaalkaitse ja tervis

Edulood (12)

  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele 2014-2020.2.04.16-0031
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks 2014-2020.2.07.004.01.15-0003
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk 2014-2020.2.04.001.01.15-0001
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Töö tänab tegijat 2014-2020.3.02.16-0027
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Tugiteenus vanglast vabanejale 2014-2020.2.02.003.01.15-0001
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2014-2020.3.01.001.01.15-0004
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes 2014-2020.2.01.002.01.15-0014
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal 1.3.0102.11-0379
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas 1.3.0102.10-0273
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika 1.3.0102.11-0377
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    "Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele 1.3.0102.10-0195

Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele 2014-2020.2.04.16-0031

Mida tehti?

3895067,26
Esmatasandi tervisekeskuse rajamine Lääne-Tallinna Keskhaigla Mustamäe polikliiniku asemele

Projekti periood

01.09.201531.01.2018

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Uues tänapäevases tervisekeskuses on suurepärased töötingimused ja meeldiv töökeskkond kogu personalile ning väga mugavad, hästi läbimõeldud ja kauni interjööriga ruumid kõikidele patsientidele. Hoone arhitektuur on väga õnnestunud, ehituse käigus jäi alles enamik hoone ümber kasvavaid mände. 
ühe katuse alla on koondunud väga laias valikus ja mahus nii esmatasandi kui ka eriarstide raviteenuseid. Mustamäe elanikud ja teised patsiendid saavad enamik vajalikke raviteenuseid ühest asukohast. 

Projekti tulemused

  • Lammutati vana amortiseerunud Mustamäe polikliiniku hoone ja selle asemele ehitati ca 6785 ruutmeetri suurune tänapäevase planeeringuga tervisekeskus. Hoonel on neli maapealset korrust, kus osutatakse erinevaid raviteenuseid ja 0-korrus, kus asuvad töötajate garderoobid, tehnoseadmed ja parkla. Kõige suuremat osa ravipinnast kasutavad perearstid, kes jagunevad 7 perearstikeskuse vahel, kokku 27 nimistuga (ca 30 perearsti ja 40 pereõde). Teistest esmatasandi põhiteenustest töötavad hoones veel koduõed, osutatakse ämmaemanda iseseisva vastuvõtu ja füsioteraapia teenuseid. Eriarstidest on esindatud järgmised erialad: günekoloogia, kirurgia, uroloogia, psühhiaatria, kardioloogia, otorinolarüngoloogia, dermatoveneroloogia, taastusravi ja hambaravi. Taastusraviosakonnas asub ka bassein, ravivõimlemise ja aparaatse füsioteraapia ruum. Hoones osutatakse ka kõiki põhilisi diagnostilisi teenuseid nagu röntgen, ultraheli, ja laboratoorsed uuringud.

Toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks 2014-2020.2.07.004.01.15-0003

Mida tehti?

1931250
Projekti toetuse andmise tingimused riskikäitumise ennetamiseks, riskis olevate perede toetamiseks ning turvalise elukeskkonna arendamiseks üks tegevus "VEPA Käitumisoskuste Mäng"

Projekti periood

01.07.201531.12.2021

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

VEPA Käitumisoskuste Mäng on USA-st pärinev tõenduspõhine universaalne ennetusprogramm, mis ennetab käitumisprobleemide teket ja süvenemist. Uuringud on näidanud, et VEPA kasutamine aitab muuhulgas ennetada õppeedukuse langemist, vaimse tervise häirete tekkimist, sõltuvusainete tarvitamist, kuritegelikku käitumist jpm. Programm on suunatud algkooli õpilastele ning õpetajatele ning selle vahetud eesmärgid on: 
- positiivse ja õppimisele suunatud õhkkonna loomine klassis; 
- laste eneseregulatsiooni ja enesekontrolli oskuste arendamine. 
VEPA Käitumisoskuste Mäng lihtsustab rakendava õpetaja tööd, muudab õpitegevused mängulisemaks ja parendab õpilaste igapäevaelu.

Projekti tulemused

  • 2017/2018 õppeaasta seisuga on nelja aasta jooksul metoodikat rakendantud 85 koolis ja 183 klassis. VEPA-st on osa saanud üle 3600 õpilase
  • VEPA on välja töötanud venekeelsed materjalid ja koolituse, et kaasata programmi ka vene õppekeelega koolid. 2017/2018 õppeaasta seisuga on nelja aasta jooksul metoodikat rakendatud 7 vene õppekeelega koolis
  • Jooksva õppeaasta seisuga tegutseb VEPA-s 31 metoodika väljaõpet läbinud mentorit, kes juhendavad õpetajaid üle Eesti

Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

Mida tehti?

1 298 750,00
Noortele arenguvõimaluste loomine läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi

Projekti periood

01.12.201431.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

SPIN-programm pakub noortele arenguvõimalusi läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi. Tänu SPINile saab mitusada noort Tallinnas ja alates 2016. aasta septembrist Kohtla-Järvel igal nädalal osa tippklubide treenerite juhendatavatest jalgpallitrennidest ning spetsialistide läbi viidavatest töötubadest. SPINi erilisus seisneb laias koostöövõrgustikus - elluviimises osalevad nii riik kui kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, Heateo Sihtasutus ja koolid. Programmi ühiskondlikku mõju aitavad hinnata Tartu Ülikooli teadlased. Ühise pingutuse tulemusena on SPIN-programmist saanud oluline vahelüli ketis laps-kool-kodu. Senine tegutsemine on lisaks sportliku aktiivsuse arengule toonud kaasa rohkelt näiteid osalejate paranenud enesedistsipliinist, suhtlusoskusest ja kooliedukusest

Projekti tulemused

  • Esimese kahe hooajaga osales SPIN-programmis 417 noort
  • Kokku osalesid noored pea 20 000 kontakttundi, millest kolmandiku moodustasid erinevad eluoskusi arendavad sessioonid.
  • Noortega töötas enam kui 30 organisatsiooni, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi
  • Programmi tegevusest sai osa enam kui 20 kooli
  • 2. hooaja järel hindas programmi "heaks" või "väga heaks" 92% osalenutest
  • Jaanuaris 2016 valis vabaühenduste liit EMSL SPINi aasta vabaühenduseks

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk 2014-2020.2.04.001.01.15-0001

Mida tehti?

11403932
Tartu Ülikooli Kliinikumi arendamine ja renoveerimine: Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu 1. etapp ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse II ehitusetapi II järk

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Tugiteenuste Keskus

Arendati välja onkoloogiakeskus,  rajatati kaasaegne taristu sisekliiniku, silmakliiniku, kardiokirurgia osakonna, endoskoopiakeskuse, ühendlabori, haiglaapteegi ja patoloogiateenistuse jaoks. Ehitati kolm uut korpust: J, K ja L. Seejuure rahastati J korpuse (II ehitusjärgu esimene etapp) rajamist struktuurifondide finantseerimisperioodist 2007-2013 ning korpuste K ja L ehitust (II ehitusjärgu teine etapp) perioodist 2014-2020. Sisuliselt moodustavad J, K ja L korpus funktsionaalse terviku. Ravitegevus nimetatud hoonetes algas 2016 aastal.

Projekti tulemused

  • Kiiritusravi kättesaadavuse oluline paranemine onkoloogilistel haigetel (lühenenud ravijärjekorrad) ning kvaliteetsem kiiritusravi (pahaloomuliste kasvajate täpsem ja intensiivsem radioteraapia; katkematu raviprotsessi tagamine)
  • Oluliselt paranenud tingimused päevaraviks hematoloogilistele ja onkoloogilistele patsientidele
  • Kardiokirurgiliste patsientide oluliselt paranenud logistika
  • Uute diagnostiliste ja raviprotseduuride kasutuselevõtt mitmel erialal
  • Parem ja kaasaegsem töökeskkond patoloogiateenistusele

Töö tänab tegijat 2014-2020.3.02.16-0027

Mida tehti?

308941,66
MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuse projekt „Töö tänab tegijat“

Projekti periood

01.04.201631.03.2018

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

„Töö tänab tegijat“ (aprill 2016-märts 2018) toetas ja jõustas 2 aasta jooksul 159 inimest, kes olid tööturult eemal olnud juba aasta või kauem. Projektis oli kuus põhitegevuste suunda: 1) tööotsingukoolitus 2) tööklubi 3) erialakoolitused, 4) tugiisikuteenus, 5) nõustamisteenused ja 6) tööpraktika. Kolm neist toimus grupitegevustena ning kolm individuaalselt. Koostööd tehti ligi 40-ne tööandjaga ja tööpraktikalt liikusid paljud inimesed edasi tööle. 

Projekti tulemused

  • Projektis osales 159 inimest
  • Tööle asus neist 40%
  • Edasi õppima läks 29 inimest
  • 93,4 % osalejatest arvas, et programm täitis täielikult eesmärki ja aitas kaasa tööotsingule ja töö leidmisele
  • Osalejaid oli kogu Tartu tööjõuregioonist – nii Tartust kui Tartumaalt ja kaugemaltki

Tugiteenus vanglast vabanejale 2014-2020.2.02.003.01.15-0001

Mida tehti?

1814706
Tugiteenus vanglast vabanejatele

Projekti periood

01.03.201431.03.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Tugiteenuse eesmärk on toetada vabanenut ühiskonnas iseseisvalt ja õiguskuulekalt toime tulla. Retsidiivsuse vähendamiseks toetatakse vabanenu samme tööturule sisenemiseks. Toe üldine eesmärk on vabanenu suunamine tööturule, ent samas soovitakse vabanenuid siduda rohkem sotsiaalset tuge pakkuvate institutsioonidega, tõsta nende teadlikkust ja aktiivsust abi otsimisel ning aidata luua stabiilset elurütmi, mis soodustaks kuritegevusest irdumist. 
Tugiisiku roll on pakkuda tuge ühiskonda integreerumisel, muuta naasmine vabadusse võimalikult sujuvaks ja turvaliseks. Kontakt tugiisiku ja kinnipeetava vahel luuakse enamasti kuus kuud enne vanglast vabanemist, et tekiks usaldus ja regulaarse suhtlemise harjumus. Kokku pakutakse tugiisikuteenust kestvusega kuni 12 kuud. 
Majutuskeskuses pakutakse kuni 6 kuuks ajutist majutusvõimalust vanglast vabanenule. Majutuskohtadel on 4-8 liikmeline personal, kes kõik aitavad vabanenu toetamisele kaasa. Selleks võimaldatakse sotsiaal- ja võlanõustamist, psühholoogi konsultatsioone, kohapealset tööd jm toetavaid tegevusi. Keskendutakse ka lähedastega suhete parandamisele.  

Projekti tulemused

  • Teenust pakuvad üle Eesti neli mittetulundusühingut
  • Majutuskeskused on Harjumaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal kokku 36 voodikohaga
  • 557 isikut on jõudnud alates 2015. aastast tugiteenusele
  • 89 isikut oli 2017 aasta lõpuks jõudnud majutuskeskustesse
  • 59% isikutest olid teenuse järgselt tööturul
  • 39% isikutest kuulati ühe aasta jooksul uues kriminaalasjas kahtlustatavana üle
  • 2017 aastal kasutas ühes kuus keskmiselt tugiisikuteenust 126 ja majutusteenust 22 isikut

Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale 2014-2020.3.01.001.01.15-0004

Mida tehti?

142611106,75
Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale

Projekti periood

01.08.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

2016. aastal käivitus Eestis töövõimereform, millega loodi uus töövõime toetamise süsteem. Töövõimereform toetab vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Reformi eesmärk on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Reformiga uuenes töövõime hindamine, toetuste süsteem ja teenustevalik ning süsteemi haldamise võttis üle töötukassa.

Projekti tulemused

  • Parem sotsiaalne kaitse: töövõimetoetus on enamasti varasemast töövõimetuspensionist suurem
  • Rohkem abi tööle saamiseks ja tööl püsimiseks: kasvab end töötuna registreerinud ning töötukassa teenuseid kasutavate vähenenud töövõimega inimeste arv.
  • Alates reformi rakendumisest on vähenenud töövõimega inimesed sisenenud tööturuteenustele üle 38 000 korra
  • Tööhõive suurenemine: ligi 11 500 vähenenud töövõimega inimese on töötukassa vahendusel tööle asunud (alates 1. juuli 2016)

Eriilmeliste lapsehoiukohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes 2014-2020.2.01.002.01.15-0014

Mida tehti?

805447,34
Eriilmeliste lasteaiakohtade loomine Tallinna linna lasteasutustes

Projekti periood

01.09.201531.08.2018

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti üldeesmärk on võimaldada erivajadustega laste vanemate vajadustele ja ootustele
vastava kodulähedase alushariduse teenuse kättesaadavuse suurendamist erivajadustega
laste arengu vajadustele vastavate lasteaiakohtade loomise kaudu Tallinna linna
lasteasutustes. 

Projekti tulemused

  • Projekt on algatatud ja projekti rakendatakse vastavalt Tallinna linna kohalikele vajadustele
  • Luuakse viis uut rühma 42 lasteaiakohaga projektis osalevates lasteaedades ja tagatakse nende rühmade jätkusuutlik toimimine.

Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal 1.3.0102.11-0379

Mida tehti?

312815,9
Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva - ja Võrumaal

Projekti periood

01.06.201130.06.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks on elukestvas õppes osalemise kaudu noorte töötuse vähendamine Tartu-, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal. Projekti läbiviijaks on Tartu Kutsehariduskeskus, kes aitab anda noortele vajalikke teadmisi ja oskusi tööturule sisenemiseks.

Projekti tulemused

  • Kutseõppes osaleb 18 noort
  • Toimunud on 5 karjääriõppekursust, milles on osalenud kokku 43 sihtgruppi kuuluvat noort
  • Individuaalset karjäärinõustamist on pakutud 67 noorele
  • Projekti esimese aastaga on projekti  tegevustes osalenud 113 sihtgrupi noort, lisaks on infot jagatud veel peaaegu 80 noorele.

Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas 1.3.0102.10-0273

Mida tehti?

311186,59
Puuetega inimeste töökoolitus Maarja Külas ja Tartu butiik-töökojas

Projekti periood

01.03.201028.02.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks oli võimaldada 40 Maarja küla elanikul ja 20 puudega inimesel väljastpoolt küla osaleda 6-kuulisel töökoolitusel puidutöö, savitöö, haljastuse, aianduse või vaibakudumise erialal Maarja külas. Töökodades valminud käsitööd müüakse SA Maarja Küla Põlva poes ja Tartu Lõunakeskuses. 20 inimest sai osaleda 4-kuulisel tööpraktikal Tartu Lõunakeskuses asuvas butiik-töötoas, kus õpiti töötama linnakeskkonnas ning elama iseseisvalt linnatingimustes.  

 

Projekti tulemused

  • 40 noort on läbinud 6-kuulise tööpraktika Maarja külas
  • Osalejate tööoskused ning teadmised töökohustustest, tööajast ja tööeluga seonduvatest õigusaktidest on märgatavalt paremad kui varem
  • 15 noort said jätkata tööpraktikat Tartus. Tööle on saanud 4 noort.
  • Osalejate endi positiivne tagasiside projektile ning nende silmanähtav areng

Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika 1.3.0102.11-0377

Mida tehti?

311077,63
Pikaajaliste töötute ettevalmistamine IT- spetsialistideks läbi erialakoolituse ja tööpraktika

Projekti periood

15.01.201115.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärk on anda sihtrühmale kvaliteetne ja kaasaegne infotehnoloogiaalane väljaõpe koos rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadiga, mis loob eeldused leida tööd IT-spetsialistina olukorras, kus Eestis on suur puudus koolitatud IT-spetsialistidest.

Projekti tulemused

  • Osalejale anti kvaliteetne ja kaasaegne erialane väljaõpe, mis tõstab nende konkurentsivõimet tööturul
  • Väljaõpe toimus selleks spetsiaalselt kohandatud koolitusprogrammi alusel, mille läbimine lõppes valdkondlike eksamitega
  • Koolitusprogramm kestis 37 päeva ning sellele järgnes kuni kahe kuu pikkune tööpraktika
  • Praktikavõimalusi pakkus 22 ettevõtet, nende hulgas näiteks EMT, Elion Ettevõtted ja Tallinna Keskraamatukogu.
  • Praktikal osales 51 inimest, tööle on asunud 33 koolituse läbinut

"Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele 1.3.0102.10-0195

Mida tehti?

267337,94
"Alusta otsast"-Eesti keel töötutele mitte-eestlastele

Projekti periood

01.04.201031.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti eesmärgiks oli muu emakeelega Eesti elanike konkurentsivõime tõstmine tööturul tõhusa keeleõppe abil.

Projekti tulemused

  • 15 580 projektis osalenut, neist 6504 e-kursusele registreeritud kasutajat
  • „Alusta otsast“  projekti käigus valmistati interaktiivne internetipõhine eesti keele algtaseme (0—A2) e-kursus vene emakeelega õppijatele – „Keeleklikk“ (www.keeleklikk.ee).
  • Kursuse “Keelekikk” kasutajatel on võimalus saata ka oma kodutöid ja küsimusi õpetajale, kes neile personaalselt vastab ja kodutöid kommenteerib
  • Väljaõpe toimus selleks spetsiaalselt kohandatud koolitusprogrammi alusel, mille läbimine lõppes valdkondlike eksamitega

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 893 027 354€

Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul

Eesmärgid

  1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine

  2. Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides

  3. Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara

  4. Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

  5. Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust

  6. Kutse-ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul

Toetatavad tegevused

  • Karjäärinõustamine ja õpitugi
  • Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate arendamine
  • Õpetajakoolituse pakkumise ümberkorraldamine
  • E-õppevara lahenduste loomine ja kasutuselevõtt
  • Koolide IKT taristu kaasajastamine
  • Üldhariduskoolide võrgu korrastamine:
    • Klassikaliste gümnaasiumide rajamine
    • Gümnaasiumiastmest loobuvate või ühinevate põhikoolide ümberkohandamine
    • Investeeringud õppekeskkonda HEV õpilaste kaasamiseks
    • HEV koolide võrgu ümberkorraldamine
  • Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi käivitamine
  • Töökohapõhise õppe pakkumine
  • Praktikakorralduse parendamine kutse-ja kõrghariduses
  • Madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse põhi-ja keskhariduse tasemele

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärgid

  1. Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud lapsevanemate osalemine tööturul on suurenenud

  2. Sotsiaalteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud

  3. Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud

  4. Kaasaegne, regionaalselt kättesaadav ja optimaalne tervishoiu esmatasandi- ja aktiivravivõrk võimaldab pakkuda kvaliteetseid ja jätkusuutlikke tervishoiuteenuseid

  5. Kvaliteetsemad ja integreeritud hoolekandeteenused toetavad tegevuspiiranguga ning hoolduskoormusega naiste ja meeste aktiviseerumist, sh osalemist tööturul

  6. Kohanemis-ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud

  7. Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas

Toetatavad tegevused

  • Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse suurendamine
  • Sotsiaal-ja tugiteenuste pakkumine erivajadustega inimestele ja nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmetele
  • Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine, tugi-ja järelteenuste pakkumine
  • Vanglast vabanenutele tugiteenuse pakkumine
  • Alkoholi sõltuvuse ennetamine, varane avastamine, ravi ning tugisüsteemide arendamine
  • Esmatasandi tervishoiukeskuste loomine tõmbekeskustes
  • Piirkondlike haiglate arendamine eesmärgiga toetada võrgustumist maakondlike haiglatega
  • Kvaliteetsete teenuskohtade loomine
  • Tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamine nende vajadustele vastavaks
  • Kohanemis- ja lõimumisprogrammide läbiviimine
  • NEET noorte õppesse tagasitoomine, tööturule suundumise toetamine
  • Tööotsinguteks ettevalmistavad töötoad
  • Töövarjupäevad ja tööproov

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes