Uudised ja meediakajastus ettevalmistustest
Telli uudised oma postkasti
25.04.2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi eelarvestrateegia
25.04.2013 kiitis Vabariigi Valitsus heaks riigi eelarvestrateegia (leitav aadressilt http://www.fin.ee/riigi-eelarvestrateegia), mille lisas 3 on esitatud ülevaade EL perioodi 2014-2020 vahenditest kaasrahastamiseks valitud üleriigilistest eesmärkidest ja kavandatavate meetmete loend (RES poliitikavaldkondade lõikes).
25.04 pressibriifingu slaidiesitlus on leitav siin.
Valitsus kiitis heaks Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamise põhimõtted aastateks 2014-2020
Stenbocki maja, 23.aprill 2013 - Valitsus kiitis tänasel kabinetinõupidamisel heaks ettepanekud Euroopa Liidu struktuurivahendite ja maaelu arengukava vahendite kasutamiseks perioodil 2014-2020. Kokku kavatsetakse tänaste otsustega investeerida järgneval eelarveperioodil 4,1 miljardit eurot.
Tõukefondide raha läheb riskikapitalile
Rahandusministeeriumi asekantsleri Ivar Siku sõnul kulub uuel eelarveperioodil senisest enam tõukefondide raha finantsinstrumentideks, samuti on kavas rohkem riskikapitalifondide abil eraraha kaasata.
Valitsus arutas Eesti eesmärke uue perioodi euroraha kasutamisel
Valitsus arutas tänasel riigieelarve strateegia 2014-2017 teemalisel kabinetinõupidamisel Eesti prioriteete järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi euroraha kasutamisel.
Valitsus arutab värske euroraha jagamist aprillis
Euroopa Liidu järgmise seitsmeaastase eelarveperioodi 2014-2020 raha jagamisel pole Eestis veel projektide jaotuseni jõutud. Valitsuskabinetis peaks rahastamiskava arutusele tulema aprillis, koos järgmise eelarvestrateegiaga.
Harry Tuul: Toetused lõhuvad turumajandust
Eestil on EL-i eelarvest oodata 6–7 miljardit eurot toetusi. Tants äritoetuste ümber on kirglik. Meenutab tangot, mitte aeglast valssi. Kuid armuvalu asemel on tõukejõuks armutu võitlus, kus vahendeid ei valita. Oma olemuselt sarnanevad toetused dopinguga spordis, andes ebaausa konkurentsieelise. Olgu sihiks ettevõtlus, põllumajandus või taristu, saavad toetusi mitte kõik võrdselt, vaid ainult osa väljavalituid.
Riik otsib otsetoetuste asemel investeeringuvõimalusi
Riik soovib uuel ELi finantsperioodil liikuda toetuspoliitikalt finantsinstrumentide kasutamise suunas, kuna nii saab toetada suuremat hulka kasusaajaid ja sellega suurendada toetuste efektiivsemat kasutamist.
Arvamus: Eurotoetused ei kao kuhugi
Ivar Sikk, rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler
Uue perioodi eurotoetuste planeerimisel tõuseb tasakaalustatud regionaalarengu tähtsus märkimisväärselt. Möödunud nädala Maalehes avaldas Andrus Saare Eesti Linnade Liidust arvamust, et uuel eurotoetuste perioodil kaob igasugune kohalik otsustamine ja algab laustsentraliseerimine. Tegelikult on nii, et uue perioodi eurotoetuste planeerimine arvestab valdkondades tasakaalustatud regionaalarengu vajadusi, selle tähtsus tõuseb lausa märkimisväärselt.
Arvamus: Ei taha uskuda absoluutset tarkust
Andrus Saare, Eesti Linnade Liidu arendusdirektor
Eesti saab ka järgmisel seitsmel aastal mitu korda rohkem ühist ELi raha, kui me sinna oma eelarvest sisse maksame. Siiani oleme projektide elluviimisega kenasti hakkama saanud, meid on tunnustatud, ja seda kindlasti põhjendatult.
Rahandusministeerium jätkab uue eurotoetuste perioodi planeerimist
„Uuel perioodil tuleb ära teha olulised muudatused, mis ka pärast eurorahastuse lõppu peavad edasi toimima. ELi eelarve raha ei tule mõista kui lisarahastust kõigile riigi tegevustele, vaid kui fokuseeritud arenguimpulssi valitud valdkondades,“ kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi Euroopa Liidu eelarve vahendite rahastamisvaliku ettepanekuid.
Uudiste arhiiv
