Uudised ja meediakajastus

Telli uudised oma postkasti

Valitsus kiitis heaks 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu

Valitsus kiitis heaks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu ja saatis selle riigikokku. Seaduseelnõu reguleerib Euroopa Liidu struktuurivahendite, Euroopa territoriaal- ja naabruspoliitika koostööprogrammide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa abifondi vahendite kasutamist 2020. aastani.

Eelnõu aluseks on struktuurivahendite kasutamist ning Euroopa naabruspoliitika ja abifondi kasutamist reguleerivad ELi määrused.

Eelnõuga pannakse paika riigisisene ülesannete jaotus ning asutuste vastutus. Lisaks antakse ministeeriumidele juhised toetuse andmise tingimuste koostamiseks. Nende alusel tekib taotlejatel võimalus struktuurivahendeid taotleda.

Kinnitatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused ja õigused, toetuse kasutamise ja haldusülesannete täitmise kontrollimise ning toetuse kasutamise jälgimise korraldus, toetuse äravõtmise alused ning vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega.

Üldiselt toetuse taotleja ja saaja jaoks süsteem võrreldes perioodiga 2007–2013 ei muutu, samaks jäävad ka toetust vahendavad asutused.

Uudsena nähakse eelnõuga ette valdkondlike komisjonide moodustamine, mis hakkab järgima struktuurivahendite eesmärkide elluviimist ja tulemuste saavutamist.Eelnõud rakendatakse valitsuses 25. veebruaril heaks kiidetud ning rahandusministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile kinnitamiseks esitatud Euroopa Liidu vahendite partnerlusleppes ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas toodud eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
 

Euroopa toetusraha investeeritakse inimestesse

Kolmandik uue perioodi Euroopa toetusrahadest läheb haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse kaasatusega seotud teemadesse.

Poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp rääkis „Aktuaalsele kaamerale“, et koolihariduses oleme maailma tipus, kuid täiskasvanuõppe osas eestlased silma ei paista ning selles vallas võiks uuel eelarveperioodil senisest enam eurotoetusi kasutada.

Poliitikauuringute keskus Praxis märgib, et meie Euroopa Komisjonile esitatud partnerlusleppes ja rakenduskavas on näha, et üle kogu Eesti, eriti äärealadel on kavas palju ära teha.

Annika Uudelepa sõnul ei tehta euroraha eest enam ükskõik mida, vaid fokusseeritakse töökohtadele ja elukeskkonnale. Uudelepal on hea meel näha, et sel korral on suur rõhk Ida-Virumaal.

Kitsaskohaks võib aga kujuneda kohalike omavalitsuste suutlikkus. Uudelepp rõhutas selles kontekstis haldusreformi tähtsust, ehkki eurorahadega seda ära teha ei saa.

Uudelepp selgitas, et uuel eurorahaperioodil on oluline ka töövõimetuse reformi lõpuni viimine. Samuti on tähtsad haridus- ja tervishoiureform, mis ei tohiks pooleli jääda.

Kokku on perioodil 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondide eelarve 3,5 miljardit eurot ning koos põllumajanduse otsetoetustega saab Eesti ühtekokku 5,9 miljardit eurot.
 

Rahandusministeerium tutvustab euroraha kasutamise strateegiat

Rahandusministeerium tutvustab tänasel seminaril koos asjaosaliste ministeeriumidega kohalikele omavalitsustele, vabaühendustele, erialaorganisatsioonidele ja teistele partneritele valitsuses heaks kiidetud euroraha kasutamise strateegiat – partnerluslepet ja struktuurifondide rakenduskava.

Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk kinnitas seminari avasõnades, et uuel perioodil on tähtsaim eesmärk konkurentsivõime tõstmine. „Euroraha peab minema ettevõtmisteks, mis annavad Eestile arengutõuke. Raha kasutamine peab kaasa aitama valdkondade suurte eesmärkide elluviimisele, mitte muutuma pelgalt selle iga hinna eest ärakasutamiseks,“ ütles Sikk. „Oleme seekord planeerimisel riigi arenguvajadusi ja rahakotti terviklikult vaadanud ning saanud sellise lähenemise eest kiita ka Euroopa Komisjonilt. Oleme seadnud kindlad sihid, milleni soovime aastaks 2020 jõuda,“ lisas ta.

Sikk tõi näite, et kui siiani on Eesti euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud, siis nüüd on keskmes inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks ja tark majanduskasv. „34% toetustest investeerime inimestesse: haridusse, tööhõivesse, tervisesse ja sotsiaalsesse kaasatusse ning 30% teadus-arendustegevusse, innovatsiooni ja ettevõtluse konkurentsivõime arendamisse,“ selgitas Sikk.

Struktuurifondide rakenduskava ja partnerlusleppe eelhindamist vedanud mõttekoja Praxis juht Annika Uudelepp märkis, et strateegilisel tasandil on tehtud mõistlikud plaanid, kuid loodetava mõju saavutamine sõltub suurel määral edasisest tööst. „Näiteks meetmete sisukas ettevalmistamine ja tulemuslik töölepanek eeldab mitmel pool veel sügavat analüüsi ning kvalitatiivselt uuel tasemel koostööd erinevate osapooltega,“ ütles Uudelepp. „Kaalul on väga palju ja väga suur töö on veel ees, et plaanitud arenguhüpped teoks teha.“

Eestil on 2014–2020 eurotoetusteks kokku 5,9 miljardit  eurot. Sellest 3,5 miljardit eurot on struktuuritoetusi, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse.

Euroraha planeerimisse on kaasatud kõik ministeeriumid, 12 katusorganisatsiooni, Praxis, Arengufond ja teised eksperdid. Meetmete väljakujundamisse on kaasatud üle 200 partneri. Euroraha partnerluslepe ja rakenduskava on saadetud Euroopa Komisjonile. Esimesed taotlusvoorud loodetakse avada 2014. aasta sügisel.


 

Majanduse areng saab ELi eelarvest 1,3 miljardit

Täna leppis valitsus kokku eurorahade riigisisese jaotuse järgmiseks seitsmeks aastaks, mille järgi investeeritaks aastatel 2014-2020 1,3 miljardit eurot majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) haldusalas olevatesse transpordi, infoühiskonna, ettevõtluse, turismi ja energeetika valdkondadesse.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul on MKMil uue perioodi õnnestumisel üks olulisemaid rolle. «Lisaks suurimale, 1,3-miljardi eurosele eelarvele on MKMi koordineerida viis olulist eurorahadest toetatavat valdkonda, mis inimesi väga otseselt puudutavad,» ütles Parts ministeeriumi pressiteenistuse vahendusel.

Ettevõtluse ja teadusarenduse valdkonnas investeerib MKM valitsuse kokkuleppe kohaselt ligi 400 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. «Olulisemad eesmärgid ettevõtluse arendamisel on aidata kaasa uute ärimudelite ja innovatsiooni arengule, kõrgemapalgaliste töökohtade loomisele ning teadus-arendustegevuse progressile,» ütles Parts.

Transpordi valdkonnas, kuhu investeeritakse Euroopa Liidu struktuurifondidest 447 miljonit eurot, on olulisemateks eesmärkideks teede seisukorra parandamine, liiklusohutuse parandamine, eri transpordiliikide parem omavaheline ühendatus ning reisirongiliikluse atraktiivsuse tõstmine.

Infoühiskonna arendamiseks on uuel perioodil varasemaga võrreldes ligi kolm korda suurem eelarve, kokku 182 miljonit eurot. Lisaks uute e-lahenduste loomisele on kavas uuendada juba olemasolevaid lahendusi, arendada välja ülikiire interneti baasvõrk ning luua ühtsed kvaliteedinõuded avalikele e-teenustele.

Kõigile toetatavatele e-lahendustele seatakse senisest suuremad nõuded otsese rahalise ja sotsiaalse kasu mõõtmisel. Rahvusvahelisel tasandil on riigi eesmärgiks arendada IT-alast koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega, et e-lahendusi oleks võimalik kasutada piiriüleselt.

Energeetika valdkonnas jaguneb struktuurifondidest eraldatav 232 miljonit eurot suures osas kahe valdkonna vahel – korterelamute renoveerimine ja kaugkütte reform maapiirkonnas. Eesmärk on toetada 1000-2000 korterelamu renoveerimist ning korrastada maapiirkondade kaugkütte taristud.

Kokku on perioodil 2014-2020 Euroopa Liidu struktuurifondide eelarve 3,5 miljardit eurot ning koos põllumajanduse otsetoetustega 5,9 miljardit eurot.
 

Eesti saab seitsme aasta jooksul kokku 5,9 miljardit eurotoetust

Valitsus arutas täna erakorralisel istungil Eestile eraldatavate Euroopa Liidu vahendite kasutamist kuni aastani 2020.

Eesti saab järgmise seitsme aasta jooksul Euroopa Liidult kokku 5,9 miljardit eurot toetust. See on 4,5 miljardit eurot rohkem kui ise samal perioodil ELi eelarvesse sisse maksame.

Kui siiani oleme euroraha kasutanud peamiselt riigi baastaristu - teede, hoonete ja torude - korrastamiseks, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu, teadmised ja oskused ehk inimeste konkurentsivõime tööturul, vahendas Stenbocki maja oma Facebooki lehel.

Valitsus kiitis täna erakorralisel istungil heaks perioodi 2014-2020 eurotoetuse kasutamise strateegiadokumendid „Partnerluslepe Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamiseks 2014–2020“ ja „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“. Samuti kiideti heaks “Perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgi rakenduskava meetmete nimekiri”.

Partnerlusleppega kavandatakse ning leppe koostamise käigus räägitakse liikmesriigi ja Euroopa Komisjoni vahel läbi viie fondi kasutamise raamistik, milleks on kolm ühtekuuluvuspoliitika fondi ehk struktuurivahendit – Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF) ja Ühtekuuluvusfond (ÜF) – ning Euroopa maaelu arengu põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa merendus- ja kalandusfond (EMKF).

Partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga sätestatakse eurotoetuse kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused ning toetatavad tegevused, mille üksikasjade üle algavad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga.

Aastail 2014-2020 on Eestil Euroopa Liidu toetust kõigist fondidest ning põllumajanduse otsetoetustega kokku 5,9 miljardit eurot, mis on 907 miljonit eurot rohkem kui aastail 2007-2013. Näiteks struktuuri- ja investeerimisfondide toetus suureneb eelmise perioodiga võrreldes 161 miljoni võrra.

Eesti maksab Euroopa Liidu eelarvesse umbes 1,4 miljardit eurot. Seega saab Eesti järgmisel seitsmel aastal liidu eelarvest 4,5 miljardit rohkem, kui sinna ise sisse maksab.

3,5 miljardit eurot kogusummast on struktuuritoetus, mis suunatakse kuue prioriteedi - haridus, majandus, keskkond, energeetika, transport ja infotehnoloogia - arendamisse. Need valdkonnad tõstavad kõige paremini Eesti konkurentsivõimet ning mõjutavad püsivalt ja positiivselt ka teiste elualade arengut.

Kui siiani on Eesti euroraha toel korda saanud suure osa riigi baastaristust, siis nüüd on keskmes tark majanduskasv ning inimeste heaolu ja konkurentsivõime tõstmine tööturul osalemiseks. Lisaks struktuuritoetusele on Eestile Maaelu fondist toetust ette nähtud 766 miljonit ja kalandusfondi toetuse mahuks on esialgu prognoositud 84 miljonit eurot.

Strateegiadokumentide koostamisel lähtuti valitsuskabineti 6. novembril 2011 nõupidamisel kokku lepitud planeerimise põhimõtetest, mille kohaselt tuleb vahendid kontsentreerida piiratud arvu oluliste strateegiliste eesmärkide saavutamisele. Planeerimisel tuleb arvestada tegevuste pikaajalise mõju ja rakendusvõimega.


Euroopa Liidu vahendid on ühekordne võimendus Eestis oluliste muutuste saavutamiseks. Vahendite kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju – nt struktuursete reformide ja võtmealgatuste käimalükkamine ning elluviimine.
 

Eesti jätkab euroraha kasutamise läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga

Eesti jätkab mitteametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, mille käigus arutatakse lähemalt investeeringute toetamise vajalikkust tervishoiu, erihoolekande, hariduse, turismi ja transpordi arendamisel, teatas rahandusministeerium.

Lohisev euroköis

 Kontroll ja bürokraatia on sõnad, mida kasutatakse sageli, kui jutuks tulevad Euroopa struktuuritoetustega rahastatavad projektid. Ja kui mõni toetusraha kasutaja jääb audiitoritele väärkasutusega vahele, on tema tüüpiline vabandus, et vead olid formaalset laadi, mitte ei eiranud toetuse eesmärki. Tihti vastabki see jutt vähemalt osaliselt tõele, sest täpselt täitmist vajavaid reegleid on eurotoetuste süsteemis tõepoolest palju.

Ivari Padar: Eesti saab ELilt 5,9 miljardit eurot - nüüd on meie endi kätes, kuidas seda mõistlikult kasutada

Pärast kahte aastat kestnud arutelusid sai novembri lõpus Euroopa Parlamendis kinnituse Euroopa Liidu uue eelarve. Eestile tähendab uus eelarve 5,9 miljardit eurot võimalusi ning iga sissemakstud euro eest on meil võimalus kasutada enam kui 4 eurot.

Lewandowski: Eesti oli edulugu

Euroopa Komisjoni eelarvevoliniku Janusz Lewandowski hinnangul saavutas Eesti eelarveläbirääkimistel tulevikuks väga hea positsiooni.

Eile pani Euroopa Liidu nõukogu otsus lõpliku punkti järgmise seitsme aasta eelarve läbirääkimistele. Kokku kestsid vaidlused ligi kaks ja pool aastat – raske olukord majanduses tegi arutelud pingeliseks ning sundis Euroopa juhte esimest korda võtma vastu varasemast väiksemat eelarvet. Ajakirjanikega vestelnud Euroopa Komisjoni eelarvevolinik Janusz Lewandowski (62) paigutab Eesti koos teiste Balti riikidega läbirääkimiste võitjate leeri.

Kust peaks tulema Natura raha?

Natura toetuse popu­laarsuse tõus sunnib selle maksmist jätkama. Kuigi valitsus otsustas selleks 30 miljonit võtta eurotoetustest, sooviks põlluministeerium leida raha muudest allikatest.


Uudiste arhiiv

Saada sõbrale

* tärniga märgistatud väljad on kohustuslikud

Sulge