Keskkonnainvesteeringute Keskus jagas mullu rekordiliselt toetusi
Kajastus Ilmus Eesti Päevalehe erilehes Ettevõtlusleht
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetas rahaliselt erinevaid projekte möödunud aastal varasemast rohkem ning tänavune aasta tõotab selles osas tulla veelgi edukam.
KIK-i juhatuse nõuniku Hannes Aarma sõnul oli möödunud aasta struktuuritoetuste kasutamisel murrangulise iseloomuga, kuna nii KIK-i kui ka taotlejate pingutuse tulemusena suudeti toetuste taotlemise süsteemi efektiivsemalt ära kasutada.
Aarma lisas, et toetuse kasutamisel pole ainult oluline selle maht, vaid ka kasutamise kiirus, sest eurotoetuste üldmääruse kohaselt saab riik konkreetseks eelarveaastaks eraldatud vahendeid kasutada mitte kauem kui kolm aastat. Seetõttu on toetusrahade ärakasutamiseks seatud ajaline piirang ka igale projektile. Selleks kutsuti eri valdkondade toetuste saajaid mitmel korral arupidamistele ja teabepäevadele, kus neile selgitati, kuidas oleks võimalik vahendeid kiiremini kasutada. Lisaks toimusid KIK-is kord kvartalis projektide arengu ülevaatused, mille tulemusena kaardistati projektid kas roheliseks (edukad) kollasteks (üksikute probleemidega) või punasteks (olulise mahajäämusega projekti realiseerimisel või käivitamisel). Punaste projektide omanikega korraldati eraldi kohtumised, et koos otsustada, kas ja kuidas saab toetusvahendeid edasi kasutada.
Aarma sõnul saavutati selle taktika ja ka toetuse saajate pingutuste viljana aasta lõpuks märgatav edasiminek ja jõuti rahade väljamaksmisel graafikusse. Detsembri väljamaksete summa oli rekordiline, välja maksti üle 30 miljoni euro ja tervikuna jõuti ka aastaplaanidele üsna lähedale.
Üle 160 miljoni euro toetusteks
Eelmise aasta välja makstud struktuuritoetuste kogusumma oli üle 125 miljoni euro ja kuna KIK rakendab ka CO2 kvoodimüügist saadud projekte jä Eesti keskkonnatasude seaduse alusel eraldatud vahendeid, oli väljamakseid kokku 161 miljoni euro eest.
Eelmisel aastal lõppes 44 struktuuritoetusega projekti ja nende jaoks kasutati üle 20 miljoni euro toetust. Olulisematest ja suurematest on lõppenud kolm veemajanduse projekti Otepääl, Keilas ja Järva-Jaanis. 2012. aastal peaks lõppema veel umbes 100 projekti.
Üsna edukalt on läinud Aarma hinnangul nõuetele mittevastavate prügilate sulgemine. Mõne aastaga on paarikümnest prügilast alles jäänud vaid üksikud, mida veel ei ole jõutud sulgeda ja korrastada.
Tänavu peaks toetuste väljamaksmine kahekordistuma, kui kõik veel läbi viimata hanked õnnestuvad ja projektide teostamiseks vajalikud lepingud sõlmitud saavad. Sellel aastal lõppevatest suurematest projektidest on oluline politsei- ja piirivalveameti tarbeks valmiv multifunktsionaalne laev, mis peaks võimaldama kõrvaldada merereostust ja teha teisi päästetöid.
Aarma sõnul on näiteks veemajandus valdkond, kus investeeringud ei lõppe kunagi, sest pidevalt on vaja kusagilt veevõrku uuendada, laiendada ja teenuste kvaliteeti tõsta. Seni on toetusvahenditega suudetud teha Eesti veemajanduses suur hüpe jõudmaks Euroopa standardite ja nõuete tasandile nii joogiveega varustamisel kui ka reovee puhastamisel. Aarma sõnul tuleb nüüd seda taset veemajanduses hoida ja kvaliteeti ka edaspidi parandada.
«Projektid pole eesmärk omaette. Eesmärgiks on luua eeldused projekti järgselt teenuste, keskkonna seisundi, inimeste tervise ja muude näitajate oluline parandamine. Maha pandud torude kilomeetrid või suletud prügilate arv ei ole see näitaja, mis peaks iseloomustama Euroopa toetuse mõju või eesmärki, see on pigem numbriline väljund tehtud töödele, aga mitte mõjule, mida need projektid peavad andma."
Kodumaist raha kasutati rekordhulgal
Kodumaise rahastamise poolelt oli eelmine aasta keskkonnaprogrammi juhi Heiko Põdersalu sõnul KIK-i jaoks suhteliselt hea. Rahaliselt oli tegu lausa rekordaastaga, näiteks keskkonnaprojektide puhul pole varem nii palju rahastamisotsuseid kunagi tehtud. Rahastamisotsuseid oli pisut alla 60 miljoni euro ja taotluste hulk võrreldes 2010. aastaga suurenes. Taotlusi oli 1744 ja rahastamisotsuseid tehti 1184. Rahalises plaanis oli taotluste hulk umbes 97 miljonit eurot, millest rahuldati pisut alla 60 miljoni euro.
Eesti keskkonnaprogrammist rahastatakse kokku 11 valdkonda. Taotluste hulga poolest on kõige populaarsem keskkonnateadlikkuse programm, mille alt rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus keskkonnaharidust ja -teadlikkuse edendamist. Lisaks keskkonnaorganisatsioonide suurtele kampaaniatele viivad neid väiksemas mahus ellu ka koolid ja lasteaiad. Nende projektide hulka kuuluvad ka mitmesugused õppereisid ja erinevad koolitusprogrammid, mille jaoks saavad raha taotleda ka koolid ise. Kui omavalitsustele kehtib 10-protsendiline omaosaluse nõue, siis koolide puhul seda nõuet ei ole.
Üheks põnevamaks näiteks keskkonnateadlikkuse alalt on projekt „Konnad teel(t)", mille tarvis sai SA Eestimaa Looduse Fond KIK-ilt 95 000 eurot. Selle projekti hulka kuuluvad teavitustöö ja praktilised tegevused, et vältida konnade massilist hukkumist kevadiste rännete ajal maanteedel. Või näiteks MTÜ Eesti Sukeldujate Klubi projekt, mille eesmärk on merre sattunud jäätmete näitamine avalikkusele.
Põdersalu tõdeb, et häid projekte on tegelikult väga palju ja raske on paari-kolme esile tuua. Uutest suundumustest rääkides märgib ta, et sihtgrupina on aina enam esile tõusnud puuetega ja erivajadustega inimesed. Samuti tehakse aina rohkem projekte venekeelsele sihtrühmale.
Taotlejad saavad igakülgset abi
Eesti keskkonnaprogrammist KIK-i kaudu toetuste taotlejatele on suureks abiks 2011. aastal käivitunud elektrooniline süsteem KIKAS, mis võimaldab kogu vajaliku asjaajamise sooritada interneti teel. See on oluliselt kiirendanud ja lihtsustanud kogu protsessi mõlema osapoole jaoks. Lisaks saab süsteemi abiga jälgida igapäevaselt projekti käekäiku ning vajaduse korral mõne hetkega tarvilikke parandusi sisse viia.
Toetusi saavad taotleda kõik asutused või organisatsioonid. 2012. aasta esimene keskkonnaprogrammi taotlusvoor leiab aset juba märtsi alguses, täpsemat infot saab jooksvalt Keskkonnainvesteeringute Keskuse koduleheküljelt aadressil www.kik.ee ja vajalikku abi KIK-i esindustest üle Eesti.
•• SA Keskkonnainvesteeringute Keskus vahendab riigieelarvesse laekunud Eesti keskkonnatasusid, Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid keskkonnaprojektide elluviimiseks ning annab samal otstarbel ka laenu. Ligi 12 aastase tegutsemisaja jooksul on KIK aidanud keskkonda investeerida üle 600 miljoni euro.
•• KIK-i toetusi ja laene rahastatakse neljast allikast: Eesti keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile ja Eesti CO2 kvoodimüük, tuntud ka kui roheline investeerimisskeem.
Von Bocki maja saab terasest kandjad
Riik hakkab magistriõpingute lõpetajate hulgast tippjuhte otsima
Nordecon: Ehitusturg vajab rohkem eratellijaid
Märksõnad
