Islandi tunnid pakatavad tegevusest
Järva Teataja, 9. september
Islandi koolid armastavad projekte, mis teinekord viivad majas sokkis ringi lippavaid õpilasi lausa jõest kalu püüdma, selgus kaheksa Paide gümnaasiumi õpetaja reisil saareriiki. Viiepäevasel õppereisil augusti lõpus said Paide õpetajad kiigata Armuli gümnaasiumi ja Gunnarsskoli (põhikool) ellu. Esimene neist on Paide gümnaasiumi partner kolm aastat kestvas LooMa («Loodusainete ja matemaatika integratsiooni kava ja õpetuse mitmekesistamine») kavandis, millega seoses õppereis teoks saigi. Kavandit rahastab Euroopa Sotsiaalfond.
Islandi haridussüsteem erineb Eesti omast, alustades kas või sellest, et põhikool kestab kümme ja gümnaasium neli aastat. Kooli lähevad lapsed kuueaastaselt.Pikk kooliaeg islandlastele tüütu pole. Paide gümnaasiumi õppealajuhataja ja geograaf iaõpetaja Kersti Kertsmiku ütlust mööda peavadki saareriigi inimesed ennast nii-öelda õpihulludeks.
Osa õpikuid pärineb Norrast ja Ameerikast
Inimeseõpetuse õpetaja Aino Kreitsman lausus, et seda näitab kas või seegi, et gümnaasium pakkus aukartustäratavalt palju e-kursusi -120. See tähendab, et õppida saab kas või välismaal. «Nad ise rõhutasid pidevalt, et on väike rahvas ja peavad ise hakkama saama,» ütles ta.
Eriti palju üllatusi pakkus Paide õpetajatele põhikool. Näiteks õpib seal enamik lapsi liitklassides. Ühes ruumis on koos teine ja kolmas, neljas ja viies ning kuues ja seitsmes klass, ülejäänud klassid on eraldi. Seega on ühes klassis ligi 48 õpilast. Töö käib vaheseintega ruumis, kus on erinevaid tegevuskohu. Klassikalist tundi, kus õpetaja räägib tahvli ees ja lapsed kuulavad kümneid minuteid, seal ei näe. Õpilased on rühmades, kus lahendavad ühiselt ülesannet.
Infojuht Dina Ressar märkis, et talle meeldis töökorralduse juures eriti, et klassis ohjab tundi vajadusel kolm õpetajat, kes suudavad kõikidele lastele tegevust pakkuda ja neid abistada. Väga suur osa koolitööst kulgeb projektõppena, kus lapsed tegelevad mõne nädala kindla teemaga ja lõpuks esitlevad ühistööd ka vanematele, kes kutsutakse kooli ettekandeid vaatama ja kuulama.
Geograafia- ja majandus-õpetaja Elbe Metsatalu selgitas, et erinevate ainete õpetajad kavandavad projekte koos kogu aasta ning teevad selgeks, millised on ainetevahelised seosed. Metsatalu nägi projektitööd teemal vesi. «Osa õpilastest uuris keemiaraamatuid, teised vaatasid elus-tikku, joonistasid pilte,» täpsustas ta.
Bioloogiaõpetaja Merike Einma sõnas, et tema ainet andis endine muusikaõpetaja, kes oli ümber kvalifitseeru-nud ja seisis sel aastal esimest korda klassi ees bioloogiaõpetajana. Paide õpetajatel oli juhus näha tema tundi, kus käsil oli taas projekt eesmärgiga saada selgeks, kuidas organism elus püsib. Selleks olid õpilased püüdnud eelmisel päeval jõest kalakesi ja toonud need klassi akvaariumi. «Lastel olid ees õpikud ja nad pidid nuputama, kuidas neil õnnestuks kalakesi projekti lõpuni elus hoida,» selgitas Einma. «Kusjuures õpik polnud Islandi oma, vaid tõlgitud Norra keelest.»
Paide gümnaasiumi õpetajad märkasid, et koolil oli ka oma matemaatikaõpik, aga osa gümnaasiumi õpikuid pärineb hoopis Ameerika Ühendriikidest. Islandi keel ja matemaatika pole kaasatud projektõppesse, nende tarvis on eraldi tunnid, kuid ka neid ei õpetata nii-öelda tavapärasel viisil. Matemaatikas tegid lapsed rühmatööd. Islandi keele tunnis, kus parasjagu oli käsu kriminullide teema, sai osa lapsi vaadata ühes nurgas filmi, osa joonistas koridoris kõhuli maas püte.
Väga palju on Islandi koolid pööranud tähelepanu õuesõppele ja ka vahetundides väärtustavad väljas olemist. Õpilased, kes jooksevad majas ringi sokkis (vahetusjalanõusid märgati vaid ühel õpilasel), vudisid vahetunnis õue mänguväljakule ilmast hoolimata. Õpetaja Elbe Metsatalu ütles, et gümnaasium sarnanes Eesti kooliga siiski rohkem kui põhikool, kuid sealgi oli palju uut.
Õpe põhines kursustel (28 tundi, üks tund kestab umbes 40 minutit). Kool andis ka kutseharidust meditsiinis, mis tähendab, et lõpetaja võib hiljem töötada näiteks arsti, hambatehniku, õe või massööri assistendina. Gümnaasiumis oli võimalik õppida erivajadustega inimestel, keda praegu oli seal kaheksa ning keda teenindas seitse õpetajat ja töötajat. Võimalik oli käia kaugõppes, mis põhineb täielikult e-kursustel.
Õpetajapalk jääb keskmisele alla
Islandi õpetajate palganumbrit Paide kolleegid küsida ei tihanud, küll sai vestlusest selgeks, et sealgi jääb see alla keskmise nagu Eestis. Samas on Kersti Kertsmiku meelest Eestis õpetajate kvalifikatsiooninõuded rangemad kui Islandis. Seal võib õpetajaks saada ka inimene, kellel pedagoogilist haridust pole. Näiteks oli uude elurajooni loodud Gunnarsskol võtnud tööle inimesi, kes said koolitust kohapeal ja on ametis siiani.
Kertsmiku hinnangul oli õppekäigust kasu, sest võimaldas koguda teavet e-õppe korralduse kohta, mida ka Paide gümnaasium kavatseb alustada. «Projektiõpet rakendatakse Eestis piisavalt ning vaid selle põhiseks me koolitööd muuta ei kavatse,» lisas ta. Kertsmiku ütlust mööda seab sellele piirid õppekava, mis Eestis esitab õppetööle kindlaid nõudeid, kuid Islandil on see palju üldisem.
Aino Kreitsmani meelest ongi see kahe riigi haridussüsteemi kõige suurem erinevus. «Meü ütleb õpetaja, et ta peab raamatu läbi saama, sest ta lähtub riiklikust õppekavast. Seal ütleb ta, et peab õpilased teatud tasemeni viima ja pole oluline, mis raamatuid ta seejuures kasutab,» selgitas ta.
