Perioodi 2014-2020 EL vahendite infoseminari slaidiesitlus





2014-2020 EL vahendite planeerimise infoseminar 11.juuni 2013

Avaliku konsultatsiooni sissejuhatuseks toimus 11. juunil ELi vahendite planeerimisprotsessi vahetulemusi tutvustav seminar, kus anti ülevaade koostamisel olevatest ja avalikule konsultatsioonile pandud strateegiadokumentidest (partnerluslepe, ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, maaelu arengukava), planeerimise seisust ja edasistest tegevustest.

Materjalid:

EL2014+_infoseminar_11 06 2013

2013-06-11 MAK+ tutvustus

 



Keskkonnaministeeriumi EL uue programmperioodi vahendite planeerimise arutelud

Keskkonnaministeerium korraldab alates 28.märtsist kuni 23.aprillini aruteluseminaride seeria EL uue programmiperioodi vahendite planeerimise teemadel.

Esialgsed kaasamised toimuvad 7 meetme lõikes – kokku on planeeritud 7 erinevat kaasamise (osalus) päeva. Need 7 kohtumist on meetmete tasandil küll esimesed, aga mitte viimased, kuid edasine kaasamiste ajakava sõltub suuresti üldisest planeerimisest. Planeerimise ajakava kohaselt arutatakse valitsuskabinetis rahastamiskava koos riigi eelarvestrateegiaga aprilli lõpus, mille järel saab minna edasi detailsema meetmete (tegevuste) tasandi kaasamisega. Suure tõenäosusega tahetakse vajalikud dokumendid esitada Euroopa Komisjonile 2013. aasta augustis-septembris ning selle ajani jätkub ka uue programmperioodi planeerimise kaasamise protsess.

Kõikidel osalejatel palume siiski meeles pidada, et tegu on esialgsete aruteludega ning kõik meetmed ei pruugi saada eurorahastatud.

Arutelude kuupäevad ja registreerimine:

28.03 Innovatiivsed tehnoloogiad keskkonnakaitse ja ressursitõhususe toetamiseks jäätmete ja vee sektoris, pinnase ja õhusaaste vähendamiseks. Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/ng7e6sw6inz4t2g6.

04.04 Veemajanduse infrastruktuuri arendamine. Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/22bt3dfhc8b5qsg8.

08.04 Veekogude tervendamine ja hajukoormuse piiramine. Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/9etd5rx9hd9sbmun.

09.04 Looduse mitmekesisuse säilitamine ja parandamine tasakaalustatud regionaalse arengu edendamiseks ja loodusturismi suurendamiseks. Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/dfuqqpzqntfaw97k.

17.04 Innovatiivsed meetodid keskkonnaseisundi jälgimiseks, hindamiseks ja prognoosimiseks keskkonnakaitse eesmärgil Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/u3xp5k2589hkkeeu.  

18.04 Maastike korrastamine ja taaskasutusele võtmine. Registreerimine on lõppenud. Osalejate nimekiri: http://doodle.com/z2gkyq2pzx9bbmzw.

 

Lisainfo:

Talis Tobreluts

Välisfinantseerimise osakonna peaspetsialist

Keskkonnaministeerium

E-post: talis dot tobreluts at envir dot ee

Tel: 626 2953; 53313172



Perioodil 2014-2020 finantsinstrumentide kasutamise võimalusi tutvustav seminar

Riik soovib uuel ELi finantsperioodil liikuda toetuspoliitikalt finantsinstrumentide kasutamise suunas, kuna nii saab toetada suuremat hulka kasusaajaid ja sellega suurendada toetuste efektiivsemat kasutamist.

14. veebruaril esitleti rahandusministeeriumis PwC uuringut, mis kaardistas kohti, kus finantsinstrumente kasutada saaks. Finantsinstrumendid on laenud, käendus, garantii, omakapitali investeeringud ja projekti võlakirjad, mida saab vajadusel toetusega kombineerida. Need võimaldavad eelkõige euroraha taaskasutada ja võimenda riigi toel tehtavaid investeeringuid erasektorit kaasates, aidata kaasa kohaliku finantsturu arendamisele ning panustada euroraha mõistlikule kasutamisele.

„Finantsinstrumendid on võimalus raha korduvkasutuseks ning valmistumiseks aegadeks, mil jõuame Euroopa keskmisele jõukusele lähedale. Nad moonutavad turgu toetustest oluliselt vähem ning suurendavad toetuse saaja vastutust. Juba pärast 2020. aastaga lõppevat EL eelarveperioodi ei pruugi me olla enam neto-rahasaajate hulgas, kuid ringlev toetusraha ja selle võimendus võiks kulusid edasi katta,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi.

Eestis on euroraha taotlemiseks täna üle saja meetme, siiani on neist kuues kasutatud finantsinstrumente tagastamatu toetuse asemel. Näiteks Kredexi korterelamute renoveerimislaen ning ettevõtlusele antud laenud ja käendused. Kokku on finantsinstrumentide osakaal 3,7 protsenti struktuuritoetustest.

Samas ei piirdu nende kasutamise võimalus pelgalt ettevõtlusega. Kokku kaardistas ja kirjeldas PwC 34 finantsinstrumenti nelja sihtgrupi lõikes (eraisikud, erasektor, kolmas sektor ja avalik sektor). Uuringust selgus, et neid oleks võimalik muuhulgas pakkuda ettevõtetele, KOV-idele, teadusasutustele, sotsiaalsetele ettevõtetele, töötutele, tudengitele jt mõeldud toetustele täiendavalt või isegi mõne meetme puhul asendada tagastamatud toetused laenu, tagatise ja omakapitali investeeringutega.

Finantsinstrumentide rakendamisel tuleb arvestada, et need on oma ülesehituselt keerukamad kui lihtsalt toetuste jagamine. „Vastav teadmine tuleb koondada piiratud hulka kõrge professionaalsusega rakendusüksustesse, mis tagaks ka protsessi ladusama kulgemise,“ selgitas PwC Advisors-i juht Teet Tender. Lisaks peaks riik tema hinnangul püüdlema väiksema bürokraatia poole, et mitte kulutada liiga palju ressursse eurorahade administreerimisele.

Ettekanded ja infomaterjalid:

PWC Lõpparuanne 2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis
 

Esitlused:

PWC Lõppesitlus

Eesti Fondihaldurite Liit  Finantsinstrumendid pensionifondidele (Sille Pettai)
Eesti Riskikapitali Assotsiatsioon  Võimalused finantsinstrumentiderakendamiseks:era- ja riskikapital (Margus Uudam)
Kredex KredExi kogemus: Finantsinstrumendid ja struktuurifondid (Andrus Treier)

Maaelu Edendamise Sihtasutus   Finantsinstrumentide rakendamine (Ardo Nõmm)
Rahandusministeerium Edasised tegevused ja uuringu tulemuste rakendamine 2014-2020 EL vahendite planeerimisel (Magnus Urb)

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus EIB laen ja Finantsinstrumendid (Andrus Kimber)



Perioodi 2014–2020 EL vahendite kasutamise eesmärke ja prioriteete tutvustav seminar. 14.november TTÜs

Eesti ja Euroopa Komisjoni esindajad arutasid täna koos ligi 200 partneriga avalikul seminaril, mida võiks Eestis 2014-2020 aastate euroraha kasutamisega saavutada ja millised peaksid olema raha jagamise põhimõtted.

 EE launch event 14 11 2012_EuroopaKomisjon

EE launch event 14 11 2012_Eesti ettekanne

Veiko_Tali_esitlus

 

 



8. oktoobri aruteluseminar

8.oktoobril toimus aruteluseminar, kus arutleti milliseid üleriigilisi eesmärke ja nende elluviimise lahendusteid rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja milliseid teistest rahastamisallikatest. Seminari eesmärk oli saada tagasisidet katusorganisatsioonide ja ministeeriumite ettepanekutest lähtuvalt koostatud ettepanekule ja arutleda seatud fookuste üle.

Arutelumaterjalid:

valiku ettepanek_A4

valiku ettepanek_seminar 3 10 2012

2012-10-01_Joonis_eesmärgid ja lahendusteed_valikuga

8.okt slaidid

 

EL vahenditest kaasrahastatavate eesmärkide valiku ettepaneku arutelu ja täiendamine jätkub koostöös partnerite, katusorganisatsioonide, poliitikute ja ministeeriumitega. Ettepaneku arutelu valitsuskabinetis on kavandatud novembri algusesse.



18. mai arutuleseminari ja 15.-20. juuni töötubade tulemuste tutvustamine ja kokkuvõte

6. juulil toimus töötubade tulemustest kokkuvõtete tegemiseks ja tervikliku vaate esitlemiseks korraldas Rahandusministeerium Tallinnas kokkuvõtva seminari.  

Seminaril arutati ka selle üle, millised lahendusteed võiksid olla Eesti arengu olulisteks tõukajateks järgmisel kümnel aastal. Arutelu oli sissejuhatuseks perioodi 2014-2020 Euroopa Liidu eelarve vahendite planeerimise järgmisesse etappi, kus tuleb teha valik, milliseid üleriigilisi eesmärke ja nende elluviimise lahendusteid rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest ja milliseid teistest rahastamisallikatest.

Materjalid:

Eesmärgid ja lahendusteed (04.07.2012)



Töötoad üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede täiendamiseks

18. mai seminari jätkuna korraldas Rahandusministeerium ajavahemikus 15.-20. juuni kuus temaatilist töötuba, milles arutati 18. mai seminaril kõlanud mõtete ja kirjalike kommentaaride alusel täiendatud üleriigilisi eesmärke ning lahendusteid. Eraldi oli fookuses lahendusteede valdkondadeülene vaade (poliitikavaldkondade vaheline koosmõju ja sünergia)  ning rahvusvahelise koostöö potentsiaal. Töötubade arutelude eesmärk on läbi arutada ja vajadusel täiendada üleriigilisi eesmärke ja nende lahendusteid. EL vahenditest rahastamiseks valitavate üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise lahendusteede arutelule ja fookuste seadmisele keskendume planeerimise järgmises etapis.

Materjalid:

töötoa kokkuvõte - kultuur ja turvalisus

töötoa materjal - keskkond ja yhendused

töötoa kokkuvõte - sidusus ja tervis

töötoa kokkuvõte - riik ja regionaalareng



Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise võimaluste aruteluseminar

18. mail korraldas Rahandusministeerium Tallinnas seminari, kus arutleti, millised on Eesti üleriigilised eesmärgid järgmise kümne aasta perspektiivis ning millised on võimalikud lahendused seatud eesmärkide saavutamiseks.

Seminar oli osa Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärkide määratlemise etapist. Eelnevalt määratletud arenguvajaduste põhjal ning arvestades olemasolevaid riiklikke eesmärke, koostas Rahandusministeerium arutelu aluseks olnud eesmärgid ja lahendusteed. Arutelu tulemusena koguti koostatud materjalile kommentaare ja muutmisettepanekuid. Saadud tagasisidet kasutatakse toetava sisendina eesmärkide dokumendi täiendamisel, eesmärkide valiku tegemisel ja Euroopa Liidu vahendite kasutamise prioriteetide seadmisel.



Arutati järgmise 10 aasta Eesti arenguvajadusi

Tulevase, aastatel 2014-2020 kestva EL eelarveperioodi  toetuste planeerimise tegevuskäigus oleme 2012. a varakevadel jõudnud arenguvajaduste määratlemiseni. 14. ja 22. märtsil toimusid partnerite, ekspertide ja mitmete ministeeriumide osavõtul seminarid, kus 4 teemablokis arutleti, millised on järgmise kümne aasta vaates riigi arengus olulisimad suunad ning milliseid eesmärke peaksime selleks seadma.

Seminaride käigus täiendati arenguvajaduste loetelu ja põhjendati nende esiletoomist. Arutelude tulemusi kasutatakse nii valdkondlike arengukavade uuendamisel kui ka EL toetuste kasutuse planeerimisel. Toetuste planeerimisel arvestatakse siiski kõiki poliitikavaldkondi tervikuna, mitte vaid neid, mida on võimalik EL vahenditest rahastada. Seminaride järel täiendab Rahandusministeerium arenguvajaduste loetelu ning läbiarutatud materjalide põhjal kujuneb terviklik Eesti 10 aasta arenguvajaduste koonddokument.

Arenguvajaduste kaardistamisel oli oluliseks osaks Arengufondi koostatud väliste tulevikutrendide analüüs. Arenguvajaduste koonddokumendiga on võimalik tutvuda peale täienduste lisamist.
 



Infoseminar: EL toetuste planeerimine aastateks 2014-2020

Rahandusministeerium korraldas 10. veebruaril Tallinnas avaliku seminari Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi ettevalmistuste tutvustamiseks. Seminaril anti partneritele ülevaade toetuste planeerimise korraldusest.

Toetuste mõjusamaks kasutamiseks järgitakse  2014–2020 eelarveperioodi planeerimisel  läbivaid põhimõtteid, mille kohaselt kõiki EL toetusi planeeritakse ühiselt. Oluline on keskendumine riigile olulistele eesmärkidele ning vahendeid kasutada läbimõeldult ja jätkusuutlikkult, nii et loodud hüvesid suudetakse edasi kasutada ilma tulevaste lisatoetusteta.

Et olla valmis toetusi 2014. aasta algusest kasutama, on siseriiklik planeerimine jagatud etappideks, kuhu kaasatakse ka erinevate valdkondade partnerid. Seminaril anti ülevaade etappide ajakavast ning partnerite osalemisvõimalustest protsessi jooksul. Kuna planeerimise oluline osa on ka avatud arutelu partneritega, siis tutvustati seminaril Rahandusministeeriumi eestvedamisel koostatud partnerite kaasamise kava.

Seminaril osales 160 esindajat erinevatest organisatsioonidest. Huvilistel on võimalik tutvuda seminari esitlusega.



Seminar "Kuhu lähed, EL eelarve?"

18. oktoobril tutvustas rahandusministeerium Euroopa Komisjoni esitatud finantsraamistiku ettepaneku alusel Eesti esialgseid seisukohti. Eelarveraamistik koostatakse aastate 2014-2020 kohta.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2011. aasta suvel positsiooni, mille järgi peab Eesti praeguse (2007-2013) finantsraamistiku kogumahtu sobivaks ka järgmiseks perioodiks.  Eesti jaoks on aga  olulisemad kriteeriumid vahendite jaotus ja nende kasutamise tingimused (Euroopa ühendamise rahastu, struktuurivahendite maht, põllumajandustoetused, maaelu areng). Seminaril tõid partnerid välja oma seisukohad ning diskuteerisid erinevate valikukohtade üle.

Peamiste seisukohtadena toodi välja küll senine toetuste kasutamise positiivne mõju, kuid ka soovitati bürokraatia ja halduskoormuse vähendamist, tõstatati konkurentsivõime tugevdamise vajaduse küsimus nii Eesti kui Euroopa tasandil ning märgiti ka suuremat rõhuasetust Euroopa regioonide lõimimisele. Samas avaldati senise kogemuse põhjal muret toetusrahade kasutamise mõistlikkuse üle – ellu peaksime viima neid projekte, mida tahaksime ka ilma EL vahendeid saamata teha, mitte suhtuma sellesse kui tasuta saadud abisse. Maaelu ja põllumajandus valdkonnas tehtud ettepanekutega saab lähemalt tutvuda Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettekandes.

Lisaks Eesti seisukohtade koonddokumendile  tutvuge ka rahandusministeeriumi koostatud kokkuvõttega seminari aruteludest.  



Mõttehommik EL struktuurivahendite planeerimisest perioodiks 2014-2020

12. oktoobril toimus Poliitikauuringute Keskus Praxis eestvedamisel ja koostöös rahandusministeeriumiga mõttehommik „EL struktuurivahendite programmiperioodi 2014-2020 võimalused". Seminari eesmärk oli avada arutelu Euroopa Liidu struktuurivahendite uue programmperioodi kujundamise põhimõtete ja prioriteetide valiku üle.

Mõttehommikul arutleti  struktuuritoetuse kasutamise ettevalmistuste protsessi üle ning avaldati arvamust, kuidas jõuda 2013. aastaks vajaliku tulemuseni – kinnitada partnerluslepe ja selle rakenduskava. Euroopa Komisjon on seadnud liikmesriikidele ka tingimusi rahade kasutusel: senisest enam tuleb järgida makromajanduslikku stabiilsust ja riigirahanduse korda. Samas on meie jaoks veelgi olulisem küsimus, kuidas  jõuda õigete eesmärkide valikuni, sest tulemuste saavutamine eeldab konkreetsete fookuste seadmist ning võtmeteemadele keskendumist.

Esimeses ettekandes tutvustas rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk 2014. aastal algava  programmperioodi planeerimise lähtekohti, tingimusi ja Eesti ootusi.

 

Teises mõttehommiku ettekandes keskendus Praxise juhatuse esimees Annika Uudelepp senisele toetuste rakendamise praktilisele kogemusele ning tõi välja soovitusi tulemuslikumaks planeerimiseks. Sõnavõttude järgselt arutlesid poliitikud, kodanikuühendused ja ametnikud koos  rahandusministeeriumiga,  kuidas Eestile esmatähtsad arengusuunad haakuvad EL ettepanekutega. 



Lähema infoga on võimalik tutvuda Praxise kodulehel .
 



Saada sõbrale

* tärniga märgistatud väljad on kohustuslikud

Sulge