Ülevaade struktuuritoetuste planeerimisest ja valdkondlikest rakenduskavadest on leitav siin.
Aastateks 2007-2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava: Vabariigi Valitsus kiitis Euroopa Komisjonile esitamiseks struktuurivahendite strateegia ja rakenduskavad heaks 11. jaanuaril 2007, peale seda alustati Komisjoniga ametlikke läbirääkimisi. Strateegia ja rakenduskavad hakkasid kehtima peale Komisjoni poolset heakskiitmist. Inimressursi rakenduskava kiideti heaks 25. septembril ja majanduse- ning elukeskkonna rakenduskavad 9. oktoobril 2007. aastal.
Kuigi programmperioodid vahetuvad ning struktuurivahendite kasutamisega seotud reeglid muutuvad mõnevõrra, jäävad rakendamise põhimõtted taotlejate ja toetuse saajate jaoks valdavalt samaks:
rakendamine toimub investeeringute kavade, programmide ja projektide (avatud taotlusvoorude) kaudu; rahastamine tugineb kompensatsioonipõhimõttele – seega toetuse saaja peab enamasti tegema kulud omavahendite arvelt ning kuludokumentide alusel hüvitatakse talle seejärel osa tehtud kuludest; taotleja peab enamasti projekti ka enda vahendeid panustama – 100% ulatuses reeglina toetust ei ole võimalik saada; struktuuritoetuse abil ehitatud või soetatud vara ning projektiga seotud dokumente tuleb säilitada ettenähtud aja vältel.
Peamiseks infoallikateks on taotleja jaoks: |
