Sa oled siin

Eesti on struktuurifondide kasutamises ELi esimeses kolmandikus

 

Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatavaid projekte oli eelmise aasta lõpuks kiidetud heaks rahalises mahus 61 protsenti Eestile 2014.–2020. aasta perioodiks eraldatud toetuse põhiosast. Projektide heakskiitmise ja toetuse väljamaksete määr on Eestis kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kasutuselevõtmise määra poolest on Eesti ELi riikide hulgas kaheksandal kohal.

Tallinnas ja Ida-Virumaal kohtub euroraha kasutamist hindav Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014–2020 rakenduskava seirekomisjon. Komisjon kiitis heaks struktuurivahendite kasutamise seirearuande 2017. aasta kohta.

Eelmise aasta lõpuks oli heaks kiidetud kokku 2648 kolmest struktuurifondist rahastatavat projekti ja lõpetatud 1005 projekti. Neile antud toetuste maht on kokku 61 protsenti Eestile 2014.–2020. aasta perioodiks eraldatud struktuuritoetuse põhiosast. Sealhulgas oli Euroopa Sotsiaalfondi projektidele suunatud 80 protsenti, Euroopa Regionaalarengu Fondi projektidele 56 protsenti ja Ühtekuuluvusfondi projektidele 61 protsenti toetuse põhiosast.

Toetusi oli 2017. aasta lõpuks makstud välja 786 miljonit eurot ehk 17 protsenti toetuse põhiosast. Kolmest struktuurifondist Eestile määratud toetuste põhiosa on kokku 3,3 miljardit eurot, millele alates 2019. aastast lisandub tulemusreserv mahus 210 miljonit eurot.

Muu hulgas algab tänavu sügisel õppetöö kolmes Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse toel valminud riigigümnaasiumis Viimsis, Raplas ja Paides. Möödunud aastal algas Ühtekuuluvusfondist rahastatud Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Selle valmimistähtaeg on 2018. aasta lõpp, praegu ollakse ehitustöödega graafikust ees.

Toetatakse ka hulka niinimetatud pehmeid tegevusi. Linnapiirkondade kestliku arengu toetamise raames on toetatud lastehoiukohtade loomist, näiteks on rajatud Viimsi valla Lubja külla Uus-Pärtle lasteaed, mis loob kuues rühmas kuni 144 uut lasteaiakohta. Võrukeelne lastehoid ehk keelepesa Haanjas parandab lastehoiu võimalusi ja ühtlasi kannab edasi kohalikku keelt ja kultuuri väikeste laste hulgas.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjoni kuuluvad lisaks ministeeriumide ja riigikantselei esindajatele ning võrdõigusvolinikule veel linnade ja valdade liidu, teaduste akadeemia, rektorite nõukogu, ametiühingute keskliidu, mittetulundusühingute ja sihtasutuste liidu, puuetega inimeste koja, keskkonnaühenduste koja, looduskaitse seltsi, kaubandus-tööstuskoja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu ning väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsiooni esindajad.

Seirekomisjoni liikmed ja Euroopa Komisjoni esindajad tutvuvad Tartu Ülikooli Narva kolledži ja teiste struktuurifondidest rahastatud projektide tulemustega Ida-Virumaal, et näha lähemalt struktuurifondide kasutamise mõju kohapeal ning pidada arutelusid toetuste taotlejate ning saajatega.

Tutvutakse Balti elektrijaama suletud tuhavälja ja sellele ehitatud Narva tuulepargiga, Purtse jahisadamaga ühe terviku moodustava Tulivee restorani ja turismikeskusega Lüganuse valla Liimala külas ja tuhamäele rajatud Kiviõli Seikluskeskusega. Samuti tutvustavad oma tegevust keeleklubid, mis aitavad vähem integreerunud inimestel igapäevaolukordades vajalikku eesti keelt kasutama õppida, ja ettevõtjaid nõustav Ida-Viru Ettevõtluskeskus.

  •  

Ott Heinapuu 
Kommunikatsiooniosakond
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
tel 611 3035 | mob 56 659 980
ott.heinapuu@fin.ee
www.rahandusministeerium.ee
twitter.com/rahandus | blogi.fin.ee