Sa oled siin

Eesti-inglise sõnastik (SF'ga seotud terminid)

Abikõlblikkus (Eligibility)

vastavus kindlatele õiguslikult kehtestatud kriteeriumidele, mis võimaldab saada struktuuritoetust.

Vt ka Struktuuritoetus; Euroopa Komisjon; Abikõlblik kulu; Projekti kogu abikõlblik kulu

Abikõlblik kulu (Eligible cost)

abikõlblik kulu on kulu, mida on võimalik kaasrahastada struktuuritoetusest

Abikõlblikkuse periood (Eligibility period)

 

sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Üldjuhul algab abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemisest

Akrediteerimine (Accreditation)

 

protsess, mille käigus hinnatakse kõikides struktuuritoetust vahendavates rakendusüksustes nende vastavust toetuste rakendamiseks ning tehakse vastav otsus

 Vt ka Vastavusaudit.

Audit (Audit)

tegevus, mis struktuuritoetuse mõistes jaguneb:

1) Juhtimis- ja kontrollsüsteemide audit, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse kõikide struktuuritoetuse andmise ja kasutamisega seotud asutusi ja isikuid

2) Kuludokumentide audit - toetuse saaja ja tema projekti auditeerimine, mille käigus hinnatakse ja analüüsitakse, kas struktuuritoetuste vahendeid on kasutatud otstarbekalt ning õiguspäraselt.

2007-2013 programmperioodil kasutatakse mõistet projektiaudit.

Vt ka Vastavusaudit.

 

Auditeeriv asutus (Auditing Authority)

iseseisev ja sõltumatu auditi üksus, mis auditeerib korraldus- ja makseasutuse, rakendusasutuste ja - üksuste ning toetuse saajate tegevust.  Seda rolli täidab Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond.

Avalikustamine (Publicity)

 

kõikide struktuuritoetust saanud projektide ja toetuse saajate andmed on kohustuslik avalikustada, et tagada toetuse jagamise läbipaistvus.

Vt ka Kaksiklogo.

Eelhindamine (Ex-ante evaluation)

eelhindamise ülesanne on sõltumatult määratleda strateegia ja eesmärkide vajalikkust ning oodatava kasu realistlikkust.

Vt ka Hindamine

Eelstruktuurivahendid (Pre-Structural Instruments)

 

liitumiseelset abi oli Eestil võimalik EL-lt taotleda kuni liiduga liitumiseni. Liitumiseelse abi programmid: infrastruktuuride eelstruktuurivahend ISPA (Instrument for Structural Policies for Pre-Accession); põllumajanduse ja maaelu eelstruktuurivahend SAPARD (Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development); Phare programm.

Eeltaotlus (Pre-application)

 

eeltaotlus on taotlus, milles esitatakse lühikokkuvõte projekti eesmärkide, tegevuste ja hinnangulise eelarve kohta. Eeltaotluse eesmärk on minimaalsete kuludega välja selgitada paremini programmi eesmärke täitvad projektid.

Eesti riiklik arengukava (RAK) Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006

programmdokumendi alusel rahastatakse ajaperioodil 2004-2006 EL struktuurifondidest kaasfinantseeritavaid projekte. RAK on arengudokument, mis sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust.

Vt lisaks Riiklik Struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013, Valdkondlikud rakenduskavad

Vt ka Riiklik arengukava, Ühtne programmdokument

EQUAL

Ühenduse algatus, mis propageerib ja toetab uusi meetodeid igasuguse tööturul aset leidva diskrimineerimise ja ebavõrdse kohtlemise vastu võitlemiseks.

Vt Ühenduse algatused

Ettemaks (Advance payment)

 

toetuse saajale projektile makstava toetuse summa, mis makstakse välja enne projekti lõpetamist

Euroopa Investeerimispank
(European Investment Bank - EIB)

EIB ülesandeks on pikaajaliste investeeringutega kaasa aidata Euroopa Liidu tasakaalustatud majandusliku arengu ja integratsiooni saavutamisele. Kõik EL liikmesriigid on EIB liikmed.

Euroopa Komisjon (European Commission)

Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu algatusõigusega organ, millel on üheaegselt täidesaatev, haldus- ja kontrollifunktsioon. Komisjon teostab muuhulgas ka järelevalvet asutamislepingute täitmise üle. Komisjonil on kakskümmend sõltumatut liiget (volinikku), kaasa arvatud president ja kaks asepresidenti. Komisjon nimetatakse liikmesriikide kokkuleppel ametisse viieks aastaks

Euroopa Komisjoni eelarvelistest kohustustest vabastamine (n+2 reegel, n+3 reegel)(Decommitment; n+2 rule, n+3 rule)

N+2 reegli järgi tuleb liikmesriigil Euroopa Komisjonile saata ühe aasta jaoks ette nähtud summa kulutamist tõendavad kuludokumendid kolmanda aasta lõpuks. Hiljem esitatud kuluaruande alusel enam raha ei eraldata ning liikmesriik jääb sellest summast ilma. "N" näitab aluseks olnud aastat.

Rakendatakse ka N+3 reeglit.

Vt Kuluaruanne

Euroopa Kontrollikoda (European Court of Auditors)

 

auditeerib Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamist ja annab seeläbi hinnangu, kuidas Euroopa institutsioonid oma ülesandeid täidavad

Euroopa Liit (EL) - European Union (EU)

Euroopa riikide ühendus, mis sai alguse Euroopa Liidu lepingu ehk Maastrichti lepingu sõlmimisega. Hetkel on EL-s 28 liikmesriiki.

Euroopa Liidu regionaalpoliitika (Regional policy of the European Union)

EL regionaalpoliitika on Ühenduse liikmesriikide kasutatavate põhimõtete kogum, mille üldeesmärgiks on võrdsete arengueelduste loomine kõigile EL piirkondadele, samuti vabaturu majandusprotsessidest tekkivate sotsiaalsete tagasilöökide leevendamine

Euroopa Liidu struktuurifondid (Structural Funds)

perioodil 2007-2013 antakse struktuuritoetust kolmest fondist, mis on Euroopa Liidu regionaalpoliitika põhilised toetusallikad. Nendeks on Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond. Perioodi 2004-2006 anti struktuuritoetust neljast fondist: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond, Kalanduse Arendusrahastu.

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond (Guidance section of the European Agricultural Guarantee and Guidance Fund - EAGGF)

fond, millest finantseeritakse ühtse põllumajanduspoliitika meetmeid ning põllumajanduse ja maaelu struktuurseid ümberkorraldusi. Fondi eesmärk on tagada maaelu säästev areng.

Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund - ERDF)

struktuurifond, millest finantseeritakse tegevusi regioonidevaheliste erinevuste vähendamiseks, ettevõtluse toetamiseks, tehnoloogia ja innovatsioonide arendamiseks, infrastruktuuride kaasajastamiseks jmt.

Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund -ESF)

struktuurifond, mille eesmärgiks on toetada uute töökohtade loomist, aga ka haridus- ja täiendõppesüsteemide tugevdamist ja töötute tööturule tagasitoomist  - finantseeritakse tööturupoliitika, kutse-, täiend- ja ümberõppe meetmeid.

Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk

 

perioodi 2007-2013 struktuuripoliitika eesmärk, mille ülesandeks on piiriülese koostöö tugevdamine ühiste kohalike ja piirkondlike algatuste kaudu, riikidevahelise koostöö tugevdamine meetmete kaudu, mis soodustaksid ühenduse prioriteetidega seotud integreeritud territoriaalset arengut.

Vt ka Sihtalade mõisted 2004-06 perioodi kohta.

EUROSTAT

Euroopa Liidu Statistikaamet.

Finantsanalüüs (Financial analysis)

 

analüüs, mille raames hinnatakse ja analüüsitakse projekti finantstulemusi (tulusid ja kulusid) ning projekti jätkusuutlikkust.

Hindamine (Evaluation)

hindamise käigus analüüsitakse toetuse kasutamise tulemuslikkust ning antakse soovitusi toetuse suurema mõjususe saavutamiseks. Hindamised teostatakse alati sõltumatu ja programmeerimisprotsessis mitteosalevate hindajate poolt.

Horisontaalsed e läbivad teemad (Horizontal themes)

EL tasandil kokkulepitud läbivad poliitikad, millele vastavust hinnatakse ka struktuurivahenditest kaasrahastatavate projektide puhul. Nendeks on – keskkonnahoid, võrdsed võimalused, regionaalne areng, infoühiskonna edendamine ja kodanikuühiskonna areng.

Indikaator ehk näitaja (Indicator)

nähtusi lihtsustav näitaja arengukava, meetme ning projekti seireks ja hindamiseks.

Vt Projekti seire; Saavutustase

INTERREG

Ühenduse algatus piireületava koostöö arendamiseks. Programm toetab eriti piiriäärseid regioone ning edendab koostööprojekte liikmesriikide vahel. Perioodil 2007-2013 INTERREGi enam ühenduse algatusena ei eksisteeri, kuid jätkub territoriaalne koostöö raames.

Vt Ühenduse algatused

Investeeringute kava (Investment plan)

 

koostatakse riigi või kohalike omavalitsuste prioriteetsete investeeringuprojektide (sh suurprojektide) rahastamiseks.

ISPA (Instrument for Structural Policies for Pre-Accession)

Euroopa Liidu eelstruktuurivahend ja liitumiseelse abi programm, mille eesmärgiks on aidata kandidaatriikide keskkonna ja infrastruktuuri valdkondi .

Juhtkomisjon

vt prioriteedi juhtkomisjon; meetme juhtkomisjon

Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus (Description of Management and Control Systems)

 

liikmesriigis struktuurivahendite rakendamiseks välja töötatud süsteemide kirjeldus, koostatakse kõikides struktuurivahendite rakendamisega seotud asutustes.

Vt ka Vastavusaudit.

Järelhindamine (Ex-post evaluation)

järelhindamisel hinnatakse eraldatud rahaliste vahendite kasutamist, osutatud abi tõhusust, tulemuslikkust ja mõju ning tehakse järeldusi majandusliku ning sotsiaalse ühtekuuluvuse poliitika kohta.

Vt Hindamine

Kaksiklogo või Struktuuritoetuse logo

 

struktuuritoetust saanud projektide ja toetuse saajate andmete avalikustamisel kasutatav riiklik tähistus, millega näidatakse ära, millistest EL vahenditest on projekt rahastuse saanud.

Vt ka Avalikustamine.

Kalanduse Arendusrahastu (Financial Instrument for Fisheries Guidance - FIFG)

fond, mis on loodud kalandusega seotud ümberkorralduste toetamiseks.

Keskkonnamõjude hindamine (Environmental impact assessment)

 

arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa, mille eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivama lahendusvariandi valikuks.

Kommunikatsioonikava (Communication Plan)

 

töötatakse välja igale valdkondlikule rakenduskavale ning selle eesmärk on paika panna tegevused ja ajakava struktuurivahendite kasutamise võimaluste tutvustamiseks avalikkusele.

Kontrolljälg (auditi jälg) (Audit trail)

auditeeritava projekti teostaja peab tagama projekti rakendamisel tehtud kulutusi tõendava dokumentatsiooni piisava üksikasjalikkuse ja kättesaadavuse.

Vt ka Audit

Kontsentreeritus (Concentration)

struktuuritoetuse rakendamise põhimõte, mille edendamine tagatakse teatavatele eesmärkidele või geograafiliselt.

Korraldusasutus (Managing Authority)

Riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud struktuurifondide üldmääruse alusel EL struktuuriabi vahendamist korraldama. Korraldusasutuse ülesandeid täidab Eestis Rahandusministeeriumi välisvahendite osakond.

Kuluaruanne (Declaration of expenditure)

Makseasutuse poolt reeglina 4 korda aastas Euroopa Komisjonile saadetav deklaratsioon, mis kajastab struktuuritoetuse raames tehtud väljamakseid.

Vt Struktuuritoetus

LEADER

Ühenduse algatus ehk initsiatiivprogramm, mis on suunatud maapiirkondade integreeritud arengu toetamisele. Perioodil 2007-2013 jätkub maaeluarengukava LEADER meetme raames.

Vt Ühenduse algatused

Lisanduvus (Additionality/Added value)

põhimõte, et EL toetus ei asenda riigi enda osalust, s.t. EL kaasfinantseerib programme täiendava allikana lisaks liikmesriigi eelarvele ja erasektorile. Lisanduvus tähendab toetuse taotlejale nõuet tõendada, et ilma struktuuritoetuseta ei oleks tema projekti võimalik ellu viia.

Lissaboni strateegia (Lisbon Strategy)

 

Lissaboni majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluse eesmärk on uuendada meie majandust, et globaliseeruvate turgude, tehnoloogiamuutuste, keskkonnakoormuse ja vananeva elanikkonna tingimustes kaitsta euroopalikku sotsiaalset mudelit.

Lähenemiseesmärk

 

EL struktuuritoetuse andmise eesmärk on kiirendada vähemarenenud liikmesriikide ja piirkondade lähenemist, parandades majanduskasvu ja tööhõive tingimusi.

Lähimus (Subsidiarity)

põhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et otsustamine toimuks nii kodanikulähedaselt kui võimalik ning et ühenduse tasandil võetavad meetmed oleksid õigustatud riigi, regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades.

Maaelu arendamine (Rural Development)

maaelu arendamine on tihedalt seotud ühise põllumajanduspoliitikaga ja tööhõive toetamise meetmetega.

Majandus- ja sotsiaalarengu ühtlustamise poliitika (Economic and Social Cohesion policy)

Euroopa Liidu poliitika üks alustalasid ja struktuurifondide toetuse peaeesmärk

Vt Riiklik arengukava; Ühtne programmdokument

Makseasutus (Certifying Authority)

 

 

riiklik asutus, mille EL liikmesriik on määranud selleks, et kinnitada kuludeklaratsiooniga struktuuritoetusest tehtud kulud ning taotleda Euroopa Komisjonilt EL struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid. Makseasutuse ülesandeid Eestis täidab Rahandusministeerium. Väljamaksete tegemine ei kuulu makseasutuse ülesannete hulka, vaid see on rakendusüksuse ülesanne.

Meede (Measure)

tegevuste kogum, mida rakendatakse rakenduskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Meetme juhtkomisjon (Working group at Measure level)

meetme juhtkomisjonide koosseis määratakse kindlaks vastava prioriteedi rakendusasutuse ministri käskkirjaga. Juhtkomisjonide koosseis on avalik.

Meetme rakendusasutus (Intermediate Body at Measure level)

meetme rakendamise eest vastutav Vabariigi Valitsuse poolt määratud ministeerium, mis vastutab meetme eesmärkide saavutamise eest.

Mõjunäitajad (Impact indicators)

näitajad, mis osutavad programmi rakendamisel saavutatud pikaajalistele mõjudele. Sellised mõjud ei ole otseselt seotud toetuse saajate või kasutajatega, vaid puudutavad laiemat elanikkonda.

National Strategic Reference Framework (NSRF)

 

riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia

NUTS (Nomenclature of Territorial Statistical Units)

viietasemeline võrreldavate territoriaalüksuste jaotusklassifikatsioon nii regionaalstatistika tootmiseks kui ka EL struktuuripoliitika eesmärkide sihtpiirkondade määratlemiseks.

Omafinantseering (Self-financing)

omafinantseering on toetuse saaja või partneri rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või partneri tehtavad abikõlblikud kulud. Omafinantseeringut toetuse hulka ei arvata, samuti ei saa toetust kasutada omafinantseeringuks.

Vt ka Struktuuritoetus

Paikvaatlus (On-the-spot verification)

kontroll toetuse saaja juures, eesmärgiga veenduda struktuuritoetusest rahastatud teenuste, objektide ja asjakohase dokumentatsiooni olemasolus.

Partnerlus (Partnership)

EL struktuurifondide programmide peab tagama asjaomaste partnerite ( riigi, regiooni ning kohaliku omavalitsuse ametiasutused, sotsiaalsed partnerid ja huvigrupid) osaluse programmeerimise eri tasanditel ja etappides.

Vt Sotsiaal-majanduslikud partnerid

Phare programm (Phare Programme)

Kandidaatriikidele suunatud eelstruktuurivahend, mille sihiks oli kiirendada nende sotsiaal-majanduslikku arengut.

Vt ka Eelstruktuurivahendid

Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk

perioodil 2007-2013 EL struktuuripoliitika eesmärk, mille kohaselt toetatakse kõige vähem arenenud piirkondade konkurentsivõimet ja tööhõive suurendamist,

Vt ka Sihtalade mõisted 2004-06 perioodi kohta

Prioriteet ja prioriteetne suund (priority, priority axis)

arengueelistus ehk toetusvaldkond, mis struktuurivahendite kontekstis sisaldub programmdokumendis (RAK, Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia)

Prioriteetne suund on valdkondlikes rakenduskavades omavahel seotud ja konkreetsete mõõdetavate eesmärkidega toimingute kogum.

Vt ka Meede

Prioriteedi juhtkomisjon (Priority working group)

teostab seiret prioriteedi eesmärkide saavutamise üle.

Prioriteedi rakendusasutus (Intermediate Body at Priority level)

prioriteedi rakendamise eest vastutav ministeerium

Programm (Programme)

 

rakenduskaval ja valdkondlikul arengukaval põhinev "pehmete" tegevuste kogum, millel on kindel eesmärk ja mille tulemused on mõõdetavad ning mis ei eelda investeeringute tegemist infrastruktuuri.

Programmeerimine
(Programming)

protsess, millega rakendatakse ühenduse ja liikmesriikide mitmeaastast ühist programmi konkreetsete arengukavade alusel liikmesriikide arengueesmärkide saavutamiseks.

Programmilisus (Programming)

ELi regionaalpoliitika ja struktuurifondide rakendamise tähtsaim printsiip, mille põhielemendiks on strateegilised arengukavad.

Programmitäiend (Programme Complement)

Dokument, mis sisaldab arengukava üksikasju meetme tasandil.

Vt ka Saavutustase

Programmperiood/finantsperspektiiv (Programming period, financing period, financial perspective)

 

Euroopa Liidus on programmperiood määratletud 7-aastase perioodina, mille tarbeks koostatakse kogu EL eelarve (2007 – 2013, järgmine aastateks 2014-2020).

(Programmperioodi) sulgemine (Closure)

 

iga EL programmperioodi osas on kohustuslik selle perioodi sulgemine kindlate reeglite ja ajakava alusel. Programmperiood loetakse suletuks, kui Euroopa Komisjoni ja (Eesti) riigi struktuurifondidest saadava toetusega seotud õigused ja kohustused on täidetud.

Projekt (Operation)

kindla eesmärgi, tähtaja ja eelarvega toetuse saaja poolt elluviidav tegevus.

Vt ka Toetuse taotlus; Toetuse saaja

Projekti eelarve (Project budget)

struktuuritoetuse taotleja poolt koostatav kava, mis sisaldab projekti kõiki finantseerimisallikaid, sh struktuuritoetuse vahendeid. Projekti eelarves peavad kajastuma vaid abikõlblikud kulud.

Vt Struktuuritoetus

Projekti kogu abikõlblik kulu (Total eligible project cost)

abikõlblikud kulutused, mille moodustavad perioodil 2007-2013 struktuuritoetus ja toetuse saaja omafinantseering.

Vt Struktuuritoetus, Omafinantseering; Kaasfinantseering

Projekti aruanne (Project progress report)

toetuse saajalt rakendusüksusele esitatav aruanne projekti tegevustega saavutatud tulemuste kohta. Aruande koostamise aluseks on projektitaotlus vormis püstitatud saavutustasemed.

Vt ka Projekti seire; Saavutustasemed; Seirenäitajad

Projekti seire (Project monitoring)

järjepidev projekti käiku puudutavate andmete kogumine, et saada infot projekti edukuse kohta ning suurendada selle tulemuslikkust. Seiret teostab rakendusüksus.

Rakendusasutus

Vt Meetme rakendusasutus; prioriteedi rakendusasutus

Rakendusmäärus (Implementation regulation)

 

Euroopa Komisjoni määrus 1828/2006 (muudetud määrusega 846/2009), millega sätestatakse reeglid Euroopa Regionaalarengu Fondist, Euroopa Sotsiaalfondist ja Ühtekuuluvusfondist rahastatud toetuste jagamisele ja kasutamisele. Määrus on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 27. detsembril 2006.

Rakendamise piirkond (Eligible area)

territoorium või piirkond, mis vastab EL struktuuripoliitika teatud eesmärgi kriteeriumidele ja millele struktuuritoetus on suunatud.

Rakendusüksus (Implementing Agency)

Vabariigi Valitsuse määratud riigiasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle ülesannete hulka kuuluvad muuhulgas toetuse taotluste menetlemine, toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja makseasutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire.

Rakendamise piirkond (Eligible area)

territoorium või piirkond, mis vastab EL struktuuripoliitika teatud eesmärgi kriteeriumidele ja millele struktuuritoetus on suunatud.

Piirkond (Region)

Teatud EL struktuuripoliitika eesmärgile vastav sihtala.

Riigiabi (State aid)

1) Euroopa Ühenduse silmis on riigiabi liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik millisel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
2) Konkurentsiseaduse järgi riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt või nende vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik millisel kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki. Riigiabi võib olla rahaline abi, võlgade kustutamine, laenude andmine soodsamatel tingimustel jm.

Riigiabi programm (State aid scheme)

abiprogramm, mille aluseks on õigusakt või leping, millest tuleneb võimalus anda riigiabi õigusaktis või lepingus eelnevalt kindlaks määratlemata ettevõtjatele ühe eesmärgi või sarnaste eesmärkide saavutamiseks.

Riiklik tööhõive tegevuskava (National Employment Action Plan)

osa Euroopa tööhõivestrateegiast. Igal aastal koostatav riiklik tegevuskava, milles liikmesriik kirjeldab, kuidas ta kavatseb saavutada aastastes tööhõivesuunistes seatud eesmärgid.

Vt Tööhõivesuunised

 

Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava (National Reform Programme)

 

strateegiline dokument Lissaboni strateegia rakendamiseks Eestis, mis sisaldab valitsuse peamisi

eesmärke riigi konkurentsivõime tõstmiseks. Vt ka http://www.riigikantselei.ee/majanduskasv

Lisaks vt Lissaboni strateegia

Saavutustase (Target level)

programmile, meetmele või projektile kehtestatud arvulised eesmärgid, mida kavatsetakse lõpptulemusena saavutada. Saavutustasemed on vajalikud struktuuritoetuse kasutamise seireks ja hindamiseks. Näide: 2004. aastal algav koolitusprojekt viib läbi erinevaid kursusi töötute ümberõppeks. Projekti tulemusena peaks 18 kuud pärast projekti lõppemist olema edukalt tööle rakendunud 65% kõigist kursustel osalenutest. Projektis kehtestatud saavutustase 2005. aasta lõpuks on seega nimetatud osakaal kursustel osalenute koguarvust.

Vt ka Indikaatorid e näitajad; Seire; Projekti seire

SAPARD (Maaelu ja Põllumajanduse Arendamise Programm) (Special Assistance Programme for Agriculture and Rural Development)

ajavahemikul 2000 – 2006 Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antud erakorralise liitumiseelse abi programm, mille rakendamise aluseks oli kandidaatriikide koostatav Maaelu Arengu Kava. SAPARD-i prioriteetsed abinõud olid suunatud põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamisele, maaelu ja maaettevõtluse arendamisele ning maainfrastruktuuri väljaarendamisele.
Vt ka Eelstruktuurivahendid

Seirearuanne

 

 

liikmesriigi korraldusasutuselt kalendriaasta lõpule järgneva kuue kuu jooksul Euroopa Komisjonile esitatav iga-aastane rakendamise aruanne. Aruanne sisaldab muuhulgas informatsiooni abi rakendamise seisukohast oluliste muutuste kohta üldistes tingimustes, prioriteetide ja meetmete rakendamise tulemuslikkuse, toetuste kasutamise ulatuse, sihipärasuse jm kohta. Aruande peab eelnevalt läbi vaatama ja kinnitama seirekomitee. Perioodil 2004-2006 koostati iga-aastased seirearuanded RAKi rakendamise kohta. Perioodil 2007-2013 koostatakse seirearuanded iga valdkondliku rakenduskava kohta.

Seirekomisjon (Monitoring Committee)

perioodil 2004-2006 programmi ja perioodil 2007-2013 valdkondlike rakenduskavade seiret teostav komisjon, mis jälgib, et vastava arengu- või rakenduskava rakendamine on tulemuslik, mõjus ja kvaliteetne. Seirekomisjon vastutab struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi toetuse kasutamise üldise tulemuslikkuse ja kvaliteedi eest.

Seirenäitajad (Monitoring indicators)

seirenäitajad on seotud vastava EL toetuse eripära ja eesmärkidega ning liikmesriigi ning vajadusel selle piirkondade sotsiaalmajandusliku, struktuurilise ja keskkonna olukorraga. Korraldusasutus ja seirekomisjon teostavad seiret füüsiliste ja finantsnäitajate alusel, mis on täpsustatud arengukavas või programmitäiendis.

Vt ka Väljundnäitajad, Tulemusnäitajad, Mõjunäitajad

Sekkumisvaldkonnad (Fields of intervention)

Euroopa Komisjoni koostatud sekkumisvaldkondade nimekiri, mida kasutatakse struktuurifondide alase tegevusega seotud aruandluse tagamiseks. Informatsioon kategooriate kaupa võimaldab Euroopa Komisjonil saavutada erinevate poliitikate eesmärke ning paremini rahuldada teiste institutsioonide, liikmesriikide ja avalikkuse infovajadusi.

Sihtala 1 (eesmärgi 1 sihtala)(Objective 1)

EL struktuuripoliitika eesmärk aastatel 2004-2006: arengus mahajäänud piirkondade arengu ja struktuurilise kohandamise edendamine. Vastav toetus on suunatud piirkondadele, kus SKP (GDP) ühe elaniku kohta on madalam kui 75% EL-i keskmisest (NUTS II taseme järgi).

Vt 2007-2013 programmperioodi osas Lähenemiseesmärk.

Sihtala 2 (eesmärgi 2 sihtala)(Objective 2)

EL struktuuripoliitika eesmärk aastatel 2004-2006: Struktuurilisi raskusi kogevate piirkondade majandusliku ja sotsiaalse ümberkorraldamise toetamine. Sellest eesmärgist ei tohi toetada sihtalaga 1 määratud piirkondi ning üleminekutoetust saavaid piirkondi.

Vt ka 2007-2013 perioodi osas Piirkondliku konkurentsivõime ja tööhõive eesmärk.

Sihtala 3 (eesmärgi 3 sihtala)(Objective 3)

EL struktuuripoliitika eesmärk aastatel 2004-2006: Haridus-, koolitus- ja tööhõivepoliitika ning süsteemide kohandamise ja nüüdisajastamise toetamine.

Vt ka 2007-2013 perioodi osas Euroopa territoriaalne koostöö eesmärk.

Sihtala 3 Inimressursi arendamise viiteraamistik (Objective 3 Policy frame of reference)

dokument, milles kirjeldatakse tööhõiveks ja inimressursside arendamiseks antava abi tausta iga liikmesriigi territooriumil ja millega tehakse kindlaks antava abi seosed riikliku tööhõivealase tegevuskava prioriteetidega.

Sihtgrupp/sihtrühm (Target group)

mistahes meetmes ja projektis defineeritav kasusaajate rühm (füüsilised ja juriidilised isikud), kelle olukorra parandamisele on struktuuritoetus otseselt suunatud.

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine (Gender mainstreaming)

põhimõte, mis tähendab naistele ja meestele avaldatava mõju süstemaatilist arvestamist kõikide poliitikate, tegevuskavade ja meetmete kavandamise, elluviimise, seire ning hindamise etappidel. See sisaldab ka täiendavate võrdõiguslikkuse edendamisele ning naiste tööturul osalemise võimaluste parandamisele suunatud erimeetmete kavandamist, rakendamist, seiret ja hindamist.

Struktuuritoetuse register (Structural funds management information system)

struktuuritoetuste haldamise infosüsteem, mis sisaldab toetusprojektidega seotud infot ning koosneb struktuurifondide operatiivsüsteemist (SFOS ehk  registri infosüsteem, mida kasutatakse projektide registreerimiseks ja menetlemiseks ning maksete tegemiseks) ja struktuuritoetuste registri kesksüsteemist (SFCS), mis on infosüsteem aruannete loomiseks ja andmete analüüsimiseks.

Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia (National Strategic Reference Framework; NSRF)

 

 

struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument, mille kinnitab Euroopa Komisjon. Dokumendis määratletakse Eesti üldised strateegilised tegevussuunad, mille arendamist toetab Euroopa Liit aastatel 2007-2013. Strateegia hõlmab kõiki potentsiaalselt abikõlblikke tegevusi.

Struktuuripoliitika (Structural policy)

ühtne termin EL poliitikate kohta, mida rahastatakse struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Investeerimispanga kaudu.

Struktuuritoetus (Structural Support)

riigilt antav rahaline abi, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuste Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist. Struktuuritoetus jaguneb: a) Euroopa Liidu toetus - EL struktuurifondidest, sh Euroopa Ühenduse algatuste Interreg ja Equal raames, ja Ühtekuuluvusfondist eraldatav struktuuritoetuse osa; b) Riigieelarveline toetus - struktuuritoetuse osa, mis kantakse riigikassast koos EL rahaga otse toetuse saajale.

Suurprojekt (Major project)

projekt, mis seisneb ehitustöödes, meetmetes ja teenustes, mille eesmärk on viia ellu täpse majandusliku ja tehnilise olemusega ülesanne, millel on selgelt määratletud eesmärgid ja mille kogumaksumus ületab keskkonnaalaste meetmete puhul 25 miljonit eurot ja teiste valdkondade puhul 50 miljonit eurot (Nõukogu määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikkel 39).

SWOT-analüüs (SWOT)

 

 

riiklikku sekkumist eeldava valdkonna peamiste tugevuste (strenghts), probleemide (weaknesses), võimaluste (opportunities) ja ohtude (threats) analüüs. Analüüsis käsitletavad tugevad ja nõrgad küljed on seotud sisemiste tingimustega, seevastu võimalused ja ohud väliste tingimustega, mida ei saa otseselt mõjutada. Analüüsimeetodit on võimalik kasutada mistahes poliitika, programmi, meetme või projekti kavandamisel.

Säästev areng/jätkusuutlik areng (Sustainable development)

sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade säästliku kasutuse ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegusele ja järeltulevate põlvedele (Agenda 21).

Tasuvusanalüüs (Cost-Benefit analysis)

kuulub reeglina iga investeerimisprojekti juurde. Analüüsi käigus vaadeldakse planeeritavaid tulusid, kulusid, investeeringuid ning rahastamist, hinnates kogu projekti väärtust kapitali hinna skaalal. Käsitletakse riske ning erinevatest stsenaariumitest sõltuvaid tulemusi. Hinnatavaks projektiks võib olla äriühing, seadmete või tehnoloogia hange, ehitusprojekt, IT-investeeringud, ettevõtte laiendamine, uute äri- või tootmisüksuste rajamine jne. Tasuvusanalüüs viiakse läbi finantsmudeli baasil.

Tegevus (Activity/Operation)

projekt või tegevus, mida viib ellu toetuse saaja.

Tehniline abi (Technical Assistance)

struktuurifondidest rahastatav programmi eelarve osa (kuni 0,25% oma iga-aastastest vastavatest vahenditest), millest rahastatakse programmi rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, hindamis- ja kontrollimeetmeid ning teavitamist.

Tagasimaksed (Recovery)

toetuse saajalt tagasinõutav summa, kui on avastatud toetuse kasutamise reeglite rikkumine.

Toetuse saaja (Beneficiary/recipient)

juriidiline isik või asutus, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on ettenähtud korras rahuldatud.

Toetuse taotleja (Applicant)

juriidiline isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks.

Toetuse taotlus (Application)

vormikohane taotlus, mille struktuuritoetuse taotleja esitab rakendusüksusele (ka projektitaotlus).

Vt Toetuse saaja, Struktuuritoetus

Toetuse taotluse rahuldamise otsus 
(haldusotsus) (Grant decision)

taotluse hindamise põhjal tehtav otsus toetuse taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise kohta. Taotluse rahuldamise otsuses (rahastamisotsus) täpsustatakse toetuse saaja kohustused. Otsus vormistatakse haldusaktina.

Tulemusnäitajad (Result indicators)

näitajad, mis iseloomustavad programmi, meetme või projekti tulemusel loodud kasu või hüve ja mis on mõõdetavad vahetult pärast programmi, meetme või projekti lõppemist. Tulemusnäitajad on nt koolitusel osalenud töötute töölerakendumise määr (%), vähenenud liiklusõnnetuste arv, ettevõtte käibe kasv jne.

Tööhõivesuunised (Employment guidelines)

üks osa Euroopa Liidu tööhõivestrateegiast. Igal aastal annab Euroopa Komisjon liikmesriikidele hulga suuniseid Euroopa tööhõivestrateegia rakendamiseks järgitavate põhimõtete kohta, millest juhindub riiklik tööhõive tegevuskava.

Tõukefondid

struktuurifondid (palume kasutada sõna struktuurifondid).

URBAN

 

Ühenduse algatus ehk initsiatiivprogramm probleemsete linnaliste piirkondade arendamiseks.

Valdkondlik rakenduskava (Operational Programme; OP)

liikmesriigi esitatud ja komisjonis vastu võetud dokument, kus on esitatud arengustrateegia omavahel seotud prioriteetide kaudu, mis saavutatakse vastava struktuurifondi abiga. Rakenduskava on sisuline dokument, mis on koostatud strateegia elluviimiseks ning hõlmab kõiki struktuurivahenditest toetatavaid valdkondi ja tegevusi.

Vahehindamine (Mid-term evaluation, Interim evaluation)

vahehindamise käigus kontrollitakse eelhindamist silmas pidades ja vastavalt seire käigus kogutud andmetele esialgseid tulemusi, nende asjakohasust ja eesmärkide saavutamise ulatust. Vahehindamisel hinnatakse ka andmete aluseks olevate indikaatorite kvaliteeti ja asjakohasust, samuti rahaliste vahendite kasutamist ning järelevalvet ja rakendamist.  

Vt Hindamine

Terminit « Interim evaluation » kasutatakse eelkõige Phare ja Transition Facility kontekstis, kus projekti või programmi rakendamise tulemuslikkusele sõltumatu ja objektiivse hinnangu andmisel peetakse rohkem silmas järgnevaid kriteeriume: asjakohasus, tõhusus (peamiselt), efektiivsus, mõjusus ja jätkusuutlikkus. Projekti või programmi hinnatakse rakendamise vältel regulaarselt kord aastas, st enamasti hinnatakse projekti või programmi tema erinevates rakendamise staadiumites.

Vastavusaudit (Compliance assessment)

struktuurivahendeid rakendavates asutustes enne rakendamise algust korraldatav süsteemide ja protsesside nõuetele vastavuse hindamine. Rakendusüksuste puhul järgneb vastavusauditile akrediteerimine. 

Vt ka Juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldus, Akrediteerimine.

Väljamakse taotlus (Payment claim)

toetuse saaja poolt projekti elluviimise käigus rakendusüksusele esitatav vormikohane dokument, mille alusel rakendusüksus teeb toetuse väljamakse.

Väljamakse osaliselt tasutud kuludokumentide alusel

toetuse väljamakse toetuse saajale või töövõtjale pärast kohustuse tekkimist ja omafinantseeringu tasumist.

Väljamakse tasumata kuludokumentide alusel

toetuse väljamakse toetuse saajale, teenuse osutajale, kauba tarnijale või töövõtjale pärast kohustuse tekkimist ning enne kuludokumentide tasumist toetuse saaja poolt.

Väljundnäitajad (Output indicators)

projekti tegevustega kõige otsesemalt seotud näitajad, mis väljendavad saavutatud tulemust. Väljundnäitajad on füüsiliselt mõõdetavad indikaatorid (nt ehitatud tee pikkus/km; koolitatud inimeste arv, toetatud ettevõtete arv jne).

Ühenduse abi raamkava (Community Support Framework, lüh. CSF)

pärast liikmesriigi esitatud kava hindamist Euroopa Komisjonis heakskiidetud dokument, mis sisaldab fondide ja liikmesriigi strateegiat ning tegevusprioriteete ja nende eesmärke, kajastab fondide toetust ja muid rahalisi vahendeid. Liikmesriigid esitavad riikliku arengukava Ühenduse abi raamkava vormis juhtudel, kui EL-st taotletav toetusmaht antud programmeerimisperioodiks ületab 1 miljardi euro piiri. Koostati perioodil 2000-2006 enamikus liikmesriikides, kuid mitte Eestis.

Vt ka Ühtne programmdokument

Ühenduse algatused

Euroopa Ühenduse algatused ehk initsiatiivprogrammid EQUAL, INTERREG, LEADER ja URBAN on vahendid, mille kaudu rahastab Ühendus muudest struktuurifondide programmidest erinevaid tegevusi. Need on oma olemuselt struktuurifondide eesmärke täiendavad rahastamisallikad. Algatuste eesmärk on rakendada uuenduslikke lähenemisviise regionaalprobleemidele, mis on ühised kõikides EL liikmesmaades.

Ühenduse õigustik (Acquis communataire)

Euroopa Liidu raames kõiki liikmesriike siduvate õiguste ja kohustuste kogum. Pidevalt täieneva õigustiku moodustavad:

  • lepingute sisu, põhimõtted ja poliitilised eesmärgid, lepingute rakendusaktid ja Euroopa Kohtu praktika (pretsedendiõigus);
  • Euroopa Liidu deklaratsioonid ja resolutsioonid, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud meetmed;
  • justiits- ja siseküsimustega seotud meetmed;
  • ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud ja liikmesriikide omavahelised lepingud Euroopa Liidu tegevusvaldkondades. Enne Euroopa Liiduga liitumist tuleb kandidaatriikidel ühenduse õigustik tervikuna üle võtta. Jälgides tulevaste liikmesriikide ettevalmistusi liitumiseks, uurib Euroopa Komisjon koos kandidaatriikidega, millisel määral vastavad nende õigusaktid ühenduse õigustikule.

Ühenduse strateegilised suunised (Community Strategic Guidelines; CSG)

EL tasandil kirjeldatud üldeesmärgid, mis annavad juhiseid EL ühtse majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks ning Lissaboni strateegia elluviimiseks.

Ühtekuuluvuspoliitika (Cohesion Policy)

 

EL regionaalpoliitika, mille eesmärk on EL erinevate piirkondade vaheliste majanduslike ja sotsiaalsete arenguerinevuste vähendamine, tõstes sellega Euroopa kui majandusruumi konkurentsivõimet.

Ühine põllumajanduspoliitika (Common Agricultural Policy)

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) kuulub ühenduse ainupädevusse. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 33 kohaselt on selle eesmärk tagada Euroopa tarbijaile mõistlikud hinnad ja põllumajandustootjatele õiglane sissetulek eelkõige põllumajanduse ühise turukorralduse kehtestamise ning ühtsete hindade, finantssolidaarsuse ja ühenduse sooduskohtlemise põhimõtete kohaldamisega. Alates 1992. aasta reformist on võetud suund ületootmise vähendamise ja keskkonnasõbralikuma toomise suunas. ÜPP on Euroopa Liidu poliitika tähtsamaid valdkondi (põllumajanduskulutused moodustavad umbes 45% ühenduse eelarvest).

Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund)

kõige vaesemate liikmesriikide arengu kiirendamiseks loodud finantsinstrument. Toetab hädavajalikke suuremahulisi investeeringuid, et viia transpordisüsteemid ja keskkonnakaitse EL-is vajalikule tasemele.

Ühtne programmdokument (Single Programming Document, lüh. SPD)

liikmesriigi koostatav ja Euroopa Komisjonis kinnitatav dokument, mis sisaldab fondide ja liikmesriigi strateegiat ning tegevusprioriteete ja nende eesmärke, kajastab fondide toetust ja muid rahalisi vahendeid. Ühtse programmdokumendina esitatakse sellised Sihtala 1 alla kuuluvad programmid, mille rahaeraldised on väiksemad kui 1 miljard EUR või ei ületa seda oluliselt. 

Vt Ühenduse abi raamkava

Vt ka Riiklik arengukava; Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006

Üldmäärus (General regulation)

 

Euroopa Liidu Nõukogu (EN) määrus 1083/2006, millega kehtestatakse üldised protseduurid ja nõuded Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamiseks.

Üle-Euroopaline Transpordivõrgustik (Trans-European Transport Network)

TEN-võrgustik on EL liikmesriike ühendav transpordivõrgustik. Ühenduse asutamislepingu artiklite 154, 155 ja 156 kohaselt on EL kohustatud "suurendama nii riiklike transpordivõrkude koostalitusvõimet kui ka soodustama ligipääsu nendele võrgustikele". TEN-võrgu projekte toetab Ühtekuuluvusfond.

Vt Ühtekuuluvusfond

09.03.2017