Sa oled siin

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest üldiselt

Allpoolt leiad üldise info Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest (ESIF) ning teemaga seonduvast.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF, ja mida tihti rahvakeeles kutsutakse ka eurotoetuseks) aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.

Euroopa Liidu struktuuritoetus jaguneb vastavalt toetuse eesmärgile, valdkonnale kolmeks fondiks, kust taotleja saab toetust taotleda:

  • Euroopa Regionaalarengu Fond (European Regional Development Fund, lühidalt ERF), mis pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus.

  • Euroopa Sotsiaalfond (European Social Fund, lühidalt ESF), mis toetab algatusi, mis edendavad tööhõivet, panustavad inimeste kvalifikatsiooni edendamisse ja tõstavad töötajate konkurentsivõimet.

  • Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund), mis pakub toetust liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisestÜhtekuuluvusfondist saavad toetust mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid.

  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD)

  • Euroopa Kalandusfond (EMFF)

Eesti hakkas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi saama seoses Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega alates 2004. aastast. Enne seda sai Eesti Euroopa Liidult mõeldud toetust, mis oli suunatud eelkõige Euroopa Liidu liikmesriigi staatuse saavutada püüdvatele liikmesriikidele.

Struktuuritoetuse taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled. Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakorda delegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (KA). Toetuste jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, mille elluviimist koordineerivad juhtministeeriumid (JM).  Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete meetmete ehk toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutused (RA). Rakendusüksus (RÜ) on otseseks kontaktiks toetuse saajale, kuna see tasand on otseselt vastutav meetmete elluviimise eest - RÜd viivad läbi taotlusvoore, teevad toetuse andmise otsuseid ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet.

Lisaks kuulub administreerimise süsteemi ka auditeeriv asutus (AA), kes teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Makseasutus (MA) võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.

Taotlemise aluseks on alati konkreetne toetuse taotlus, mida rakendusüksus reeglite kohaselt menetleb. Peale positiivset rahastusotsust saame rääkida toetuse saajast (TS), kelle tegevusele kaasnevad toetuse kasutamisega ka konkreetsed nõuded ja reeglid. Näiteks projekti elluviimise jooksul tuleb tagada vajalik aruandlus ning võimaldada rakendusüksusel teostada kontrolli.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide planeerimine nõuab ka erinevate partnerite kaasamist, mis tagab selle, et toetused suunatakse valdkondadesse, mis seda kõige enam vajavad.

Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 ettevalmistustesse valitsusväliste partnerite kaasamiseks koostati Rahandusministeeriumi eestvedamisel kaasamise kava.

Kaasamise peamised eesmärgid on avalikkuse informeerimine ja ideede kogumine. Kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel soovitakse koostada võimalikult kvaliteetsed rakenduskavad ja edaspidi tagada nende tulemuslik elluviimine.

09.03.2017