Sa oled siin

Edulood (kaardil)

  • Kõik
  • Energeetika
  • Lõimumine
  • Haridus
  • Transport
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
  • Riigivalitsemine
  • Infoühiskond
  • Keskkond
  • Regionaalareng
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
  • Teadus
Maakond Linn Projektid võivad olla seotud maakonna kui maakonnakeskuse mõlemaga. Üleriigiliste projetide mõiste tähistab projekte, mille mõju on üleriiklik. NB! Kaardil kuvatakse vaid lõppenud projekte!
Kõik valdkonnad

Edulood (58)

  • Regionaalareng
    Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008
  • Keskkond
    Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120
  • Regionaalareng
    Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082
  • Teadus
    Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013
  • Regionaalareng
    Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037
  • Regionaalareng
    Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035
  • Infoühiskond
    Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075
  • Keskkond
    Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076
  • Haridus
    Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001
  • Regionaalareng
    Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006
  • Teadus
    Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019
  • Regionaalareng
    Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081
  • Regionaalareng
    Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005
  • Keskkond
    Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002
  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001
  • Teadus
    Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003
  • Regionaalareng
    Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019
  • Regionaalareng
    Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206
  • Transport
    Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002
  • Regionaalareng
    Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019
  • Keskkond
    Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004
  • Keskkond
    Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008
  • Teadus
    Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016
  • Regionaalareng
    Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179
  • Regionaalareng
    Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006
  • Keskkond
    Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001
  • Transport
    Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020
  • Teadus
    Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012
  • Regionaalareng
    Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102
  • Regionaalareng
    Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028
  • Haridus
    Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049
  • Regionaalareng
    Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029
  • Keskkond
    Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074
  • Energeetika
    Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010
  • Teadus
    Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009
  • Regionaalareng
    Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036
  • Regionaalareng
    Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077
  • Keskkond
    Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006
  • Haridus
    Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064
  • Teadus
    Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015
  • Regionaalareng
    Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211
  • Teadus
    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011
  • Regionaalareng
    BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207
  • Regionaalareng
    Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001
  • Keskkond
    Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028
  • Regionaalareng
    Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085
  • Teadus
    Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004
  • Regionaalareng
    Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031
  • Regionaalareng
    Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169
  • Infoühiskond
    Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100
  • Keskkond
    AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027
  • Haridus
    Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049
  • Regionaalareng
    Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209
  • Teadus
    Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007
  • Teadus
    Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010
  • Regionaalareng
    Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068

Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008

Mida tehti?

3 061 083,45
Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks

Projekti periood

01.11.201131.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismi mootori ja magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismi ajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide Listis. Alates 2016. a juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis

Projekti tulemused

  • Renoveeriti allmaakaevandus ja selle ekspositsioon, endises administratiivhoones uuendati küttesüsteem ja pandi ette pakettaknad, hoole 2. korrusele rajati konverentsikeskus
  • Rikastusvabriku hoone ja paetorn renoveeriti täielikult, sinna rajati muuseumi peahoone, näitusesaalid, kabinetid, interaktiivne ekspositsioon ja puhkeale
  • Katlamajal ja garaažil uuendati uksi ja aknaid
  • Territoorium piirati aiaga, heakorrastati, haljastati ja valgustati, puhastati tiik ja ehitati välja tuletõrje veevõtukohad ning parkla

Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120

Mida tehti?

350 809,57
Narva Pimeaia looduskaitseliste väärtuste säilitamine

Projekti periood

01.06.201131.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Narva Pimeaia ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste säilitamine. Korrastatud park suurendab võimalusi selle looduse ja ajaloo tundma õppimiseks.

Projekti tulemused

  • Victoria bastioni välisseinad rekonstrueeritud
  • Victoria bastioni siseseinad kindlustatud
  • Victoria bastioni kahe korruselised kasematid restaureeritud
  • Victoria ja Honori vahelise kurtiini välissein reconstrueeritud
  • Drenaazi süsteem ehitatud
  • Püssirohukelder restaureeritud
  • Lähiterritoorium heakorrastatud
  • Kõnniteed taastatud/rajatud
  • Rajatud välisvalgustus
  • Ajalooline ekspositsioon valmis ja paigaldatud bastioni kasemattidesse

Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082

Mida tehti?

3 630 791,95
Põlevkivi Kompetentsikeskuse arendus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) on rahvusvaheliselt tunnustatud põlevkivi, teiste loodusvarade ja nende töötlemise kõrvalsaaduste väärindava kasutamise eestseisja, sõltumatu ekspert ning valdkonnaga seotud ettevõtluse ja regiooni arengu edendaja.

Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projekti tegevused on suunatud regiooni eripära –põlevkivi ja sellega seotud tööstuse ning tegevusvaldkondade – ärakasutamisele regiooni arenguks ja selle elanike hüvanguks. PKK on loonud võimalused doktorantide ja teadlaste kaasamiseks ning tippspetsialistidele töökohtade loomiseks Ida-Virumaale. Projekti tulemusena on süvenenud ettevõtete, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö.

Põlevkivi Kompetentsikeskuse taristu arendamisega,  teadustöötajate  kaasamisega ja laienenud teenuste valiku pakkumisega on paranenud teadus- ja arendustegevuse tase regioonis ning  teadmusteenuseid kasutavate ettevõtete (sh alustavate ettevõtjate) arv on suurenenud ca 50%.

Avalikkusele suunatud tegevuste tulemusena on kasvanud põlevkivivaldkonna alane teadlikkus nii regioonis kui kogu riigis.

Projekti tulemused

  • PKK kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi seadmepargi täiendamise ja uute analüüsimeetodite rakendamisega on laboratooriumi võimekus oluliselt tõusnud
  • Ettevõtjatele pakutakse inkubatsiooniteenuseid sh katse- ja arenduslaborite rentimise võimalust
  • Igal aastal viiakse läbi ca 200 osavõtjaga põlevkivikonverents
  • Regioonis pakutakse unikaalset intellektuaalomandialast konsultatsiooniteenust
  • Antakse välja Põlevkivi uudiskirja ja Põlevkivitööstuse aastaraamatut

Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013

Mida tehti?

4 151 232,06
Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt

Projekti periood

01.06.200831.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projektiga arendati Tartumaal Nõo vallas Tõraveres paiknev Tartu Observatoorium kaasaegseks kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuseks. Projektiga on loodud rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks ja säilitamiseks vajalik infrastruktuur.

Tartu Observatoorium tegutseb edasi Eesti juhtiva kosmoseuuringute ja -tehnoloogia teaduskeskusena, viies läbi alusuuringuid astronoomias ning aidates kaasa keskkonna jälgimisega seotud probleemide lahendamisele ja Eesti sisulisele koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Laborikorpuse rajamisega on Tartu Observatoorium saanud kõrgtasemel alusuuringute kõrval senisest enam panustada rakendusuuringutesse ja arendustegevusse. Laborite ülesehitamiseks tehtud investeeringud ja kõrgel tasemel teaduskompetents on andnud Eesti teadlastele võimaluse näidata oma võimekust rahvusvahelises kosmosekoostöös. Tartu Observatoorium on ka esimene Eestis, kes võitis ESA avatud hankevoorus lepingu.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti kolmekorruseline peahoone ja rajati ca 720 m2 pinnaga juurdeehitus
  • Uuendati nii ventilatsiooni- , jahutus- ja elektrisüsteem ning kommunikatsioonivõrk, maja soojustati ning tehti uus välis- ja siseviimistlus
  • Hangiti uued arvutivõrgu aktiivseadmed, arvutiklassi ja teabekeskuse sisseseade, sisustuselemendid, kontoritehnika ja –mööbel
  • Koos kaasaegsete teadusetöö võimaluste loomisega on uuele tasemele viidud ka teadust populariseerivad tegevused. Lisaks astronoomiat tutvustavatele ekskursioonidele on külastuskeskuses võimalik läbi viia kaugseiret, kosmosetehnoloogiat ja satelliite tutvustavaid aktiivõppeprogramme

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037

Mida tehti?

1 684 546,76
Rajati Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada)

Projekti periood

04.03.201330.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Avaliku linnaruumi väljaarendamine ja muutmine atraktiivseks vaba aja veetmise ning sportlike harrastuste kohaks Pärnu jõe vasakkaldal; tervisespordi harrastuste ja liikuva eluviisi propageerimine ja võimaluste väljaarendamine

Projekti tulemused

  • Pärnu jõe vasakkaldale kahe silla vahelisele alale ehitati 4 km pikkune kergliiklustee
  • Koos jõe paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab rajatav tee ca 9 km pikkuse raja
  • Raja äärde paigaldati valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid
  • aOn avardunud linnakeskkonna kasutusvõimalused, uus kergliiklustee tagab ohutu ja mugava liikumisvõimaluse kesklinna piirkonnas.

Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035

Mida tehti?

1 037 304,44
Tamula rannapromenaadi väljaehitamine

Projekti periood

15.10.200831.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.
 

Projekti tulemused

  • Tamula järve kaldaalal arendati välja ca 800 meetrine lõik.
  • Rannas on kivi- ja laudkattega käiguteed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, tribüünid, haljastus, päevitustoole imiteeriv muru-oaas, riietuskabiinid, WC (sh ka invaliidi), välidušš, paadisillad jpm.
  • Tamula rannas on iga paigaldatud detail hoolikalt läbi mõeldud ja omab kunstilist väärtust. Rand paistab silma oma innovaatilisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
  • Suviti on ranna-ala külastatavus suurenenud ning juurde on tulnud uusi üritusi ning ka ettevõtlustegevus rannas on elavnenud. Ranna-alal tegutseb keskmiselt 5-6 ettevõtjat.

Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Mida tehti?

166 612,55
Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine

Projekti periood

16.04.201015.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis tehti kättesaadavaks 700 tundi videosalvestisi, sh kinokroonikad aastatest 1920–1990, mis on enim kasutatav osa filmikogust
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (76 TB)
  • Tagati originaalide parem säilivus

Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076

Mida tehti?

1 465 140,00
Räpina Paberivabrik AS, vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine

Projekti periood

01.10.201231.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

Projekti tulemused

  • Paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus suureneb praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015
  • Investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest
  • Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru
  • Väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra
  • Projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus

Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001

Mida tehti?

5 286 909,02
Võru Gümnaasiumihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine

Projekti periood

21.01.201331.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti toel restaureeriti Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asuv 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitati kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone.
Hoone sai väga kauni väljanägemise, kus vana ühtib uuega - hooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Kool tegutseb alates 2015. aasta sügisest nn puhta gümnaasiumina.  2016. septembrist alustab õppetööd 251 õpilast.

Võru Gümnaasium valiti ühena viiest kandidaadist Aasta Ehitusprojekt lõppvooru ja tunnustati kui Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 nominenti.
Võru Gümnaasium nimetati Aasta Betoonehitis 2015 nominendiks
Muinsuskaitseameti 2015. a tunnustas  "Hästi restaureeritud mälestis"
 

Projekti tulemused

  • Suure koolireformi tulemusena suleti kaks kooli Võru I Põhikool ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ning loodi Võru Gümnaasium (nn puhas gümnaasium) ja Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool
  • Restaureeriti Seminari tn 1 asuv endine mõisahoone, lammutati nõukogude aegne juurdeehitis ning ehitati uue kooli vajadusi arvestav uus juurdeehitus
  • Võru Gümnaasiumisse soetati projekti toel ka uus kaasaegne sisustus
  • Seminari tn 1 koolihoonele rekonstrueeriti projekti raames ka Võru Kesklinna Kooli algklasside korrus ning rajati juurde duširuumid.

Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050

Mida tehti?

951 191,19
Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks

Projekti periood

18.03.200931.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti raames saavutatav üldine eesmärk oli tõsta Kohila piirkonna elanike raamatukogu teenuse kättesaadavuse kvaliteet vastavusse kaasaja raamatukogu funktsionaalsete nõuetega ning rajada vastavalt piirkonna elanike arvule sobilikus mahus modernsete arhitektuursete lahendustega raamatukogu. Projekti tulemusel rajatav uus raamatukogu on oluliseks eelduseks piirkonna vaimuelu aktiviseerimisel ning laste ja noorte lugemiskultuuri ja -harjumuse parandamisel. Uus raamatukogu on saanud lisaks standardsele raamatukoguteenuse pakkujale ka osalise kohaliku kultuurikeskuse rolli.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti ja võeti kasutusele ajalooliselt väärtuslik hoone
  • Paranes raamatute laenutus raamatukogus, ehitati kaasaegne lugemissaal ja avatud interneti punkt
  • Uute teenustena lisandusid seminari-konverentsi korraldamise teenus, huvialaringide saal, video-muusikatuba koos väärtfilmide vaatamise võimalusega (videoprojektor + ekraan) ja kunstinäituse saal

Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006

Mida tehti?

120 814,74
Kumu kunstimuuseumi turundus

Projekti periood

17.11.200816.11.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tõsteti nii Eesti kui ka Kumu kunstimuuseumi tuntust ja mainet. Projekti raames kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.

Projekti tulemused

  • Arendati välja uus kodulehekülg
  • Toodetud erinevaid trükiseid, avaldatud reklaame nii Soome, Läti, Rootsi kui ka Venemaa turgudele
  • Kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.
  • Palju häid ja püsivaid kontakte välisajakirjanikega ja turismifirmadega

Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019

Mida tehti?

3 834 698,92
Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakooli uue hoone ehitamine

Projekti periood

19.06.200931.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Balti Filmi- ja Meediakoolist (BMF) on saanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, mis ühendab loomingulisi inimesi ja kõiki TLÜs õpetatavaid kauneid kunste. Uus NOVA nimeline hoone on selle uue instituudi süda. See on avatud keskus, mis integreerib edukalt erinevaid kultuurivaldkondi ja pakub erinevaid praktilisi võimalusi  projektide teostamiseks ning loomemajanduse edendamiseks.

Uus atraktiivne keskkond on loonud  palju uusi võimalusi ka rahvusvaheliseks koostööks.  BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem  kui 70 ülikooliga üle maailma.

Projekti tulemused

  • Uus atraktiivne keskkond on loonud palju uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem kui 70 ülikooliga üle maailma

Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081

Mida tehti?

1 387 473,24
Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine

Projekti periood

01.04.200931.05.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredele.

Projekti tulemused

  • Ehitati pärandkultuurikeskuse hoone, mille avalikult kasutatavad ruumid asuvad kolmel korrusel
  • Siin asuvad erinevaid käsitöötraditsioone tutvustavad töökojad, koduleiva söömise tuba, näitusesaal, 2 tuba esinejatele, mantelkorsten, vanaaegne leivaküpsetusahi, üldkasutatavad WCd, hoiuruumid ja teenindusruumid
  • Keskuses viiakse läbi rahvuslikke käsitööpäevi ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi

Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005

Mida tehti?

11 731 670,68
Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks

Projekti periood

01.04.200930.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Lennusadamas asub Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Siin on ehtne allveelaev Lembit 1930ndatest, paadid ja purjekad, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Muuseum ja vesilennukite angaar on pälvinud hulga auhindu: Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014. aastal ja palju muid. Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

 

Projekti tulemused

  • Taastati ajalooline vesilennukite angaar ja loodi unikaalne keskkond ekspositsioonile
  • Jätkati sadamakaide ehitust, mis omavad üliolulist kaitsefunktsiooni kogu sadamaalale ja meremuuseumi laevastikule

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002

Mida tehti?

171 720,56
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine

Projekti periood

29.03.201030.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Projekti tulemused

  • Taastati 250 ha rannaniite, kadastike ja teisi elupaikasid
  • Alasid hooldatakse järjepidevalt
  • Loodi üks alaline töökoht
  • Soetati kariloomi, ehitati välja loomapidamiskompleks koos vajaliku infrastruktuuriga

Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

Mida tehti?

1 298 750,00
Noortele arenguvõimaluste loomine läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi

Projekti periood

01.12.201431.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

SPIN-programm pakub noortele arenguvõimalusi läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi. Tänu SPINile saab mitusada noort Tallinnas ja alates 2016. aasta septembrist Kohtla-Järvel igal nädalal osa tippklubide treenerite juhendatavatest jalgpallitrennidest ning spetsialistide läbi viidavatest töötubadest. SPINi erilisus seisneb laias koostöövõrgustikus - elluviimises osalevad nii riik kui kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, Heateo Sihtasutus ja koolid. Programmi ühiskondlikku mõju aitavad hinnata Tartu Ülikooli teadlased. Ühise pingutuse tulemusena on SPIN-programmist saanud oluline vahelüli ketis laps-kool-kodu. Senine tegutsemine on lisaks sportliku aktiivsuse arengule toonud kaasa rohkelt näiteid osalejate paranenud enesedistsipliinist, suhtlusoskusest ja kooliedukusest

Projekti tulemused

  • Esimese kahe hooajaga osales SPIN-programmis 417 noort
  • Kokku osalesid noored pea 20 000 kontakttundi, millest kolmandiku moodustasid erinevad eluoskusi arendavad sessioonid.
  • Noortega töötas enam kui 30 organisatsiooni, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi
  • Programmi tegevusest sai osa enam kui 20 kooli
  • 2. hooaja järel hindas programmi "heaks" või "väga heaks" 92% osalenutest
  • Jaanuaris 2016 valis vabaühenduste liit EMSL SPINi aasta vabaühenduseks

Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003

Mida tehti?

12 391 780,64
Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone

Projekti periood

01.01.200731.10.2009

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TTÜ uues õppehoones on üle 2000 inimese töö- ja õppekohad, neist  13% õppe- ja  teadus- ning administratiivtöötajatele ja 87% üliõpilastele. Investeeringuga ehitati valmis uus hoone ja sisustati see kaasaegse sisustusega ja tehnikaga.

Projekti tulemused

  • Ehitati ja sisustati TTÜ uus õppehoone
  • Mustamäe campusesse toodi üle erinevatest linnaosadest ja rekonstrueerimist vajavatest hoonetest majandusteaduskond ja humanitaarteaduskond, ning esimesega liitunud õppekeskus Audentes
  • Hoone lõi eeldused senisest suuremas mahus integreerida tehnika- ja majandusalast õpet vastavalt kaasaja nõuetele. Ehitatava hoone pind on 10,3 tuhat m2, millest 95,46% on kasulik pind. Hoones on 2101 inimese kaasajastatud töö- ja õppekohad (277 töökohta ja 1715 õppekohta). 88,4% on õppetööle suunatud ruumid.

Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019

Mida tehti?

870 939,52
Linnaruum Kultuurikatlas

Projekti periood

12.10.201031.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Projekti tulemused

  • Täna töötab Kultuurikatlas igapäevaselt üle 200 loovisiku, s.h. 10 SA Tallinna Kultuurikatel töötajat
  • Kultuurikatlas toimuvad pidevalt suure külastajate arvuga linnakodanikele suunatud üritused

Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206

Mida tehti?

4 046 245,10
Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.201130.04.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tuginedes klientidelt saadud tagasisidele, võib auto24ringi nimetada: „Ilmselt parim ringrada Põhjamaades“. Klientide (võistluste korraldajad, oma autode ja mootorratastega ringraja sõitjad jne) tagasiside rajale on väga positiivne. Eestvedajatel on õnnestunud luua mugav, ohutu, kuid samas kiire ning põnev ringrada. Suvehooaeg on tihedalt võistlusi, kliendiüritusi, autode ja mootorrataste esitlusi jms täis. Ja mis eriti oluline – väga paljud klientidest tulevad Eestisse just nimelt selle pärast, et tulla auto24ringile sõitma. See tähendab, et plaan aidata ringraja kaudu tuua Eestisse välisturiste, on õnnestunud.

Projekti tulemused

  • Ehitati FIA Grade 3 tingimustele vastav kaasaegne auto- ja motoringrada koos kaasnevate hoonetega.

Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002

Mida tehti?

79 500 000,00
Uue veeremi soetamine- Elroni uued rongid ja raudteepeatused

Projekti periood

01.09.200831.03.2014

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Projekt oli tingitud säästlike, keskkonnasõbralikumate ja tänapäevastele euroopalikele nõuetele vastavate elektrirongide ostu vajadusest ning selle eesmärgiks oli tagada elektrirongidega reisijateveo jätkumine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.

 

Soetati 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja kogu senise, oma eluea lõpule jõudnud veeremipargi. Sellega tagati nõudlusele ja Eesti riigi tellimusele vastav elektrirongiliikluse jätkumine. Projekti realiseerimisega loodi kvalitatiivselt uus tase reisijate teenindamiseks Elektriraudtee AS teeninduspiirkonnas ja seeläbi suurendati elektrirongidega reisijate arvu. Kuu ajaga vahetati välja kogu vana veeremipark ja 2013.a augustiks anti reisijate kasutusse uued, kaasaegsed ja kõikide mugavustega kiired ning vaiksed FLIRT-tüüpi elektrirongid

Projekti tulemused

  • 18 uut elektrirongi
  • 20 uut diiselrongi
  • Kiirus ja mugavus- Tänu uutele kaasaegsetele rongidele on võimalik osutada avalikku reisijatevedu väiksema opereerimiskuluga ja kvaliteetsemalt, pakkudes reisijatele lühemat sõiduaega ja kaasaegseid mugavusi nagu konditsioneer, tualettruum ja jalgrattakohad, rongid on ligipääsetavad ka ratastooliga reisijatele
  • Tihedam sõiduplaan- Elektrirongide arv võimaldab tipptundide ajal sagedasi väljumisi, mistõttu iga reisija saab valida endale sobiva väljumise aja ning ei pea pika ootamisaja vältimiseks eelistama autot. Märkimisväärselt on paranenud tehniline töökindlus ja sõiduplaani täitmine
  • Keskkonnasäästlikkus- Uued elektrirongid on u 30% energiasäästlikumad, kuna on kergemad ja väiksema energiatarbega. Võrreldes vanade elektrirongidega annab olulist efekti võimalus taaskasutada elektrodünaamilisel pidurdamisel toodetud energiat. Elektrodünaamilise pidurduse kasutamine vähendab negatiivset mõju keskkonnale ka sellega, et hoiab aastas ära u 77 tonni piduriklotsidest eraldunud tolmu paiskamise ümbritsevasse keskkonda
  • 65% enam reisijaid-Elektrirongiga reisijate hulk on kasvanud märkimisväärselt

Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019

Mida tehti?

37 546,56
Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201004.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti käigus rajati Polli aiandusuuringute keskuse endisesse peahoonesse kaasaegne, taimse tooraine täielikku väärindamist võimaldav teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel rekonstrueeriti 1974. aastal ehitatud kontorihoone, sisustati analüüsi- ja tehnoloogialaborid, alustati keskuse tegevuse käivitamist ning võimaluste tutvustamist taimse toorainega tegelevatele teadusrühmadele ning ettevõtjatele. 

Projekti tulemused

  • Keskuse tehnoloogiaüksuses on võimalik toota katsepartiidena erinevaid looduslikke ekstrakte, pulbreid ja õlisid, mida saab kasutada naturaalsete kõrge lisandväärtusega funktsionaalsete toitude tootmisel, kodukeemia- ja kosmeetikatööstuses.
  • Laboratoorsete katseseadmetena on keskuse töötajate, teadlaste ja koostööst huvitatud ettevõtjate käsutuses muuhulgas superkriitiline süsihappegaasi ekstraktor, vedelikekstraktor, mikrolaineekstraktor ja lüofilisaator
  • Analüüsiüksuses on võimalik teha biokeemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse
  • Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused aitavad tõsta kogu Eesti taimse tooraine tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet ning loovad head eeldused nii teadus- kui tootearenduskoostööks.

Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004

Mida tehti?

1 629 476,25
Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine

Projekti periood

10.03.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti tulemusena on Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa jõe pais-sild regulaatori paisutusrajatis renoveeritud ja sellel on paigaldatud on automaatsed varjad, mis võimaldavad veetaseme õiget ja operatiivset reguleerimist-hoidmist. Jõesäng on puhastatud setetest ja paisu juurde on rajatud nõuetekohane kalapääs. Projekti tulemusena paraneb jõe bioloogiline mitmekesisus ja elukeskkond tervikuna.  Luuakse eeldused kalavarude järkjärguliseks suurenemiseks Põltsamaa jões. Tagatud on muinsuskaitsealuste hoonete säilimine Põltsamaa jõe kaldal.

Projekti tulemused

  • Paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine
  • Jõesängi setetest puhastamine

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016

Mida tehti?

4 260 776,59
Tallinna Loomaia Keskkonnahariduskeskuse ehitus

Projekti periood

01.01.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus avati 1. juulil 2014. Loomaaed sai endale koha, kus suurepärase zooloogilise õppebaasi juures ka sisukaid haridustegevusi läbi viia.

Projekti tulemused

  • Valminud on maja, kus kõigile külastajatele ja kooliõpilastele on võimalik pakkuda erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi alates formaalõpet toetavatest kooliprogrammidest kuni huvihariduse ja vaba aja sisuka veetmiseni- ja seda aastaringselt
  • Õppeklassides ja laboris toimuvad looduskooli ringitunnid ja praktikumid 300. õpilasele
  • 149-kohaline auditoorium võimaldab läbi viia teemaõhtuid, filmiprogramme, looduteemalisi loenguid, seminare, rahvusvahelisi konverentse ja koolitusi
  • Suures fuajees on loodusteemalised näitused ja erinevad üritused
  • Keskkonnahariduskeskuses töötab aastaringselt peredele ja väikelastele nii oluline laste loomaaed, kus saab kodu- ja lemmikloomadega tutvust teha
  • Populaarsed linnalaagrid ja harivad loodusteemalised laste sünnipäevapeod viiakse looduskooli spetsialistide poolt läbi nii eesti kui vene keeles
  • Keskkonnahariduskeskus pakub haridusprogramme üliõpilastele, praktikantidele, erivajadustega inimestele jt.

Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Mida tehti?

6 319 279,58
Rajati Lottemaa teemapark

Projekti periood

25.07.201331.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemaline huvipark, mis pakub atraktiivset vaba aja veetmise võimalust nii lastele kui nende vanematele. 

Projekti tulemused

  • Valminud on järgmised objektid ja läbiviidud järgmised tegevused: Platsitööd, sh kliendiparkla, Lotte maja, Sigade maja, Bruno maja, Jäneste maja, Oskari kuur, Giovanni maja, Vesiveski, kivisild, puusild, rannamaja, vaatetorn, pääslahoone, jaamahoone, lapsekärude varjualused (15 tk), trepid, staadioni kuur, prügimaja, kaupluse terrassid, moodulid, kioskid
  • Soetatud on järgmised varad: ekspositsioonid ja atraktsioonid, elumajade disain-puitmööbel, päikese- ja vihmavarjud, reklaamviidad, kostüümid ja maskid, teemapargi töötajaruumide mööbel ja tarvikud, teemapargi välimööbel ja väliinventar, Lottemaa kodutehnika ja elektroonikaseadmed, puhastusseadmed ja -tarvikud, majades, mänguasjad ja sporditarvikud teemapargis, metallmööbel töötajate ruumides, kassade valvesüsteem, kassasüsteemid, Giovanni teatri helitehnika, Lottemaa teatri ja konserdiala valgustehnika, Bruno maja meedialahendus, haljastustarvikud väliterritooriumi hooldamiseks, rannaala mööbel, parkimissüsteemi soetamine ja paigaldamine.

Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016

Mida tehti?

16 016 121,73
Tartu Ülikooli füüsikum

Projekti periood

21.07.200931.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum. Tänapäevastele rahvusvahelistele nõudmistele ja tingimustele vastav teadustöö keskkond on atraktiivne nii noortele alles teadustööd alustavatele kui ka juba kogenud teadlastele. Füüsikumis paiknevad eelkõige laboratooriumid ja kabinetid teadlastele, aga ka auditooriumid ja praktikumiruumid füüsika, infotehnoloogia ja materjalitehnoloogia temaatikaga seotud teadustegevuse ja õppetöö läbiviimiseks.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum
  • Projektil on regionaalarengut toetav mõju. Projekt annab olulise panuse Tartu kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise haridus-ja teaduslinnaku väljaarendamisele
  • Projektiga kaasajastati 286 teadlase töökeskkond
  • Aastaks 2015 loodi juurde 43 töökohta

Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179

Mida tehti?

3 612 004,86
Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine

Projekti periood

17.08.201015.10.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

2013 aasta Eesti parimaks turismiobjektiks nimetatud keskuse suurimaks eduteguriks ja konkurentsieeliseks on võimalus ära kasutada Ida-Viru maakonna ajaloolis-loodusliku eripära, kujundades vanast tuhamäest rahvusvaheliselt positiivse kuvandiga seiklusturismikeskus.

Projekti tulemused

  • Motokeskuse ja suusanõlvade tehnikahoone, mis rajatakse motokeskuse seadmete, suusanõlvade hooldusmasinate (rajatraktorite), lumekahurite ning muu keskuse hooldustehnika hoidmiseks.
  • Suusakeskuse lumetootmissüsteem ja pumplahoone, mille peamine eesmärk talvise kunstlume tootmine suusanõlvadele.
  • Suusakeskuse rajatraktor suusanõlvade ja murdmaasuusaradade hooldamiseks
  • Muu suusa- ja motokeskuse aastaringne hooldustehnika – traktor, ATV, mootorkelk ja haagised radade hoolduseks ja külastajate ohutuse tagamiseks
  • Hoonete automaatika ja ligipääsusüsteem – hoonete kliimakontroll, valgustuskontroll, liikumiskontroll, turvasüsteem ja kauglugemine
  • Muu tehniline infrastruktuur – vesi, kanalisatsioon, elekter, side, välisvalgustus, mäe jääksoojust ära kasutav küttesüsteem jpm

Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006

Mida tehti?

5 405 593,15
Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine

Projekti periood

31.03.201030.09.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult Tallinna Teletorni hoone ja tehnosüsteemid ning loodi futuristliku sisekujundusega kaasaegne külastuskeskkond. Lisaks vaate nautimist toetavale multimeedial põühinevale panoraamprogrammile loodi Teletorni ekspositsioon, mis tutvustab Eesti teadus- ja tehnoloogiavaldkonna edulugusid ning Teletorni enda värvikat ajalugu. Projekti toel käivitati juba aasta enne avamist turundustegevused ning tegeleti objekti tutvustamise ning müügiga turismiettevõtetele.

Projekti tulemused

  • Taasavati 5 aastat külastajatele suletud olnud Tallinna ja Põhjamaade kõrgeim vaateplatvorm ning Eesti taasiseseisvumise sümbol 4. aprillil 2012.a.
  • Teletorn on Tallinna üks enimkülastatavaid turismiatraktsioone. Külastajate arv tõusis sulgemise eelse perioodi keskmisest 30.000'lt ca 160.000'le külastajale aastas. Avamisjärgsel aastal külastas torni 240.000 inimest, mis oli üle 2 korra rohkem kui prognoositi.
  • 50% torni külastajatest moodustavad välisturistid, peamiselt Soomest ja Venemaalt, lisaks üle 30 erineva riigi esindajad. Valdavalt jõuavad külastajad Teletorni omal käel, ca 15% välisturistidest saabuvad erinevate reisibüroode või teiste koostööpartnerite vahendusel.
  • 5. tegutsemisaastal peale taasavamist on Teletorn jätkuvalt populaarne ka kohalike elanike hulgas. Pidevalt toimuv kultuurisündmuste programm ja ajutised näitused on viinud taaskülastuse üle 25%.
  • Ca 20% külastajatest moodustavad lapsed. Lisaks tavakülastustele pakub Teletorn eriprogramme lastegruppidele täiendades seeläbi Eesti haridusasutuste õppekäikude valikuid nii Eesti lähiajaloo kui televisooni ja kõrgehitistega seotud teemadel.
  • Projekti tulemusena loodi SA Tallinna Teletorni ja toitlustusoperaatori poolt ca 38 täiendavat täis- või osakoormusega töökohta

Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001

Mida tehti?

4 869 495,52
Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine

Projekti periood

01.09.200831.03.2010

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Vastavalt hädaolukorra seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanidele ja päästeseadusele, on metsa- ja maastikutulekahjude ning loodusõnnetuste likvideerimise põhivastutus pandud Päästeametile. Eeltoodust tulenevalt on Päästeametil vajalik tagada piisav võimekus kirjeldatud olukordade kiireks ja efektiivseks lahendamiseks ning seetõttu soetada varustust ja seadmeid.

Kaasaaegne tehniline baas ja varustatus võimaldab õnnetuste, hädaolukordade puhul suurendada päästestruktuuride valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse, hädaolukordade likvideerimiseks kuluvat aega. Sellest lähtuvalt aitab päästestruktuuride tehnilise võimekuse paranemine kaasa õnnetuste, hädaolukordade korral looduskeskkonna säilimise tagamisele ja kahjude minimeerimisele.

Projekti tulemused

  • Päästeamet soetas projekti raames pumbasüsteemi koos voolikukonteineriga, voolikukonteinerid koos voolikute korjamisseadmega, metsatulekahjude kustutusmooduli, voolikuhooldusseadme koos voolikute arvestussüsteemiga, erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod ja isikukaitsevarustust päästetöödel kaasatavatele isikutele. Soetatud uus ja kaasaaegne varustus omab suuremat mobiilsust, töökindlust ja tehnilist võimekust.
  • Projekti tulemusena paranes päästestruktuuride valmisolek õnnetusteks, hädaolukordadeks ja maismaal toimuvateks tuleõnnetusteks. Päästeameti tehnilise võimekuse paranemine aitab õnnetuste, hädaolukordade puhul tagada paremat valmisolekut keskkonna hädaolukordadeks ning seeläbi aidata kaasa looduskeskkonna säilimisele

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Mida tehti?

70 000 000,00
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekti periood

17.09.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Projekti tulemused

  • Lennujaama rajatakse lennuliiklusala ida- ja lõunasuunale sellised keskkonnakaitselised infrastruktuuri süsteemid ja rajatised, mis tõstavad oluliselt Tallinna lennujaama käitamise ohutust, efektiivsust ning keskkonnasäästlikkust
  • Sadevee- ja kuivendussüsteemide, lumekogumisplatside ja jäätõrje ala rajamisega kaasneb keskkonnamõjude (pinnase- ja põhjaveereostus) vähenemine
  • Uuenenud lennuvälja tuledesüsteem võimaldab Tallinna Lennujaamal rakendada CAT II navigatsioonisüsteemi kategooriat
  • Muudatused lennuraja ohutusvööndi pinnase tugevdamisel ning uue tuledesüsteemi rakendamine võimaldab täita lennujaama infrastruktuurile esitatud EASA nõudeid. Lennuraja hooldustehnika ja päästetehnika soetamine võimaldab efektiivsemalt hooldada rekonstrueeritud ja täiendatud taristut
  • Lennuraja pikendamise tulemusena on võimalik suunata lennukite õhkutõusmisi ja maandumisi kaugemale Ülemiste järve piirist ning tõsta laskuvate lennukite kõrgust Tallinna linna ja Ülemiste järve kohal vähendades selle tulemusena lähipiirkondade müra saastet

Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012

Mida tehti?

5 545 064,50
Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.200730.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Taastuvate loodusvarade teaduskeskus sündis vajadusest koondada ühte kohta nn roheliste teadustega tegelevad Eesti Maaülikooli struktuuriüksused. Metsamaja laiendusena valminud taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse kolisid Riia tänavalt botaanikud, zooloogid ja mükoloogid ning Eerikalt endise agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud struktuuriüksused. Uues teaduskeskuses on ka kaasaegsed hoiuruumid loodusteaduslikele kogudele – üle 600 ruutmeetri suurusel kogude pinnalt leiab seente ja taimehaiguste herbaariumid, entomoloogilised kogud, soon- ja sammaltaimede herbaariumi ning mullamuuseumi. Otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli Metsamaja laiendusena andis täiendava võimaluse instituutide vaheliseks koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks. Projekti täitmisega realiseerus Eesti Maaülikooli suur eesmärk  - tuua Tartus paiknevad struktuuriüksused ülikoolilinnakusse.

Projekti tulemused

  • Arendati välja Taastuvate Loodusvarade Keskus kasuliku pinnaga üle 4335 ruutmeetri, kus asuvad 164 teadlase töökohad
  • Tudengite arv, kes kasutavad uusi või kaasajastatud ruume on 2247
  • Projekti tulemusel on oluliselt paranenud töötingimused, mis tõstab teadustöö kvaliteeti ja annab uue keskusega seotud vähemalt 102 doktorandile paremad võimalused oma teadusbaasi ning tervikuna kogu Eesti valdkondliku teaduskompetentsi tõstmiseks
  • Projekt aitab kaasa taastuvate loodusvarade mõistlikule kasutamisele läbi vastavate teadussuundade arendamise

Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102

Mida tehti?

1 219 081,50
Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine

Projekti periood

04.01.201001.09.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Monofunktsionaalse kultuurikeskuse baasil on loodud multifunktsionaalne kogukonnakeskus, mis tähendab kultuurikeskuse hoone efektiivsemat ja intensiivsemat kasutust. Muuseumi, seminariruumi ja kohviku paigaldamine suurendab külastajate spektrit ja hoone kasutamise aega, samuti efektiivistab ruumide kasutusintensiivsust. Hoone on renoveeritud kui arhitektuurimälestis, mis aitab säilitada ja esile tuua ajastu omapära. Teemakohase muuseumi loomine aitab korrastada ja koguda selle ajastu informatsiooni ning seda adekvaatselt esitada, mis aitab kaasa nii Sillamäe kogukonna mälu ja kultuuri säilitamisele kui kogu Eestile saatusliku ajalooetapi talletamisele. Kultuurikeskuses on nüüd kaasaegsed võimalused kultuuriürituste ja esinemiste korraldamiseks (renoveeritud ruumid, kiiresti teisaldatavad istmed). Paranenud on osutatavate avalike teenuste kvaliteet: teenuseid osutatakse renoveeritud ruumides, kus on tagatud ohutus, normikohane valgustus, ventilatsioon ja küte.

 

 

Fotod: Boris Sinitsov ja Vladimir Šurmin

 

Projekti tulemused

  • Kultuurikeskus on muutunud tehnoloogiliselt kaasaegseks.
  • Kõik hoone konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid lahendatud kaasaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste baasil, arvestades objekti muinsuskaitselisest eripärast tulenevaid erisusi.
  • Rekonstrueeritud on laemaaling ja kipsdekoor, paigaldatud muudetavad toolid ja seadmed
  • Sillamäe kultuurikeskuses on avatud linnamuuseumi filiaal

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028

Mida tehti?

3 006 657,68
Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine

Projekti periood

29.05.200830.09.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

 

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendusega kahekordistus muuseumikülastajate arv: 2009.aastal oli see ligi 19 000, 2010 ligines 32 000le. Erinevatel aastatel kõigub külastajate arv 34 – 38 000 inimese vahel.

Eesti Maanteemuuseumi laiendus  pälvis 2011. aastal EASi Turismiuuendaja auhinna, 2012.aastal valiti muuseum ajakirja Pere ja Kodu lugejate poolt Eesti kõige lastesõbralikumaks muuseumiks, välialade graafilise betooni seinad pälvisid 2010.aastal Aasta betoonehituse eriauhinna.

 

 

 

Fotod: Eesti Maantemuuseum

Projekti tulemused

  • Vastavalt põhiprojektile ehitati välialad (13 793 m2) ja selle koosseisu kuuluvad rajatised (sh. parkla (205 m2) ning jalgtee Tilleorgu (500m2)
  • Edasiarenduse käigus loodi 19 töökohta, neist hooajalised 16
  • 28 ajastukohast komplekti rõivaid ja jalanõusid nii töötajatele kui ka külastajatele
  • Ajaloolised veovahendid (19. sajandi postitõld, pikkvanker, vedruvanker, kaarik, tee-libisti, vankritrehv)
  • Programmeeriti interaktiivsete infokioskite tarkvara ja videogiid
  • Eestis esimesena toodetud teehöövli Bitvargen koopia
  • Tribüünid väliürituste jaoks

Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049

Mida tehti?

804 295,96
Rajati Haridusuuenduskeskus

Projekti periood

01.05.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TÜ õppelaborite projekti abil arendati välja kompetentsikeskuse tegutsemiseks vajalik nüüdisaegne õpetajakoolituse õpikeskkond TÜs ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (projekti partner) aineõpetajate, koolieelsete lasteasutuste õpetajate, klassiõpetajate ja eripedagoogide taseme-, ümber- ja täiendusõppeks, sh iseseisvaks õppeks. Üheskoos suudeti tööle panna TÜ erinevad õpetajaid koolitavad ja haridusuuringutega tegelevad üksused ja EMTA. Koostöiselt kavandati spetsiifilised õppelaborid Tartusse, Narva, Tallinnasse ja Viljandisse. Seejuures loodi õppelaborite süsteem, mille tuumaks sai haridusuuenduskeskus Tartus Toomemäel vanas anatoomikumis. Haridusuuenduskeskusega seostatult sisustati valdkonnaspetsiifilised ruumid teistes linnades või ülikooli Tartu üksustes. Haridusuuenduskeskus renoveeriti üks tiib vanast anatoomikumist ning pikka aega alakasutuses seisnud unikaalne ajalooline hoone sai uue hingamise. Vana väärtuslik seostati nüüdisaegsete lahendustega - lai valik erinevaid interaktiivseid tahvleid, 3D printer ja skännerid, robootika vahendid, dokumendikaamerad ja tahvelarvutid, mitme kaameraga salvestamisvõimalused erinevates õppeklassides, sh ühes klassis võimalus kasutada õppematerjalide ja õpetajahariduse uuringute jaoks vajalikke kaugjuhtivaid professionaalseid kaameraid. Tänaseks on haridusuuenduskeskus ja teised õppelaborid igapäevaseks keskkonnaks õpetajaõppes nii alles alustavatele kui ka juba töötavatele õpetajatele, kuid lisaks sellele pakutakse omandatud kogemuse varal nõustamist paljudele koolidele oma õpikeskkonna arendamisel ning kasutatakse loodud keskkonda mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli Pedagogicum

Projekti tulemused

  • Renoveeriti Tartu Ülikooli vana anatoomikumi vasak tiib, kus avati haridusuuenduskeskus - 545 m2 õpetajakoolituse ja haridusteaduse tõhustamiseks: gümnaasiumi ja põhikooli II ja III astme klassid, algklasside klass, kunsti- ja käsitööklass, tehnoloogiaainete arvutiklass, videokonverentsipõhise õppe klass.
  • Väljaspool haridusuuenduskeskust sisustati spetsiifilised õppelaborid: algharidus, logopeedia ja eripedagoogika, loodusteadused, kehakultuur ja treeninguõpetus, muusika.
  • Õppelaborites viiakse nüüdisaegses õpikeskkonnas projektiväliste vahendite toel läbi suur osa õpetajate esmaõppest ja täiendusõppest, toimub aktiivne koolide nõustamine ning rahvusvaheline teadus- ja arendustöö, valminud on mitmed õpetajakoolituse õppevideod ja muud metoodilised materjalid ning toimuvad erinevad õpetaja ametit ning nüüdisaegset õpikäsitust toetavad ringkäigud, seminarid ja infopäevad.

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029

Mida tehti?

3 755 681,67
Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201031.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse näol on tegemist nii regioonispetsiifilise ettevõtluse arengumootori kui laiemalt valdkondliku innovatsioonikoldena toimiva avaliku võimu, ettevõtluse ja ülikoolide koostöökeskusega, mis tugineb 15 partnerist (kuni 2015. a.) koosnevale konsortsiumile. Kompetentsikeskuse missiooniks ja peamisteks tegevuseesmärkideks on:


•    üle-eestilise ravimuda, mudaravi, tervisedenduse ja taastusravi valdkondade kompetentside koondamine ja väärtustamine
•    valdkondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine
•    teadmistemahuka ettevõtluse ja valdkondliku innovatsiooni toetamine läbi toote- ja teenusearenduse.

 

Fotod: Silver Raidla ja Arvo Tarmula


 

Projekti tulemused

  • Läbi viidud 15 uuringut
  • Korraldatud 35 konverentsi-koolitust-seminari
  • Avaldatud 14 teaduspublikatsiooni
  • Tegevuse tulemusena tekkis Läänemaal 3 uut ettevõtet
  • Loodud 2 patenti, 1 tööstusdisainilahendus

Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074

Mida tehti?

88 999,00
Marimetsa matkaraja rekonstrueerimine

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit, sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Marimetsa matkarada on ühe pikima matkarajaga Läänemaal ning erakordselt ilusa ja huvitava loodusega. Rekonstrueeritud rada tutvustab väga erinevaid loodusväärtusi: siia jääb hooldatav niiduala, kõdusoomets, laialehise metsaga rabasaar ja raba erinevad arenguastmed – madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. raba. Rajal võib kohata metsloomi, kuulda ja vaadelda linde, tutvuda väga erinevate taimedega.

Projekti tulemused

  • Korrigeeriti 2009 a. valminud rekonstrueerimisprojekti (valmis uus tööprojekt)
  • 1,9 km laudteed (laudtee osadena laiendid puhkekohtadele,valmistati ja paigaldati 8 puidust pinki)
  • 0,94 km pinnasrajast kaeti männikooremultšiga ning korrigeeriti raja trassi, paigaldati 8 viita, paigaldati 13 stendi (e. infotahvli alust)
  • Rajati 2 transpordi purret üle kraavi ja Marimetsa oja (vajalikud raja ehituseks ja edaspidiseks hoolduseks)

Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Mida tehti?

333 869,54
Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva

Projekti periood

01.01.201401.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus KredEx

Korterelamu rekonstrueerimine

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeritud korterelamu
  • Paranenud kaalutud energiakasutusega kodumajapidamiste (korterite) arv
  • Rekonstrueeritud elamufond
  • Rekonstrueerimine tagab hoone pikema eluea

Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009

Mida tehti?

2 596 549,88
Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus

Projekti periood

01.10.200831.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti eesmärgiks oli arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses; Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses, sealsete interjööride taastamine originaalilähedasel kujul; Erinevatel ajajärkudel ehitatud juurdeehituste sidumine ühtseks arhitektuurseks tervikuks. Uusehituse kavandatav eluiga on 100 aastat.

Projekti tulemused

  • Mäluasutusena suudab Eesti Kirjandusmuuseum tänu juurdeehitusele ning renoveeritud ruumidele täita senisest edukamalt oma rahvuskultuurilist missiooni ja põhikirjas sätestatud kohustust Eesti riigi ja rahva ees
  • Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses
  • Arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses
  • Paranenud säilitamistingimused ja töötlus ning võimalused digiteerimiseks
  • Erirezhiimiga hoidla

Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036

Mida tehti?

2 409 328,63
Ajakeskus "Wittenstein" rajamine

Projekti periood

01.01.200931.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult.Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

 

 

Projekti tulemused

  • Läbi kaheksa korruse asub atraktiivne ekspositsioon Eesti ajaloost (muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaaride aeg, okupatsioonide aeg, Eesti aeg, taasiseseisvumise aeg, eurokamber)
  • Vallitorni kaheksal korrusel on valmistatud 16 erineva sisekujundusega ekspositsiooni
  • Soetatud on kontseptsioonis ettenähtud mannekeenid, valmistatud on kostüümid 17-le mannekeenile, 3 kostüümi keskuse töötajatele ja 12 kostüümi külastajatele programmis osalemiseks
  • Valmistatud on ekspositsioonis vajaminevad sepised (25 tk)
  • Ekspositsioonidele taustaks on valmistatud 18 heliklippi
  • Erinevate ajastute kohta on valmistatud 16 videoklippi, 10 min Ajakeskuse reklaamfilm ning 20 min film „Eestimaa kroonika“
  • Valmistatud on 37 interaktiivset eksponaati
  • Paigaldatud on vajaminev audio-videotehnika

Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077

Mida tehti?

3 396 991,57
Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine

Projekti periood

01.02.200915.11.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti tulemused

  • Võrumaale, Sõmerpallu rajatud motohall
  • Aastas korraldatakse 8-10 rahvusvahelist motokrossivõistlust
  • Ka algajatel võimalus proovida tsiklisõitu. Kohapealt saab tsikli, varustuse ja õpetussõnad.
  • Populaarne ka muusikaürituste ja kliendipäevade korraldamise kohana.

Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006

Mida tehti?

32 877 859,39
Multifunktsionaalse laeva soetamine

Projekti periood

01.12.200801.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Uus multifunktsionaalne  laev  suurendab merereostuse  avastamise,  lokaliseerimise  ja  likvideerimise  võimekust,  mis  aitab minimaliseerida  võimalikke  keskkonnakahjusid. Laeva multifunktsionaalsus  on  oluline, et  teostada  igapäevaselt  ennetus-  ja  seiretöid  ning  ühtlasi  omada  võimekust  reostuse avastamise  korral  maksimaalselt  kiiresti  reageerida  ja  alustada  koheselt  reostuse lokaliseerimise ning korjetöödega.

Projekti tulemused

  • Uue multifunktsionaalse laeva hankimisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13 kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km2 suuruse ala katmine 12 tunni jooksul. Kavandatava tegevuse kaudsed eesmärgid on läbi ennetus- ja seiretegevuse vähendada tahtlikku reostuse tekitamist merel ning merereostuse avastamise korral olla valmis selle kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks, et minimeerida võimalikke keskkonnakahjusid ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064

Mida tehti?

3 873 846,79
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine

Projekti periood

01.08.201031.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Endisest täiesti amortiseerunud  õpilaskodust on saanud  kvaliteetselt renoveeritud igati kaasaegne õpilaskodu, mille sisustus lubab viia läbi õppetöö välist tegevust ükskõik millisele sihtgrupile kvaliteetselt ja kaasaegselt.

Õpilaskodus on spetsiaalselt kohandatud ruumid keskmise vaimupuudega õpilaste elamise ja sotsiaalse toimetuleku treenimise jaoks,  mis on kooli jaoks väga tähtis.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusel renoveeriti täielikult õpilaskodu
  • Hoone energiakulu vähendamiseks paigaldati uued uksed ja aknad ning fassaadi- ja katuse soojustus
  • Välja ehitati kõik uued kommunikatsioonid, elekter, küte, ventilatsioon ja veevarustus. Soojavee tootmiseks mittekütteperioodil paigaldati katusele päikesekollektorid
  • Kokku rajati 332 kaasaegset kõigi mugavustega õpilaste majutuskohta koos vaba aja sisustamise erinevate võimalustega
  • Hoonesse ehitati erialade õppe toetamiseks arvutiklass
  • Kaasaegsed õppebaasid autoremondierialale (kokku neli töökoda), ehituse- ja puidutöö erialale (kolm töökoda) ja käsitööerialale (üks töökoda)

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015

Mida tehti?

7 435 790,24
Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

06.04.200930.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus on Baltikumi suurim omataoline teaduskeskus.

Riikliku Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute (SIME) taristu eesmärk on Eestis terviseuuringute valdkonna teadustöö tõstmine senisest kõrgemale tasemele. Ollakse paindlikud oma klientidega, pakkudes neile täpseid ja personaalseid kliendikeskseid lahendusi. Olemas on kõrgelt kvalifitseeritud suurte kogemustega töötajad, kes suudavad leida lahenduse kõigile kliendi vajadustele. Töös rakendatakse ISO9001:2008 ja GLP (good laboratory practice) kvaliteedi juhtimissüsteeme.

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli andmebaas

Projekti tulemused

  • Pakutavad teenused: kaasaegne haiguste modelleerimine ja loommudelite fenotüpeerimine
  • eelkliinilised ja toksikoloogilised uuringud
  • infrastrukutuur, kus on võimalik töötada bioohutus klass 3-e kuuluvate patogeenidega
  • in vivo ja ex vivo kuvamistehnoloogiad
  • regeneratiivmeditsiini teenused
  • ravimite määramine kliinilistes uuringutes
  • metaboloomika teenused
  • transgeense tehnoloogia teenused

Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211

Mida tehti?

1 320 300,00
Renoveeriti olemasolev Puurmani Spordi- ja Kultuurimaja

Projekti periood

27.03.201516.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Projekti tulemused

  • Tagatud parem avalike teenuste kättesaadavus, seda ka liikumispuudega inimestele
  • Puurmani valla elanikel on võimalus kasutada kaasaegseid sportimise tingimusi: spordisaal, jõusaal, aeroobika, lauamängude ruum
  • Huviringidele on loodud nõuetekohased ruumid tegutsemiseks
  • Renoveerimise tulemusena ja taastuvenergial põhineva küttesüsteemi rajamisel vähenevad hoone ülalpidamiskulud 30-40%

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011

Mida tehti?

7 678 181,86
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone ehitus

Projekti periood

01.01.200731.01.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti raames valmis kaasaegne ja moderne õppehoone terviklahendusena, kus on võimalik koolitada ca 1300-1400 tudengit. Kõrgkooli hoonele on omistatud mitmeid arhitektuurilisi auhindu. Kõrgkooli suurepärased õppetingimused on kaasa aidanud ka õppe sisulisele poolele ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid on jätkuvalt erialaliselt kompetentsed ja pädevad ning väga nõutud tööturul.   

 

 

Fotod: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

 

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uus õppehoone (üldpinnaga 6632 m2), ehitati kõrgkoolile parkla ja teostati kinnistu haljastustööd
  • Valminud hoonesse soetati uus ja kaasaegne sisutus ning seadmed, sh auditooriumite mööbel, arvutid, printerid, arvutivõrgu ja turvasüsteemide seadmed, audio-videosüsteemid, esitlustehnika, raamatukogu sisseseade, laborimööbel jne
  • Uues õppehoones on kaasaegsed õpperuumid ja laborid rakenduskõrgharidusõppe õe, eriõe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku õppekavade ning ka kutseõppe tasemel lapsehoidja, hooldaja ja erakorralise meditsiini tehniku eriala õppe tarvis

BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207

Mida tehti?

3 711 103,10
BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda

Projekti periood

01.07.201411.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Spordikompleksi eesmärgiks on tuua Eestisse arvukalt spordituriste ja seda peamiselt väljaspool tavapärast turismi kõrghooaega.

Projekti tulemused

  • Valminud on Spot keskus ehk elamusspordikeskus koos krossiraja ja erinevate atraktsioonidega
  • Keskuse rajamine propageerib tervislikke eluviise

Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001

Mida tehti?

4 473 815,40
Tehvandi staadioni rekonstrueerimine rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks

Projekti periood

01.06.200931.08.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

 

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas.

 

Projekti tulemused

  • Tehvandi staadionil on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku areen üksikalade harrastamiseks (kiirjooks, kaugus ja kolmikhüpe, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kõrgus- ja teivashüpe)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav muruga jalgpalliväljak
  • Sportmängude väljak (korv- ja võrkpalli plats ja tenniseväljak)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav suusastaadion erinevate talialade võistluste korraldamiseks
  • Tehvandi staadioni hoone (4 korrust, sportlaste riietusruumid, arstiruumid, võistlus- ja pressikeskuse ruumid, võistluste korraldamiseks kohtunike ruumid, heli- ja sidekeskus, kohvik, talispordimuuseum, laoruumid, tualetid, jne);
  • Läänetribüün 2000 istekohta toolidega
  • Põhjatribüün 1000 istekohta pinkidega
  • Territooriumil parklad (ca 350 parkimiskohta)

Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028

Mida tehti?

426 464,60
Vanast kontorihoonest kujundati (projekteeriti ja ehitati) keskus, kus on ruumid mitmeteks tegevusteks

Projekti periood

15.06.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Projekti tulemused

  • Majale tehti korralik soojustus, paigaldati maaküte, kogu elektri-, ventilatsiooni- ja veesüsteemid uuendati.
  • Keskuses loodud võimekus õlireostuse käigus päästetud veelindude puhastamiseks ja taastamiseks
  • Loodud kõik tingimused ohustatud kahepaikseliigi – kõre asurkondade toetamiseks nende kasvatamine kudust moonde läbinud isenditeks
  • Loodud tingimused ohustatud taimeliikide kasvatamiseks seemnetest.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085

Mida tehti?

3 702 914,84
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Saaremaa regionaalse kompetentsikeskuse fookus on väikelaevaehitus, kuna Eesti väikelaevaehitus on koondunud Saaremaale, valdkond on suhteliselt kõrge lisandväärtusega, omab läbi väga varieeruva sidus-sektori laialdast mõju majandusele ning Eesti laevaehitajad ise arvavad, et nende konkurentsipositsiooni parandamisele aitab kõige paremini kaasa just kompetentside arendamine. Samas on laevade ehituseelse ja –järgse kvaliteedikontrolli teenuse investeeringukulud liiga kõrged ja tasuvusaeg liiga pikk, et vastavate teenuste pakkumisest oleks huvitatud mõni Eesti ettevõte. Tänaseks on Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse baasinvesteeringud tehtud, 2016 alustati ka laevade mudelkatseteenuste osutamisega. Keskuse teenused on arenenud vastavalt ettevõtete vajadustele, muutudes järjest keerukamaks. Samuti toimib keskus TTÜ väikelaevaehituse õppe toetajana ja juhib Eesti väikelaevaehituse ettevõtete koostööprojekte.

Projekti tulemused

  • Modernne, unikaalne infrastruktuur ja kujunev kompetents keskuse juures
  • Koostöö Eesti teaduritega, kes on huvitatud laevaehitustehnoloogia ja –hüdrodünaamika suunast
  • Väga head suhted väikelaevaehituse ettevõtetega, referentstööd teadmsuteenuste osutamiseks
  • Head suhted Southamptoni, Aalto, Kieli, Stockholmi, Zagrebi jt ülikoolide naval architecture võtmeisikutega, kes on koostööst huvitatud

Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004

Mida tehti?

7 782 786,05
Tartu Ülikooli Narva Kolledži ehitus

Projekti periood

01.01.200831.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Narva kolledži uue õppehoone edulugu seisneb ilmselt tema üllatust pakkuvas välisilmes.

Samas on oluline meeles pidada, milleks uus õppehoone ehitati. Narva kolledži üliõpilased ja töötajaid vajasid kaasaegseid töötingimusi, et kolledž saaks jätkata oma põhitegevust. Soojad, ventileeritud, valgustatud õppe-ja tööruumid on elementaarsed, et pakkuda maailmatasemel kõrgharidust. Lisaks oli kolledžil vaja hoonet, mis oleks siiski kohandatud just Narva kolledži tegemiste toetamiseks. Uue õppehoone planeerimise käigus küll aimati, et kolledžist võib kujuneda midagi rohkemat kui ainult kõrghariduskeskus Ida-Virumaal, kuid tegelikult ei osatud oodata sellist tähelepanulainet, mis neid haaras peale uude õppehoonesse kolimist. Tänaseks on Narva kolledžist kindlasti lisaks hariduskeskusele saanud Narva linna kogukonnakeskus, usaldusväärne partner nii Eesti sees kui ka piiride taga.

Projekti tulemused

  • Projekti käigus ehitati Narva vanalinna territooriumile Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppehoone ning sisustati vastavalt kolledži vajadusele. Võrreldes vana õppehoonega sai kolledž juurde väikese, kuni 300 inimest mahutava konverentsikeskuse
  • Mõne auditooriumi võrra suurenes õpperuumide arv ning kolledži ruumides tegutseb tasemel kohvik
  • Kolledžis tahavad oma aega veeta nii üliõpilased kui ka töötajad, ka peale tööpäeva lõppemist. Kolledž pakub selleks mõnusat miljööd ja meeleolu
  • Tänu uuele õppehoonele sai Eesti suuruselt kolmas linn tagasi oma vanalinna. Tõsi, selle vanalinna hooned on küll kõik hävinud, kuid tänu Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone rajamisele taastas kohalike inimeste meeltes selle teadmise, et siin asus kunagi väga väärikas linnaosa, mis võib veel kord jalule tõusta

Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031

Mida tehti?

5 022 646,16
Jõekallas on kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust.

Projekti periood

01.03.201218.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Narva promenaad kujutab endast korda tehtud ja ligi kilomeeter pikka Narva jõe kaldapealset, mis sai pärast selle korrastustöid täiesti uue ilme.

Projekti tulemused

  • Bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades on kindlustatud ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja videojärelvalvesüsteem
  • Rajatud on eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed sõidukitele, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel.
  • Avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri taasloomise ajast
  • Kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuursed väikevormid ja linnamööbel atraktiivse kaasaegse miljöö loomiseks promenaadi külastajatele

Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169

Mida tehti?

605 732,04
Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks

Projekti periood

01.01.201130.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Projekti tulemused

  • Rakvere linnusesse on loodud 16. sajandi linnuse olustikku kajastav terviklik ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuv aastaringne teemapark.

Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100

Mida tehti?

260 714,01
Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis

Projekti periood

27.07.201026.07.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Digiteeriti 30 tundi vanemat osa eesti filmipärandist, mida varem polnud kehva füüsilise seisundi tõttu keegi näinud, sealhulgas Konstantin Märska trikkfilm „Päev Tallinna turul”(1926) ja „Tšeka komissar Miroštšenko” (1925), mis on üks väheseid tervikuna säilinud mängufilme 1920. aastatest
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (44TB)
  • Konserveeriti nõuetekohaselt originaalid
  • Juurdepääs veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis

AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027

Mida tehti?

1 614 044,76
Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine

Projekti periood

05.02.201131.08.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Väätsa Prügila sõlmis 2010.a. koostööleppe Eesti Energiaga Iru jäätmepõletusploki masspõletatavate jäätmete laovaru kogumiseks ja vaheladustamiseks Väätsa Prügilas. Selle leppe elluviimiseks ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone, rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi ja soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Projekti elluviimise tulemusena ei ladestata enam piirkonnast kogutavaid segaolmejäätmeid, vaid need pallitakse ja vaheladustatakse eesmärgiga pallitud jäätmed suunata edasi Iru põletusplokki vastavalt tellimustele.

Projekti tulemused

  • Ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone
  • Rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi
  • Soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika

Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049

Mida tehti?

10 378 524,54
Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine

Projekti periood

01.07.200931.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti tulemusena paranesid oluliselt nii töötajate töötingimused kui õpilaste õppimisvõimalused. Nimetatu aitas kaasa Eesti suurematest keskustest eemal asuva kooli konkurentsivõime suurenemisele. Tänu parematele õppimistingimustele paraneb nii kooli kui ka üldiselt kutsehariduse maine. Kõik eelnimetatu on otseseks eelduseks õpilaste ja seeläbi elanike arvu kasvule antud piirkonnas.

Projekti tulemused

  • Rajati õppehoone B- ja C-korpus
  • Korpused sisustati ja varustati tänapäevase tehnikaga
  • Hoones on liikumisvõimalused ka liikumispuuetega isikutele
  • Pakutava kutseõppe atraktiivsus on tõusnud ning uutes tingimustes uute seadmetega läbi viidav õpe vastab kvaliteedilt kaasaja vajadustele

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209

Mida tehti?

605 322,00
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine

Projekti periood

06.03.201515.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti tulemusena vastab gümnaasiumi staadioni uuendatud infrastruktuur nii tehnilistele, keskkonna-, tervisekaitse- jm nõuetele, kui ka gümnaasiumi arenguvajadustele. Renoveeritud staadioni kasutavad gümnaasiumi, erakooli Intellekt õpilased, Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ja spordiklubid.

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Vitali Borodin ja Tatjana Samsonova

 

Projekti tulemused

  • Rajati kunstmurukattega jalgpalliväljak, kunstkattega korvpalli- ja võrkpalliväljakud, kuulitõukesektor, trenažööridega võimlemisala.
  • Rekonstrueeritud on jooksurajad ja hüppekastid
  • Lahendatud on sademevete ärajuhtimise ja videovalve süsteemid.
  • Soetatud ja paigaldatud on spordiinventar (jälgpalli väravad, korvpalliväljaku ja võimlemise konstruktsioonid, pingid jms).

Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007

Mida tehti?

4 281 178,80
Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitus

Projekti periood

01.09.200801.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Eesti Lennuakadeemia kaasaegse ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppe- ja administratiivkeskuse ehitamine Ülenurmele. Uus hoone rajati tegevlennujaama vahetusse lähedusse ning seega lennunduse õpetamiseks loomulikku ja loogilisse keskkonda. Hoone kavandati kolmeharulise kahekorruselise lamekatusega ehitisena, mille suletud brutopind on kokku 4881,9 m².

Projekti tulemused

  • Uus õppehoone, mille käigus vähenesid küttekulud ja logistilised kulud
  • Õppehoonesse saab paigaldada mitmeid õppetööks olulisi simulaatoreid (tornisimulaator ja radarsimulaator lennujuhtidele ja lennuki- ning kopterisimulaator pilootidele).
  • Võimalus suurendada täienduskoolituse ja arendustegevuse mahtu

Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010

Mida tehti?

8 167 051,62
Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine

Projekti periood

08.03.200831.03.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada biotehnoloogia kui teadus- ja arendustegevuse ühe võtmevaldkonna jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime Eestis. Selle eesmärgi saavutamise teeb võimalikuks kaasaja teadussuundumuste ja ettevõtlussektori arengu vajadustele vastava Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse väljaarendamine Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli Riia ja Vanemuise tn. linnaku (campuse) baasil.

Projekti tulemused

  • Läbi loodud kaasaegse töökeskkonna on tõusnud Eesti teadus- ja arendustegevuse koostöövõime biotehnoloogia valdkonnas
  • Välja ehitatud teadus- ja arendusinfrastruktuur
  • Rajatud nõetele vastav geenivaramu

Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068

Mida tehti?

1 936 752,97
Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis

Projekti periood

01.05.200931.12.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid Meistrite Hoovis.

 

 

Projekti tulemused

  • Restaureeritud Folgikoda
  • Restaureeritud Valitsejamaja
  • Restaureeritud Restauraatorite Koda, seotatud baasseadmed
  • Soetatud kaasaegne helitehnika, valgusseadmed ja mööbel Folgikotta

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused 7 193 144 312€

Kõrvalseisev number näitab, kui palju on alates 2004. aastast Eestile Euroopa Liidu Struktuuritoetusi eraldatud koos riigi endapoolse kaastoetusega (ei sisalda tehnilise ja EL abifondide eelarveid). Number sisaldab toetusi erinevatesse valdkondadesse ja piirkondadesse üle Eesti. Allpool näitab tulpdiagramm toetuste kasutamist erinevatel perioodidel erinevates valdkondades, mida on võimalik vaadata nii Eesti-üleselt kui ka maakonna ja linna üleselt. 

Valdkondadele eraldatud toetused

Energeetika

Edulood (1)

  • Energeetika
    Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva 2014-2020.6.01.001.01.15-0010

Mida tehti?

333 869,54
Korterelamu rekonstrueerimine aadressil Õuna 4, Elva

Projekti periood

01.01.201401.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus KredEx

Korterelamu rekonstrueerimine

Projekti tulemused

  • Rekonstrueeritud korterelamu
  • Paranenud kaalutud energiakasutusega kodumajapidamiste (korterite) arv
  • Rekonstrueeritud elamufond
  • Rekonstrueerimine tagab hoone pikema eluea

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 254 050 241€

Energeetika

Eesmärgid

  1. Energiasäästlik eluasemesektor ja tänavalgustus ning taastuvenergia osakaalu kasv lõpptarbimises

Toetatavad tegevused

  • Korterelamute rekonstrueerimine
  • Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamine transpordis
  • Soojuse efektiivsem tootmine ja edastus
  • Tänavavalgustussüsteemide rekonstrueerimine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Lõimumine

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 19 398 252€

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärgid

  1. Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud lapsevanemate osalemine tööturul on suurenenud

  2. Sotsiaalteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud

  3. Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud

  4. Kaasaegne, regionaalselt kättesaadav ja optimaalne tervishoiu esmatasandi- ja aktiivravivõrk võimaldab pakkuda kvaliteetseid ja jätkusuutlikke tervishoiuteenuseid

  5. Kvaliteetsemad ja integreeritud hoolekandeteenused toetavad tegevuspiiranguga ning hoolduskoormusega naiste ja meeste aktiviseerumist, sh osalemist tööturul

  6. Kohanemis-ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud

  7. Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas

Toetatavad tegevused

  • Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse suurendamine
  • Sotsiaal-ja tugiteenuste pakkumine erivajadustega inimestele ja nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmetele
  • Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine, tugi-ja järelteenuste pakkumine
  • Vanglast vabanenutele tugiteenuse pakkumine
  • Alkoholi sõltuvuse ennetamine, varane avastamine, ravi ning tugisüsteemide arendamine
  • Esmatasandi tervishoiukeskuste loomine tõmbekeskustes
  • Piirkondlike haiglate arendamine eesmärgiga toetada võrgustumist maakondlike haiglatega
  • Kvaliteetsete teenuskohtade loomine
  • Tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamine nende vajadustele vastavaks
  • Kohanemis- ja lõimumisprogrammide läbiviimine
  • NEET noorte õppesse tagasitoomine, tööturule suundumise toetamine
  • Tööotsinguteks ettevalmistavad töötoad
  • Töövarjupäevad ja tööproov

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Haridus

Edulood (4)

  • Haridus
    Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049
  • Haridus
    Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001
  • Haridus
    Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049
  • Haridus
    Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064

Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine 2.5.0200.09-0049

Mida tehti?

10 378 524,54
Õppehoonete ehitamine, töökodade rekonstrueerimine ja õppevahendite soetamine

Projekti periood

01.07.200931.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Projekti tulemusena paranesid oluliselt nii töötajate töötingimused kui õpilaste õppimisvõimalused. Nimetatu aitas kaasa Eesti suurematest keskustest eemal asuva kooli konkurentsivõime suurenemisele. Tänu parematele õppimistingimustele paraneb nii kooli kui ka üldiselt kutsehariduse maine. Kõik eelnimetatu on otseseks eelduseks õpilaste ja seeläbi elanike arvu kasvule antud piirkonnas.

Projekti tulemused

  • Rajati õppehoone B- ja C-korpus
  • Korpused sisustati ja varustati tänapäevase tehnikaga
  • Hoones on liikumisvõimalused ka liikumispuuetega isikutele
  • Pakutava kutseõppe atraktiivsus on tõusnud ning uutes tingimustes uute seadmetega läbi viidav õpe vastab kvaliteedilt kaasaja vajadustele

Seminari tn 1 koolihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine 2.4.0701.13-0001

Mida tehti?

5 286 909,02
Võru Gümnaasiumihoone ja selle lähiümbruse rekonstrueerimine

Projekti periood

21.01.201331.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti toel restaureeriti Võru linna vanim muinsuskaitseline hoone ning selle kõrval asuv 1960ndatel rajatud silikaattellistest juurdeehituse asemele ehitati kaasaegne ja õpilasesõbralik õppehoone.
Hoone sai väga kauni väljanägemise, kus vana ühtib uuega - hooned seoti üheks tervikuks kolmekorruselise klaasgaleriiga.
Kool tegutseb alates 2015. aasta sügisest nn puhta gümnaasiumina.  2016. septembrist alustab õppetööd 251 õpilast.

Võru Gümnaasium valiti ühena viiest kandidaadist Aasta Ehitusprojekt lõppvooru ja tunnustati kui Aasta Ehitusprojekt 2014/2015 nominenti.
Võru Gümnaasium nimetati Aasta Betoonehitis 2015 nominendiks
Muinsuskaitseameti 2015. a tunnustas  "Hästi restaureeritud mälestis"
 

Projekti tulemused

  • Suure koolireformi tulemusena suleti kaks kooli Võru I Põhikool ja Võru Kreutzwaldi Gümnaasium ning loodi Võru Gümnaasium (nn puhas gümnaasium) ja Võru Kreutzwaldi Kool (põhikool
  • Restaureeriti Seminari tn 1 asuv endine mõisahoone, lammutati nõukogude aegne juurdeehitis ning ehitati uue kooli vajadusi arvestav uus juurdeehitus
  • Võru Gümnaasiumisse soetati projekti toel ka uus kaasaegne sisustus
  • Seminari tn 1 koolihoonele rekonstrueeriti projekti raames ka Võru Kesklinna Kooli algklasside korrus ning rajati juurde duširuumid.

Tartu Ülikooli õppelaborid 3.2.0402.11-0049

Mida tehti?

804 295,96
Rajati Haridusuuenduskeskus

Projekti periood

01.05.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TÜ õppelaborite projekti abil arendati välja kompetentsikeskuse tegutsemiseks vajalik nüüdisaegne õpetajakoolituse õpikeskkond TÜs ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (projekti partner) aineõpetajate, koolieelsete lasteasutuste õpetajate, klassiõpetajate ja eripedagoogide taseme-, ümber- ja täiendusõppeks, sh iseseisvaks õppeks. Üheskoos suudeti tööle panna TÜ erinevad õpetajaid koolitavad ja haridusuuringutega tegelevad üksused ja EMTA. Koostöiselt kavandati spetsiifilised õppelaborid Tartusse, Narva, Tallinnasse ja Viljandisse. Seejuures loodi õppelaborite süsteem, mille tuumaks sai haridusuuenduskeskus Tartus Toomemäel vanas anatoomikumis. Haridusuuenduskeskusega seostatult sisustati valdkonnaspetsiifilised ruumid teistes linnades või ülikooli Tartu üksustes. Haridusuuenduskeskus renoveeriti üks tiib vanast anatoomikumist ning pikka aega alakasutuses seisnud unikaalne ajalooline hoone sai uue hingamise. Vana väärtuslik seostati nüüdisaegsete lahendustega - lai valik erinevaid interaktiivseid tahvleid, 3D printer ja skännerid, robootika vahendid, dokumendikaamerad ja tahvelarvutid, mitme kaameraga salvestamisvõimalused erinevates õppeklassides, sh ühes klassis võimalus kasutada õppematerjalide ja õpetajahariduse uuringute jaoks vajalikke kaugjuhtivaid professionaalseid kaameraid. Tänaseks on haridusuuenduskeskus ja teised õppelaborid igapäevaseks keskkonnaks õpetajaõppes nii alles alustavatele kui ka juba töötavatele õpetajatele, kuid lisaks sellele pakutakse omandatud kogemuse varal nõustamist paljudele koolidele oma õpikeskkonna arendamisel ning kasutatakse loodud keskkonda mitmetes rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli Pedagogicum

Projekti tulemused

  • Renoveeriti Tartu Ülikooli vana anatoomikumi vasak tiib, kus avati haridusuuenduskeskus - 545 m2 õpetajakoolituse ja haridusteaduse tõhustamiseks: gümnaasiumi ja põhikooli II ja III astme klassid, algklasside klass, kunsti- ja käsitööklass, tehnoloogiaainete arvutiklass, videokonverentsipõhise õppe klass.
  • Väljaspool haridusuuenduskeskust sisustati spetsiifilised õppelaborid: algharidus, logopeedia ja eripedagoogika, loodusteadused, kehakultuur ja treeninguõpetus, muusika.
  • Õppelaborites viiakse nüüdisaegses õpikeskkonnas projektiväliste vahendite toel läbi suur osa õpetajate esmaõppest ja täiendusõppest, toimub aktiivne koolide nõustamine ning rahvusvaheline teadus- ja arendustöö, valminud on mitmed õpetajakoolituse õppevideod ja muud metoodilised materjalid ning toimuvad erinevad õpetaja ametit ning nüüdisaegset õpikäsitust toetavad ringkäigud, seminarid ja infopäevad.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine 2.5.0201.10-0064

Mida tehti?

3 873 846,79
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli õpilaskodu renoveerimine ja sisustamine

Projekti periood

01.08.201031.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

Endisest täiesti amortiseerunud  õpilaskodust on saanud  kvaliteetselt renoveeritud igati kaasaegne õpilaskodu, mille sisustus lubab viia läbi õppetöö välist tegevust ükskõik millisele sihtgrupile kvaliteetselt ja kaasaegselt.

Õpilaskodus on spetsiaalselt kohandatud ruumid keskmise vaimupuudega õpilaste elamise ja sotsiaalse toimetuleku treenimise jaoks,  mis on kooli jaoks väga tähtis.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusel renoveeriti täielikult õpilaskodu
  • Hoone energiakulu vähendamiseks paigaldati uued uksed ja aknad ning fassaadi- ja katuse soojustus
  • Välja ehitati kõik uued kommunikatsioonid, elekter, küte, ventilatsioon ja veevarustus. Soojavee tootmiseks mittekütteperioodil paigaldati katusele päikesekollektorid
  • Kokku rajati 332 kaasaegset kõigi mugavustega õpilaste majutuskohta koos vaba aja sisustamise erinevate võimalustega
  • Hoonesse ehitati erialade õppe toetamiseks arvutiklass
  • Kaasaegsed õppebaasid autoremondierialale (kokku neli töökoda), ehituse- ja puidutöö erialale (kolm töökoda) ja käsitööerialale (üks töökoda)

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 816 818 922€

Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul

Eesmärgid

  1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine

  2. Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides

  3. Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara

  4. Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

  5. Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust

  6. Kutse-ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul

Toetatavad tegevused

  • Karjäärinõustamine ja õpitugi
  • Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate arendamine
  • Õpetajakoolituse pakkumise ümberkorraldamine
  • E-õppevara lahenduste loomine ja kasutuselevõtt
  • Koolide IKT taristu kaasajastamine
  • Üldhariduskoolide võrgu korrastamine:
    • Klassikaliste gümnaasiumide rajamine
    • Gümnaasiumiastmest loobuvate või ühinevate põhikoolide ümberkohandamine
    • Investeeringud õppekeskkonda HEV õpilaste kaasamiseks
    • HEV koolide võrgu ümberkorraldamine
  • Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi käivitamine
  • Töökohapõhise õppe pakkumine
  • Praktikakorralduse parendamine kutse-ja kõrghariduses
  • Madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse põhi-ja keskhariduse tasemele

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Transport

Edulood (2)

  • Transport
    Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002
  • Transport
    Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Uue veeremi soetamine 3.3.0100.08-0002

Mida tehti?

79 500 000,00
Uue veeremi soetamine- Elroni uued rongid ja raudteepeatused

Projekti periood

01.09.200831.03.2014

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Projekt oli tingitud säästlike, keskkonnasõbralikumate ja tänapäevastele euroopalikele nõuetele vastavate elektrirongide ostu vajadusest ning selle eesmärgiks oli tagada elektrirongidega reisijateveo jätkumine Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses.

 

Soetati 18 uut elektrirongi, mis vahetasid välja kogu senise, oma eluea lõpule jõudnud veeremipargi. Sellega tagati nõudlusele ja Eesti riigi tellimusele vastav elektrirongiliikluse jätkumine. Projekti realiseerimisega loodi kvalitatiivselt uus tase reisijate teenindamiseks Elektriraudtee AS teeninduspiirkonnas ja seeläbi suurendati elektrirongidega reisijate arvu. Kuu ajaga vahetati välja kogu vana veeremipark ja 2013.a augustiks anti reisijate kasutusse uued, kaasaegsed ja kõikide mugavustega kiired ning vaiksed FLIRT-tüüpi elektrirongid

Projekti tulemused

  • 18 uut elektrirongi
  • 20 uut diiselrongi
  • Kiirus ja mugavus- Tänu uutele kaasaegsetele rongidele on võimalik osutada avalikku reisijatevedu väiksema opereerimiskuluga ja kvaliteetsemalt, pakkudes reisijatele lühemat sõiduaega ja kaasaegseid mugavusi nagu konditsioneer, tualettruum ja jalgrattakohad, rongid on ligipääsetavad ka ratastooliga reisijatele
  • Tihedam sõiduplaan- Elektrirongide arv võimaldab tipptundide ajal sagedasi väljumisi, mistõttu iga reisija saab valida endale sobiva väljumise aja ning ei pea pika ootamisaja vältimiseks eelistama autot. Märkimisväärselt on paranenud tehniline töökindlus ja sõiduplaani täitmine
  • Keskkonnasäästlikkus- Uued elektrirongid on u 30% energiasäästlikumad, kuna on kergemad ja väiksema energiatarbega. Võrreldes vanade elektrirongidega annab olulist efekti võimalus taaskasutada elektrodünaamilisel pidurdamisel toodetud energiat. Elektrodünaamilise pidurduse kasutamine vähendab negatiivset mõju keskkonnale ka sellega, et hoiab aastas ära u 77 tonni piduriklotsidest eraldunud tolmu paiskamise ümbritsevasse keskkonda
  • 65% enam reisijaid-Elektrirongiga reisijate hulk on kasvanud märkimisväärselt

Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine 2014-2020.10.01.003.01.15-0020

Mida tehti?

70 000 000,00
Tallinna lennujaama lennuliiklusala keskkonnaseisundi parendamine ja lennuohutuse suurendamine

Projekti periood

17.09.201531.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Tehnilise Järelevalve Amet

Arendusprojekti eesmärgiks on tõsta Tallinna Lennujaama lennuohutuse taset, tõhustada lennujaama keskkonnasäästlikku ja efektiivset käitamist ning leevendada lennujaama infrastruktuuri ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale läbi lennujaama keskkonnaseisundi parendamise.

Projekti tulemused

  • Lennujaama rajatakse lennuliiklusala ida- ja lõunasuunale sellised keskkonnakaitselised infrastruktuuri süsteemid ja rajatised, mis tõstavad oluliselt Tallinna lennujaama käitamise ohutust, efektiivsust ning keskkonnasäästlikkust
  • Sadevee- ja kuivendussüsteemide, lumekogumisplatside ja jäätõrje ala rajamisega kaasneb keskkonnamõjude (pinnase- ja põhjaveereostus) vähenemine
  • Uuenenud lennuvälja tuledesüsteem võimaldab Tallinna Lennujaamal rakendada CAT II navigatsioonisüsteemi kategooriat
  • Muudatused lennuraja ohutusvööndi pinnase tugevdamisel ning uue tuledesüsteemi rakendamine võimaldab täita lennujaama infrastruktuurile esitatud EASA nõudeid. Lennuraja hooldustehnika ja päästetehnika soetamine võimaldab efektiivsemalt hooldada rekonstrueeritud ja täiendatud taristut
  • Lennuraja pikendamise tulemusena on võimalik suunata lennukite õhkutõusmisi ja maandumisi kaugemale Ülemiste järve piirist ning tõsta laskuvate lennukite kõrgust Tallinna linna ja Ülemiste järve kohal vähendades selle tulemusena lähipiirkondade müra saastet

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 253 233 436€

Jätkusuutlik transport

Eesmärgid

  1. Inimeste ja kaupade liikumisvõimaluste arendamine
  2. Vähenenud on reisimiseks kuluv aeg ning suurenenud on raudtee- ja muu ühistranspordi atraktiivsus, turvalisus, ligipääsetavus ja keskkonnasõbralikkus

Toetatavad tegevused

  • TEN-T võrgustiku arendamisele, kus prioriteediks on raudtee ja maantee, väiksemas mahus investeeritakse Tallinna Lennujaama
  • Raudtee läbilaskevõime suurendamine, raudteelõikude rekonstrueerimine
  • Erinevate liikumisviiside omavaheline ühendamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Ettevõtlus ja innovatsioon

Edulood (2)

  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006
  • Ettevõtlus ja innovatsioon
    Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Kumu kunstimuuseumi turundus 3.1.0601.08-0006

Mida tehti?

120 814,74
Kumu kunstimuuseumi turundus

Projekti periood

17.11.200816.11.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tõsteti nii Eesti kui ka Kumu kunstimuuseumi tuntust ja mainet. Projekti raames kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.

Projekti tulemused

  • Arendati välja uus kodulehekülg
  • Toodetud erinevaid trükiseid, avaldatud reklaame nii Soome, Läti, Rootsi kui ka Venemaa turgudele
  • Kasvatati külastuste arvu Soomest, Rootsist, Venemaalt, Lätist pea 100 000ni.
  • Palju häid ja püsivaid kontakte välisajakirjanikega ja turismifirmadega

Lottemaa teemapargi rajamine 3.1.1301.13-0008

Mida tehti?

6 319 279,58
Rajati Lottemaa teemapark

Projekti periood

25.07.201331.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Populaarse filmi- ja raamatutegelase Lotte teemaline huvipark, mis pakub atraktiivset vaba aja veetmise võimalust nii lastele kui nende vanematele. 

Projekti tulemused

  • Valminud on järgmised objektid ja läbiviidud järgmised tegevused: Platsitööd, sh kliendiparkla, Lotte maja, Sigade maja, Bruno maja, Jäneste maja, Oskari kuur, Giovanni maja, Vesiveski, kivisild, puusild, rannamaja, vaatetorn, pääslahoone, jaamahoone, lapsekärude varjualused (15 tk), trepid, staadioni kuur, prügimaja, kaupluse terrassid, moodulid, kioskid
  • Soetatud on järgmised varad: ekspositsioonid ja atraktsioonid, elumajade disain-puitmööbel, päikese- ja vihmavarjud, reklaamviidad, kostüümid ja maskid, teemapargi töötajaruumide mööbel ja tarvikud, teemapargi välimööbel ja väliinventar, Lottemaa kodutehnika ja elektroonikaseadmed, puhastusseadmed ja -tarvikud, majades, mänguasjad ja sporditarvikud teemapargis, metallmööbel töötajate ruumides, kassade valvesüsteem, kassasüsteemid, Giovanni teatri helitehnika, Lottemaa teatri ja konserdiala valgustehnika, Bruno maja meedialahendus, haljastustarvikud väliterritooriumi hooldamiseks, rannaala mööbel, parkimissüsteemi soetamine ja paigaldamine.

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 088 414 848€

Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine

Eesmärgid

  1. Vähenenud töövõimega inimeste osalemine tööturul ja tööhõives on suurenenud ja tööealise elanikkonna töövõime vähenemine on pidurdunud
  2. Aktiivsetel tööturuteenustel osalenud väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõive on suurenenud

Toetatavad tegevused

  • Töövõimekindlustuse süsteemi reform
  • “Minu esimene töökoht”
  • Tööturul osalemist toetavad teenused tööturu riskirühmadele

Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus

Eesmärgid

  1. T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav
  2. Teadus-ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks
  3. Ressursisäästlikumad ettevõtted
  4. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid

Toetatavad tegevused

  • Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine
  • Järelkasvu toetamine-erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuuride toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Start-up ettevõtluse hoogustamine
  • Valdkondlikud teadusprogrammid ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks
  • Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus
  • Uute ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtu toetamine, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lõpp-puhastustehnika rakendamine. Jäätmetekke vähendamine ja vältimine, taaskasutus
  • Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (sh ESFRI teekaart) ning osalemine üle-euroopalistes T&A infrastruktuurides
  • Teadus-ja arendusasutuste ning kõrgkoolide missiooni tugevdamine, struktuursete muutuste läbiviimine, keskendumine põhivaldkondadele
  • Teaduse eesliinil tegutsevate teaduse tippkeskuste toetamine
  • Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
  • Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine

Eesmärgid

  1. VKEd on konkurentsivõimelised ning nende eksport on kasvanud
  2. Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsus väljaspool Tallinna ja Tartu linnapiirkondi on kasvanud

Toetatavad tegevused

  • Ettevõtliku hoiaku ja ettevõtja kui ametivaliku populariseerimine
  • Uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu soodustamine, shtegevuskeskkonna ja finantseerimisvõimaluste parandamine
  • Kapitalile ligipääsu parandamine
  • Turismi ekspordi suurem lisandväärtus, sh Eesti reisisihi tuntuse suurendamine, turismitoodete arendus (fookuseks koostöö ja eksport) ja rahvusvaheliste suursündmuste toetamine
  • Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmine, ekspordimahtude suurendamine ja loomemajanduse potentsiaali sidumine ülejäänud majandusega
  • Regionaalsete kompetentsikeskuste arendamine
  • Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise taristuinvesteeringud
  • Ettevõtlusalade, inkubaatorite ning nende tugitaristu arendamine
  • Piirkondliku külastuskeskkonna ja turismi arendamine
  • Toimepiirkondade keskustes avaliku linnaruumi arendamine
  • Ühenduste ja liikuvuse parandamine tagamaa ja keskuste vahel ning keskuste sees
  • Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Riigivalitsemine

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 153 086 058€

Haldusvõimekus

Eesmärgid

  1. Suurenenud on inimeste ameti- ja erialane pädevus, juhtimis- ja koostöövõimekus ning institutsionaalne suutlikkus
  2. Poliitikakujundamine on terviklikum, kaasavam ja teadmistepõhisem
  3. Avalikke teenuseid pakutakse kättesaadavalt, ühtselt, kasutajakeskselt ja nutikalt

Toetatavad tegevused

  • Organisatsioonide arendamine (struktuuride korrastamise ja koostööprojektidega)
  • Inimeste arendamine (koolitus)
  • Mõjuanalüüsid ja poliitikauuringud
  • Õigusloome arendamine
  • Strateegilise juhtimise arendamine
  • Rakkerühmade töö käivitamine
  • Regionaalse koostöö arendamine
  • Partnerite võimekuse arendamine poliitikakujundamises osalemiseks
  • Avalike teenuste pakkumise arendamine, sh ka analüüsid ja e-teenused

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Infoühiskond

Edulood (2)

  • Infoühiskond
    Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100
  • Infoühiskond
    Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis 3.5.0201.10-0100

Mida tehti?

260 714,01
Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis

Projekti periood

27.07.201026.07.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Digiteeriti 30 tundi vanemat osa eesti filmipärandist, mida varem polnud kehva füüsilise seisundi tõttu keegi näinud, sealhulgas Konstantin Märska trikkfilm „Päev Tallinna turul”(1926) ja „Tšeka komissar Miroštšenko” (1925), mis on üks väheseid tervikuna säilinud mängufilme 1920. aastatest
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (44TB)
  • Konserveeriti nõuetekohaselt originaalid
  • Juurdepääs veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis

Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine 3.5.0201.10-0075

Mida tehti?

166 612,55
Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine

Projekti periood

16.04.201015.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA)
  • Lühikese ajaga paisati käibesse suur hulk audiovisuaalset pärandit.

  • Internetipõhine juurdepääs tõstis oluliselt kasutajate hulka ja võimalusi.

  • Klienditeenindus võimaldab kasutajal tellimusi esitada ja tellitud koopiaid veebikeskkonnas kätte saada.

  • Nitrofilmide projekti tarvis MTÜ Digikekuse poolt soetatud 2K skanner on esimene kvaliteetne filmiskanner Eestis ja on pärast nitrofilmide projekti jätkuvalt töös.

Projekti tulemused

  • Veebikeskkonnas www.filmi.arhiiv.ee/fis tehti kättesaadavaks 700 tundi videosalvestisi, sh kinokroonikad aastatest 1920–1990, mis on enim kasutatav osa filmikogust
  • Loodi digitaalne tagatis-kasutusfond (76 TB)
  • Tagati originaalide parem säilivus

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 175 028 397€

IKT teenuste taristu

Eesmärgid

  1. Kõigil on võimalik kasutada kiiret internetti
  2. Teenuste baastaristu toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist nii kodus kui piiriüleselt

Toetatavad tegevused

  • Uue põlvkonna lairiba baasvõrgu rajamine ja uuendamine turutõrkepiirkondades
  • Teenuste baastaristu arendamine ning selle koostoimeliseks muutmine teiste Euroopa Liidu riikidega
  • Andmete ja tehnoloogiate taaskasutatavuse edendamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Keskkond

Edulood (10)

  • Keskkond
    Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120
  • Keskkond
    Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076
  • Keskkond
    Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002
  • Keskkond
    Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004
  • Keskkond
    Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016
  • Keskkond
    Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001
  • Keskkond
    Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074
  • Keskkond
    Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006
  • Keskkond
    Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028
  • Keskkond
    AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027

Narva Pimeaia pargi rekonstrueerimine, I etapp 2.2.0301.11-0120

Mida tehti?

350 809,57
Narva Pimeaia looduskaitseliste väärtuste säilitamine

Projekti periood

01.06.201131.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Narva Pimeaia ajalooliselt kujunenud planeeringu, maastikuilme ja looduskaitseliste väärtuste säilitamine. Korrastatud park suurendab võimalusi selle looduse ja ajaloo tundma õppimiseks.

Projekti tulemused

  • Victoria bastioni välisseinad rekonstrueeritud
  • Victoria bastioni siseseinad kindlustatud
  • Victoria bastioni kahe korruselised kasematid restaureeritud
  • Victoria ja Honori vahelise kurtiini välissein reconstrueeritud
  • Drenaazi süsteem ehitatud
  • Püssirohukelder restaureeritud
  • Lähiterritoorium heakorrastatud
  • Kõnniteed taastatud/rajatud
  • Rajatud välisvalgustus
  • Ajalooline ekspositsioon valmis ja paigaldatud bastioni kasemattidesse

Vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine 2.1.0601.13-0076

Mida tehti?

1 465 140,00
Räpina Paberivabrik AS, vanapaberi taaskasutamise ning väärindamise kahekordistamine

Projekti periood

01.10.201231.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti eesmärk on tõsta paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus projektieelselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015.

Projekti tulemused

  • Paberi- ja kartongijäätmete taaskasutus suureneb praeguselt 4000 tonnilt kuni 8300 tonnini aastaks 2015
  • Investeeringul on positiivne efekt ettevõtte kasumlikkuse kasvule ca 1-2% võrra, mis tuleneb peamiselt madalamatest tootmiskuludest
  • Tootmiskulud vähenevad, kuna uued tehnoloogiad võimaldavad paberikangast enne kuivatisse jõudmist oluliselt kuivemaks teha, seega on tarvis 1 tonni valmistoodangu tootmiseks kulutada ca 10% vähem auru
  • Väheneb ka elektrikulu, kuna massi ettevalmistamisel on vähem käivitustsükleid ning kogu paberimasin toimib tervikuna kiiremini, lisaks on uus turbovaakum oluliselt efektiivsem, hinnanguliselt väheneb elektrikulu tervikuna ca 7% võrra
  • Projektil on positiivne mõju ka keskkonnale, kuna taaskasutatakse enam jäätmeid ning väheneb õhku paisatava CO2 kogus, kuna efektiivsema tootmise tulemusena väheneb maagaasi kasutus

Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine 2.2.0301.10-0002

Mida tehti?

171 720,56
Kõrgessaare-Mudaste hoiuala rannaniitude taastamine

Projekti periood

29.03.201030.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projektide abil edendati oluliselt maaelu ühes piirkonnas, võeti kasutusele ca 400 hektarit looduskaitselist ja põllumajandusmaad.

Projekti tulemused

  • Taastati 250 ha rannaniite, kadastike ja teisi elupaikasid
  • Alasid hooldatakse järjepidevalt
  • Loodi üks alaline töökoht
  • Soetati kariloomi, ehitati välja loomapidamiskompleks koos vajaliku infrastruktuuriga

Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine 2.1.1001.10-0004

Mida tehti?

1 629 476,25
Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine

Projekti periood

10.03.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Projekti tulemusena on Põltsamaa linnas asuv Põltsamaa jõe pais-sild regulaatori paisutusrajatis renoveeritud ja sellel on paigaldatud on automaatsed varjad, mis võimaldavad veetaseme õiget ja operatiivset reguleerimist-hoidmist. Jõesäng on puhastatud setetest ja paisu juurde on rajatud nõuetekohane kalapääs. Projekti tulemusena paraneb jõe bioloogiline mitmekesisus ja elukeskkond tervikuna.  Luuakse eeldused kalavarude järkjärguliseks suurenemiseks Põltsamaa jões. Tagatud on muinsuskaitsealuste hoonete säilimine Põltsamaa jõe kaldal.

Projekti tulemused

  • Paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine
  • Jõesängi setetest puhastamine

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus 2.2.0701.10-0016

Mida tehti?

4 260 776,59
Tallinna Loomaia Keskkonnahariduskeskuse ehitus

Projekti periood

01.01.201130.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskus avati 1. juulil 2014. Loomaaed sai endale koha, kus suurepärase zooloogilise õppebaasi juures ka sisukaid haridustegevusi läbi viia.

Projekti tulemused

  • Valminud on maja, kus kõigile külastajatele ja kooliõpilastele on võimalik pakkuda erinevaid keskkonnahariduslikke tegevusi alates formaalõpet toetavatest kooliprogrammidest kuni huvihariduse ja vaba aja sisuka veetmiseni- ja seda aastaringselt
  • Õppeklassides ja laboris toimuvad looduskooli ringitunnid ja praktikumid 300. õpilasele
  • 149-kohaline auditoorium võimaldab läbi viia teemaõhtuid, filmiprogramme, looduteemalisi loenguid, seminare, rahvusvahelisi konverentse ja koolitusi
  • Suures fuajees on loodusteemalised näitused ja erinevad üritused
  • Keskkonnahariduskeskuses töötab aastaringselt peredele ja väikelastele nii oluline laste loomaaed, kus saab kodu- ja lemmikloomadega tutvust teha
  • Populaarsed linnalaagrid ja harivad loodusteemalised laste sünnipäevapeod viiakse looduskooli spetsialistide poolt läbi nii eesti kui vene keeles
  • Keskkonnahariduskeskus pakub haridusprogramme üliõpilastele, praktikantidele, erivajadustega inimestele jt.

Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine 2.2.0201.09-0001

Mida tehti?

4 869 495,52
Metsa-, maastiku-, pinnase-, ning naftasaaduste tulekahjude likvideerimise varustuse ja vahendite soetamine

Projekti periood

01.09.200831.03.2010

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Vastavalt hädaolukorra seaduse alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanidele ja päästeseadusele, on metsa- ja maastikutulekahjude ning loodusõnnetuste likvideerimise põhivastutus pandud Päästeametile. Eeltoodust tulenevalt on Päästeametil vajalik tagada piisav võimekus kirjeldatud olukordade kiireks ja efektiivseks lahendamiseks ning seetõttu soetada varustust ja seadmeid.

Kaasaaegne tehniline baas ja varustatus võimaldab õnnetuste, hädaolukordade puhul suurendada päästestruktuuride valmisolekut ja võimekust teha eriliigilisi päästetöid ning vähendada päästetöödel õnnetuse, hädaolukordade likvideerimiseks kuluvat aega. Sellest lähtuvalt aitab päästestruktuuride tehnilise võimekuse paranemine kaasa õnnetuste, hädaolukordade korral looduskeskkonna säilimise tagamisele ja kahjude minimeerimisele.

Projekti tulemused

  • Päästeamet soetas projekti raames pumbasüsteemi koos voolikukonteineriga, voolikukonteinerid koos voolikute korjamisseadmega, metsatulekahjude kustutusmooduli, voolikuhooldusseadme koos voolikute arvestussüsteemiga, erivõimekusega kiirsekkumis-tulekustutusautod ja isikukaitsevarustust päästetöödel kaasatavatele isikutele. Soetatud uus ja kaasaaegne varustus omab suuremat mobiilsust, töökindlust ja tehnilist võimekust.
  • Projekti tulemusena paranes päästestruktuuride valmisolek õnnetusteks, hädaolukordadeks ja maismaal toimuvateks tuleõnnetusteks. Päästeameti tehnilise võimekuse paranemine aitab õnnetuste, hädaolukordade puhul tagada paremat valmisolekut keskkonna hädaolukordadeks ning seeläbi aidata kaasa looduskeskkonna säilimisele

Marimetsa LKA külastuskorraldusliku taristu rekonstrueerimine 2.2.0601.13-0074

Mida tehti?

88 999,00
Marimetsa matkaraja rekonstrueerimine

Projekti periood

01.01.201431.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit, sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Marimetsa matkarada on ühe pikima matkarajaga Läänemaal ning erakordselt ilusa ja huvitava loodusega. Rekonstrueeritud rada tutvustab väga erinevaid loodusväärtusi: siia jääb hooldatav niiduala, kõdusoomets, laialehise metsaga rabasaar ja raba erinevad arenguastmed – madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo e. raba. Rajal võib kohata metsloomi, kuulda ja vaadelda linde, tutvuda väga erinevate taimedega.

Projekti tulemused

  • Korrigeeriti 2009 a. valminud rekonstrueerimisprojekti (valmis uus tööprojekt)
  • 1,9 km laudteed (laudtee osadena laiendid puhkekohtadele,valmistati ja paigaldati 8 puidust pinki)
  • 0,94 km pinnasrajast kaeti männikooremultšiga ning korrigeeriti raja trassi, paigaldati 8 viita, paigaldati 13 stendi (e. infotahvli alust)
  • Rajati 2 transpordi purret üle kraavi ja Marimetsa oja (vajalikud raja ehituseks ja edaspidiseks hoolduseks)

Multifunktsionaalse laeva soetamine 2.2.0201.09-0006

Mida tehti?

32 877 859,39
Multifunktsionaalse laeva soetamine

Projekti periood

01.12.200801.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Uus multifunktsionaalne  laev  suurendab merereostuse  avastamise,  lokaliseerimise  ja  likvideerimise  võimekust,  mis  aitab minimaliseerida  võimalikke  keskkonnakahjusid. Laeva multifunktsionaalsus  on  oluline, et  teostada  igapäevaselt  ennetus-  ja  seiretöid  ning  ühtlasi  omada  võimekust  reostuse avastamise  korral  maksimaalselt  kiiresti  reageerida  ja  alustada  koheselt  reostuse lokaliseerimise ning korjetöödega.

Projekti tulemused

  • Uue multifunktsionaalse laeva hankimisega saavutab piirivalve aastaks 2013 HELCOM soovituse 11/13 kohaste miinimumnõuetele vastavast reostuskorje võimekusest 26%, mis on 1,2 km2 suuruse ala katmine 12 tunni jooksul. Kavandatava tegevuse kaudsed eesmärgid on läbi ennetus- ja seiretegevuse vähendada tahtlikku reostuse tekitamist merel ning merereostuse avastamise korral olla valmis selle kiireks ja efektiivseks likvideerimiseks, et minimeerida võimalikke keskkonnakahjusid ning tagada piirkonna jätkusuutlik areng.

Ohustatud liikide taastamis-ja rehabilitatsioonikeskus Matsalu rahvuspargis 2.2.0601.10-0028

Mida tehti?

426 464,60
Vanast kontorihoonest kujundati (projekteeriti ja ehitati) keskus, kus on ruumid mitmeteks tegevusteks

Projekti periood

15.06.201131.12.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Keskus on töötanud alates 2014. aastast. Peamiselt on siin tegeletud madala arvukusega kõre asurkondade sigimise toetamise ja taasasustamisega. Kõre elupaigad on muutunud ebasobivaks ja asurkonnad seetõttu väga väikesed, isoleeritud ning kergesti haavatavad. Selleks, et tagada asurkondades edukas sigimine, tuleb väikeste asurkondade säilimiseks osa kõre kudust kasvatada üles turvalisemates tingimustes (keskuses), tagades igal aastal isendite juurdekasvu. 2014. aastal kasvatati üles ja asustati loodusesse 4046 kõret ning 2015. aastal 4496 kõret. Vajalik on selle tegevuse jätkamine. Õlireostusega seotud tegevusi pole olnud veel vaja, kuid on olemas valmisolek selleks.

Projekti tulemused

  • Majale tehti korralik soojustus, paigaldati maaküte, kogu elektri-, ventilatsiooni- ja veesüsteemid uuendati.
  • Keskuses loodud võimekus õlireostuse käigus päästetud veelindude puhastamiseks ja taastamiseks
  • Loodud kõik tingimused ohustatud kahepaikseliigi – kõre asurkondade toetamiseks nende kasvatamine kudust moonde läbinud isenditeks
  • Loodud tingimused ohustatud taimeliikide kasvatamiseks seemnetest.

AS Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine 2.1.0601.10-0027

Mida tehti?

1 614 044,76
Väätsa Prügila jäätmete ümberlaadimisjaama rajamine

Projekti periood

05.02.201131.08.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK)

Väätsa Prügila sõlmis 2010.a. koostööleppe Eesti Energiaga Iru jäätmepõletusploki masspõletatavate jäätmete laovaru kogumiseks ja vaheladustamiseks Väätsa Prügilas. Selle leppe elluviimiseks ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone, rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi ja soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika.

Projekti elluviimise tulemusena ei ladestata enam piirkonnast kogutavaid segaolmejäätmeid, vaid need pallitakse ja vaheladustatakse eesmärgiga pallitud jäätmed suunata edasi Iru põletusplokki vastavalt tellimustele.

Projekti tulemused

  • Ehitati 900 m2 suurune ümberlaadimishoone
  • Rajati 3500 m2 vaheladustusterritooriumi
  • Soetati vajalik sega-olme-jäätmete pallimiseks vajalik tehnika

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 1 011 057 989€

Veekaitse

Eesmärgid

  1. Nõuetekohane veemajandustaristu üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel
  2. Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad

Toetatavad tegevused

  •  Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamine ja rekonstrueerimine
  •  Jääkreostusobjektide likvideerimine, rikutud veeökosüsteemidega märgalade taastamine ja veekogude tervendamine

Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine

Eesmärgid

  1. Paranenud seisundis kaitstavad liigid ja elupaigad
  2. Korrastatud saastunud alad, veekogud ja märgalad
  3. Kliimamuutuste ja ulatuslike reostuste põhjustatud hädaolukordadele reageerimise võimekuse kasv

Toetatavad tegevused

  • Veekogude tervendamine
  • Poollooduslike koosluste hooldamisega seotud investeeringud
  • Kaitsealade infrastruktuuri arendamine
  • Meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tõhustamine
  • Päästetehnika soetamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Regionaalareng

Edulood (25)

  • Regionaalareng
    Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031
  • Regionaalareng
    Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169
  • Regionaalareng
    Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085
  • Regionaalareng
    Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209
  • Regionaalareng
    Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068
  • Regionaalareng
    Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008
  • Regionaalareng
    Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037
  • Regionaalareng
    Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035
  • Regionaalareng
    Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082
  • Regionaalareng
    Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050
  • Regionaalareng
    Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081
  • Regionaalareng
    Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005
  • Regionaalareng
    Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019
  • Regionaalareng
    Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206
  • Regionaalareng
    Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019
  • Regionaalareng
    Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179
  • Regionaalareng
    Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006
  • Regionaalareng
    Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102
  • Regionaalareng
    Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028
  • Regionaalareng
    Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029
  • Regionaalareng
    Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036
  • Regionaalareng
    Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077
  • Regionaalareng
    Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211
  • Regionaalareng
    BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207
  • Regionaalareng
    Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001

Narva kaldapealse promenaadi ehitamine 2.4.0201.12-0031

Mida tehti?

5 022 646,16
Jõekallas on kindlustatud ja korrastatud, tagamaks promenaadiala erosioonikindlust ja esinduslikkust.

Projekti periood

01.03.201218.11.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Narva promenaad kujutab endast korda tehtud ja ligi kilomeeter pikka Narva jõe kaldapealset, mis sai pärast selle korrastustöid täiesti uue ilme.

Projekti tulemused

  • Bastionimüüride osad varisemisohtlikes kohtades on kindlustatud ning promenaadialale on paigaldatud valgustus ja videojärelvalvesüsteem
  • Rajatud on eraldi jalakäigu- ja kergliiklusteed ning juurdepääsuteed sõidukitele, võimaldamaks promenaadi turvaliselt ja mugavalt kasutada nii jalakäijatel, tervisesportlastel kui ka piirivalvel.
  • Avatud on Hahni trepp, mis oli suletud piiri taasloomise ajast
  • Kogu ala on heakorrastatud: paigaldatud on erinevad arhitektuursed väikevormid ja linnamööbel atraktiivse kaasaegse miljöö loomiseks promenaadi külastajatele

Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks 2.4.0301.10-0169

Mida tehti?

605 732,04
Rakvere linnuse kujundamine aastaringseks kesk- ja varauusaegseks teemapargiks

Projekti periood

01.01.201130.06.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Rakvere linnus on külastajate ja turistide seas olulisimaks objektiks, mille kaudu Rakvere linna teatakse.

Rakvere linnus on hästisäilitatud ajalooline kaitserajatis, milles toimiv 16. sajandi elustikku kajastav teemapark pakub külastajatele terviklikku ajastukohast elamust. Rakvere linnuse missiooniks on kaitsta ja arendada linnust edasi ning luua keskkond, mis sarnaneks 16. sajandi oludele, pakkudes külastajatele teadmisi tüüpilise linnuse toimimisest.

Projekti tulemused

  • Rakvere linnusesse on loodud 16. sajandi linnuse olustikku kajastav terviklik ja külastajatele teadmisi ning elamusi pakkuv aastaringne teemapark.

Väikelaevaehituse kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0085

Mida tehti?

3 702 914,84
Väikelaevaehituse kompetentsikeskus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Saaremaa regionaalse kompetentsikeskuse fookus on väikelaevaehitus, kuna Eesti väikelaevaehitus on koondunud Saaremaale, valdkond on suhteliselt kõrge lisandväärtusega, omab läbi väga varieeruva sidus-sektori laialdast mõju majandusele ning Eesti laevaehitajad ise arvavad, et nende konkurentsipositsiooni parandamisele aitab kõige paremini kaasa just kompetentside arendamine. Samas on laevade ehituseelse ja –järgse kvaliteedikontrolli teenuse investeeringukulud liiga kõrged ja tasuvusaeg liiga pikk, et vastavate teenuste pakkumisest oleks huvitatud mõni Eesti ettevõte. Tänaseks on Saaremaa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse baasinvesteeringud tehtud, 2016 alustati ka laevade mudelkatseteenuste osutamisega. Keskuse teenused on arenenud vastavalt ettevõtete vajadustele, muutudes järjest keerukamaks. Samuti toimib keskus TTÜ väikelaevaehituse õppe toetajana ja juhib Eesti väikelaevaehituse ettevõtete koostööprojekte.

Projekti tulemused

  • Modernne, unikaalne infrastruktuur ja kujunev kompetents keskuse juures
  • Koostöö Eesti teaduritega, kes on huvitatud laevaehitustehnoloogia ja –hüdrodünaamika suunast
  • Väga head suhted väikelaevaehituse ettevõtetega, referentstööd teadmsuteenuste osutamiseks
  • Head suhted Southamptoni, Aalto, Kieli, Stockholmi, Zagrebi jt ülikoolide naval architecture võtmeisikutega, kes on koostööst huvitatud

Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine 2.4.0101.15-0209

Mida tehti?

605 322,00
Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi staadioni rekonstrueerimine

Projekti periood

06.03.201515.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti tulemusena vastab gümnaasiumi staadioni uuendatud infrastruktuur nii tehnilistele, keskkonna-, tervisekaitse- jm nõuetele, kui ka gümnaasiumi arenguvajadustele. Renoveeritud staadioni kasutavad gümnaasiumi, erakooli Intellekt õpilased, Kohtla-Järve linna ja Kohtla valla elanikud ja spordiklubid.

 

 

 

 

 

 

 

Fotod: Vitali Borodin ja Tatjana Samsonova

 

Projekti tulemused

  • Rajati kunstmurukattega jalgpalliväljak, kunstkattega korvpalli- ja võrkpalliväljakud, kuulitõukesektor, trenažööridega võimlemisala.
  • Rekonstrueeritud on jooksurajad ja hüppekastid
  • Lahendatud on sademevete ärajuhtimise ja videovalve süsteemid.
  • Soetatud ja paigaldatud on spordiinventar (jälgpalli väravad, korvpalliväljaku ja võimlemise konstruktsioonid, pingid jms).

Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis 2.4.0301.09-0068

Mida tehti?

1 936 752,97
Turismi ja huvitegevuste arendamine Mooste mõisakompleksis

Projekti periood

01.05.200931.12.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Eestimaa kaguosas, 250 km Tallinnast, 42 km Tartust, Põlvamaal, Mooste järve kaldal asub Nolckenite suguvõsa valitsemise ajal rajatud Mooste mõis, üks Eesti terviklikumalt säilinud mõisaansambleid oma esindusliku häärberi ja uhkete kõrvalhoonetega.
Siin on majutuskohad, kohvik ja restoran ja mitmeid põnevaid ettevõtjaid Meistrite Hoovis.

 

 

Projekti tulemused

  • Restaureeritud Folgikoda
  • Restaureeritud Valitsejamaja
  • Restaureeritud Restauraatorite Koda, seotatud baasseadmed
  • Soetatud kaasaegne helitehnika, valgusseadmed ja mööbel Folgikotta

Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks II etapp 2.4.0401.11-0008

Mida tehti?

3 061 083,45
Kohtla Kaevanduspark-muuseumi ja selle puhkeala väljaarendamine atraktiivseks tööstuspärandit tutvustavaks turismiobjektiks ja külastuskeskuseks

Projekti periood

01.11.201131.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Eesti kultuuri- ja muuseumide maastik sai juurde tänapäevase ja atraktiivse Kaevandusmuuseumi, mis on ainulaadne kogu Läänemere regioonis. Kohapeale tekkis juurde uusi töökohti, külastajate arv kasvas ca 26 000-ni aastas. 2015. aastal oli Eesti Kaevandusmuuseum kõige enam külastatavam turismiobjekt Põhja-Eestis (va Tallinna linn). Kaevandusuuseumi näol on tegemist Ida-Viru turismi mootori ja magnetiga. Muuseumi külastajate hulgas kasvab välisturistide osakaal jõuliselt, TTÜ kaudu ollakse kaasatud rahvusvahelistesse projektidesse,  tutvustused on ilmunud rahvusvahelistes turismi ajakirjades, ollakse Kultuuriministeeriumi Muuseumide Listis. Alates 2016. a juunist on Eesti Kaevandusmuuseum Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) liige, st ollakse globaalselt rahvusvahelises pildis

Projekti tulemused

  • Renoveeriti allmaakaevandus ja selle ekspositsioon, endises administratiivhoones uuendati küttesüsteem ja pandi ette pakettaknad, hoole 2. korrusele rajati konverentsikeskus
  • Rikastusvabriku hoone ja paetorn renoveeriti täielikult, sinna rajati muuseumi peahoone, näitusesaalid, kabinetid, interaktiivne ekspositsioon ja puhkeale
  • Katlamajal ja garaažil uuendati uksi ja aknaid
  • Territoorium piirati aiaga, heakorrastati, haljastati ja valgustati, puhastati tiik ja ehitati välja tuletõrje veevõtukohad ning parkla

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada) 2.4.0201.13-0037

Mida tehti?

1 684 546,76
Rajati Pärnu jõe vasakkalda tervisespordi rada (Jüri Jaansoni rada)

Projekti periood

04.03.201330.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Avaliku linnaruumi väljaarendamine ja muutmine atraktiivseks vaba aja veetmise ning sportlike harrastuste kohaks Pärnu jõe vasakkaldal; tervisespordi harrastuste ja liikuva eluviisi propageerimine ja võimaluste väljaarendamine

Projekti tulemused

  • Pärnu jõe vasakkaldale kahe silla vahelisele alale ehitati 4 km pikkune kergliiklustee
  • Koos jõe paremkaldal oleva kergliiklusteega moodustab rajatav tee ca 9 km pikkuse raja
  • Raja äärde paigaldati valgustus, jalgrattahoidjad, prügikastid ja pingid
  • aOn avardunud linnakeskkonna kasutusvõimalused, uus kergliiklustee tagab ohutu ja mugava liikumisvõimaluse kesklinna piirkonnas.

Tamula rannapromenaadi väljaarendamine 2.4.0301.08-0035

Mida tehti?

1 037 304,44
Tamula rannapromenaadi väljaehitamine

Projekti periood

15.10.200831.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tamula rand koos rannapromenaadiga on kahtlemata üks Lõuna-Eesti pärlitest. Tamula rand on väga mugav ning pakub tegevust erinevas vanuses inimestele – suur liivarand, mänguväljakud väikelastele, palliväljakud, väli-fitness ala jpm.  Eriti mõnusaks teeb ranna muruoaas, kus saab suvel muretult päevitada – ei pea muretsema kuuma liiva kõrvetuse pärast ega pidevalt käterätti liivast puhastama, samuti on rannas olemas tasuta duši võtmise võimalus ja tualettruumid. Rannas on võimalik jalutada mööda 800-meetrilist rannapromenaadi, mis algab Hotell Tamulast ning l õppeb Roosisaare silla juures, millelt avaneb kaunis vaade Võru linnale ning järvele. Silla läheduses asub muinasasula koht ning silmapaistev skulptuuri, mis sümboliseerib elujõudu. Suviti on avatud Tamula rannabangalo, mis pakub mõnusat äraolemist ning head muusikat. Tamula ranna-ala puhul on tegemist tervikliku disainiga, julge, huvitava ja kohta arvestava kujunduslahendusega. Ranna-ala on omapärane ja selge identiteediga paik, mis tõstis Võru linna elanike elukvaliteeti ning külastatavust. Tamula rand on muutunud võrukate, sise- ja välisturistide meelispaigaks.
Ranna-ala avati 2009. aastal.
 

Projekti tulemused

  • Tamula järve kaldaalal arendati välja ca 800 meetrine lõik.
  • Rannas on kivi- ja laudkattega käiguteed, valgustus, purskkaev, laste mänguvahendid, tribüünid, haljastus, päevitustoole imiteeriv muru-oaas, riietuskabiinid, WC (sh ka invaliidi), välidušš, paadisillad jpm.
  • Tamula rannas on iga paigaldatud detail hoolikalt läbi mõeldud ja omab kunstilist väärtust. Rand paistab silma oma innovaatilisuse ja keskkonnasõbralikkuse poolest.
  • Suviti on ranna-ala külastatavus suurenenud ning juurde on tulnud uusi üritusi ning ka ettevõtlustegevus rannas on elavnenud. Ranna-alal tegutseb keskmiselt 5-6 ettevõtjat.

Põlevkivi Kompetentsikeskus 2014-2020.5.04.16-0082

Mida tehti?

3 630 791,95
Põlevkivi Kompetentsikeskuse arendus

Projekti periood

01.01.201631.12.2019

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Põlevkivi Kompetentsikeskus (PKK) on rahvusvaheliselt tunnustatud põlevkivi, teiste loodusvarade ja nende töötlemise kõrvalsaaduste väärindava kasutamise eestseisja, sõltumatu ekspert ning valdkonnaga seotud ettevõtluse ja regiooni arengu edendaja.

Põlevkivi kompetentsikeskuse arendamise projekti tegevused on suunatud regiooni eripära –põlevkivi ja sellega seotud tööstuse ning tegevusvaldkondade – ärakasutamisele regiooni arenguks ja selle elanike hüvanguks. PKK on loonud võimalused doktorantide ja teadlaste kaasamiseks ning tippspetsialistidele töökohtade loomiseks Ida-Virumaale. Projekti tulemusena on süvenenud ettevõtete, teadlaste ja kohalike omavalitsuste koostöö.

Põlevkivi Kompetentsikeskuse taristu arendamisega,  teadustöötajate  kaasamisega ja laienenud teenuste valiku pakkumisega on paranenud teadus- ja arendustegevuse tase regioonis ning  teadmusteenuseid kasutavate ettevõtete (sh alustavate ettevõtjate) arv on suurenenud ca 50%.

Avalikkusele suunatud tegevuste tulemusena on kasvanud põlevkivivaldkonna alane teadlikkus nii regioonis kui kogu riigis.

Projekti tulemused

  • PKK kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboratooriumi seadmepargi täiendamise ja uute analüüsimeetodite rakendamisega on laboratooriumi võimekus oluliselt tõusnud
  • Ettevõtjatele pakutakse inkubatsiooniteenuseid sh katse- ja arenduslaborite rentimise võimalust
  • Igal aastal viiakse läbi ca 200 osavõtjaga põlevkivikonverents
  • Regioonis pakutakse unikaalset intellektuaalomandialast konsultatsiooniteenust
  • Antakse välja Põlevkivi uudiskirja ja Põlevkivitööstuse aastaraamatut

Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks 2.4.0101.09-0050

Mida tehti?

951 191,19
Kohila mõisa ait-kuivati renoveerimine Kohila raamatukoguks

Projekti periood

18.03.200931.05.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti raames saavutatav üldine eesmärk oli tõsta Kohila piirkonna elanike raamatukogu teenuse kättesaadavuse kvaliteet vastavusse kaasaja raamatukogu funktsionaalsete nõuetega ning rajada vastavalt piirkonna elanike arvule sobilikus mahus modernsete arhitektuursete lahendustega raamatukogu. Projekti tulemusel rajatav uus raamatukogu on oluliseks eelduseks piirkonna vaimuelu aktiviseerimisel ning laste ja noorte lugemiskultuuri ja -harjumuse parandamisel. Uus raamatukogu on saanud lisaks standardsele raamatukoguteenuse pakkujale ka osalise kohaliku kultuurikeskuse rolli.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti ja võeti kasutusele ajalooliselt väärtuslik hoone
  • Paranes raamatute laenutus raamatukogus, ehitati kaasaegne lugemissaal ja avatud interneti punkt
  • Uute teenustena lisandusid seminari-konverentsi korraldamise teenus, huvialaringide saal, video-muusikatuba koos väärtfilmide vaatamise võimalusega (videoprojektor + ekraan) ja kunstinäituse saal

Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine 2.4.0301.09-0081

Mida tehti?

1 387 473,24
Angla pärandkultuurikeskuse ehitamine

Projekti periood

01.04.200931.05.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Ehitati uus, aga vanade ehitusvõtetega Saaremaa dolomiidist pärandkultuurikeskus koos käsitöökodadega, muuseumi ja konverentsisaaliga, mis on sisutatud ainulaadse käsitöömasinate ekspositsioonidega. Vanim 17. sajandist. Huvi uue pärandkultuurikeskuse vastu on olnud suur nii turismiedendajate kui ka reisikorraldajate hulgas. Rahva huvi käsitöö õppimise vastu on üllatavalt suur. Suurt rõõmu tuntakse lihtsate  oskuste omandamisest, mille tulemuseks on omavalmistatud ese. Nagu tuulikumäele kohane on keskuse keskseks kohaks Leivatuba koos leivaahju ja leivaküpsetamisega.  Keskus on sobiv puhkusekoht lastega peredele.

Projekti tulemused

  • Ehitati pärandkultuurikeskuse hoone, mille avalikult kasutatavad ruumid asuvad kolmel korrusel
  • Siin asuvad erinevaid käsitöötraditsioone tutvustavad töökojad, koduleiva söömise tuba, näitusesaal, 2 tuba esinejatele, mantelkorsten, vanaaegne leivaküpsetusahi, üldkasutatavad WCd, hoiuruumid ja teenindusruumid
  • Keskuses viiakse läbi rahvuslikke käsitööpäevi ja rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi

Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks– Lennusadama arendusprojekti II etapp 2.4.0401.10-0005

Mida tehti?

11 731 670,68
Meremuuseumi Lennusadama arendamine kaasaegseks ja terviklikuks merenduse ja tehnikaajaloo muuseumkülastuskompleksiks

Projekti periood

01.04.200930.04.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Lennusadamas asub Põhja-Euroopa üks kõige uhkemaid meremuuseume. Siin on ehtne allveelaev Lembit 1930ndatest, paadid ja purjekad, sajandivanune aurik-jäämurdja Suur Tõll, vesilennuk Short 184, miinid, kahurid ning palju muid elusuuruses eksponaate. Muuseum ja vesilennukite angaar on pälvinud hulga auhindu: Eesti kõige turistisõbralikum muuseum 2012, Europa Nostra Grand Prix 2013, Euroopa aasta muuseumi eriauhind 2014. aastal ja palju muid. Lennusadama muuseum on meeldejääv elamus kogu perele: kuhjaga huvitavat lugemist, ümbermaailmareis Kollasel Allveelaeval, mereväe riietes pildistamine, suur akvaarium, simulaatorid, paberlennukite täpsusvisked ja palju muud põnevat.

 

Projekti tulemused

  • Taastati ajalooline vesilennukite angaar ja loodi unikaalne keskkond ekspositsioonile
  • Jätkati sadamakaide ehitust, mis omavad üliolulist kaitsefunktsiooni kogu sadamaalale ja meremuuseumi laevastikule

Linnaruum Kultuurikatlas 2.4.0201.10-0019

Mida tehti?

870 939,52
Linnaruum Kultuurikatlas

Projekti periood

12.10.201031.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekt „Linnatänav Kultuurikatlas” on üks osa Kultuurikatla hoonest. Maapinnaga samale kõrgusele jääv Katlasaal ja Sisetänav (Kultuurikatelt läbiv ruum). Katlasaalis asuvad kaks muuseumi eksponaadiks renoveeritud aurukatelt.

Kultuurikatel valmis ja sai kasutusloa 15.12.2015.

Projekti tulemused

  • Täna töötab Kultuurikatlas igapäevaselt üle 200 loovisiku, s.h. 10 SA Tallinna Kultuurikatel töötajat
  • Kultuurikatlas toimuvad pidevalt suure külastajate arvuga linnakodanikele suunatud üritused

Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0206

Mida tehti?

4 046 245,10
Audru rahvusvahelise auto- ja motospordikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.201130.04.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tuginedes klientidelt saadud tagasisidele, võib auto24ringi nimetada: „Ilmselt parim ringrada Põhjamaades“. Klientide (võistluste korraldajad, oma autode ja mootorratastega ringraja sõitjad jne) tagasiside rajale on väga positiivne. Eestvedajatel on õnnestunud luua mugav, ohutu, kuid samas kiire ning põnev ringrada. Suvehooaeg on tihedalt võistlusi, kliendiüritusi, autode ja mootorrataste esitlusi jms täis. Ja mis eriti oluline – väga paljud klientidest tulevad Eestisse just nimelt selle pärast, et tulla auto24ringile sõitma. See tähendab, et plaan aidata ringraja kaudu tuua Eestisse välisturiste, on õnnestunud.

Projekti tulemused

  • Ehitati FIA Grade 3 tingimustele vastav kaasaegne auto- ja motoringrada koos kaasnevate hoonetega.

Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0019

Mida tehti?

37 546,56
Teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201004.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti käigus rajati Polli aiandusuuringute keskuse endisesse peahoonesse kaasaegne, taimse tooraine täielikku väärindamist võimaldav teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete kompetentsikeskus PlantValor. Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusel rekonstrueeriti 1974. aastal ehitatud kontorihoone, sisustati analüüsi- ja tehnoloogialaborid, alustati keskuse tegevuse käivitamist ning võimaluste tutvustamist taimse toorainega tegelevatele teadusrühmadele ning ettevõtjatele. 

Projekti tulemused

  • Keskuse tehnoloogiaüksuses on võimalik toota katsepartiidena erinevaid looduslikke ekstrakte, pulbreid ja õlisid, mida saab kasutada naturaalsete kõrge lisandväärtusega funktsionaalsete toitude tootmisel, kodukeemia- ja kosmeetikatööstuses.
  • Laboratoorsete katseseadmetena on keskuse töötajate, teadlaste ja koostööst huvitatud ettevõtjate käsutuses muuhulgas superkriitiline süsihappegaasi ekstraktor, vedelikekstraktor, mikrolaineekstraktor ja lüofilisaator
  • Analüüsiüksuses on võimalik teha biokeemilisi ja mikrobioloogilisi analüüse
  • Kaasaegsed tehnoloogilised võimalused aitavad tõsta kogu Eesti taimse tooraine tootjate ja töötlejate konkurentsivõimet ning loovad head eeldused nii teadus- kui tootearenduskoostööks.

Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine 2.4.0301.10-0179

Mida tehti?

3 612 004,86
Kiviõli seiklusturismi keskuse väljaarendamine

Projekti periood

17.08.201015.10.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

2013 aasta Eesti parimaks turismiobjektiks nimetatud keskuse suurimaks eduteguriks ja konkurentsieeliseks on võimalus ära kasutada Ida-Viru maakonna ajaloolis-loodusliku eripära, kujundades vanast tuhamäest rahvusvaheliselt positiivse kuvandiga seiklusturismikeskus.

Projekti tulemused

  • Motokeskuse ja suusanõlvade tehnikahoone, mis rajatakse motokeskuse seadmete, suusanõlvade hooldusmasinate (rajatraktorite), lumekahurite ning muu keskuse hooldustehnika hoidmiseks.
  • Suusakeskuse lumetootmissüsteem ja pumplahoone, mille peamine eesmärk talvise kunstlume tootmine suusanõlvadele.
  • Suusakeskuse rajatraktor suusanõlvade ja murdmaasuusaradade hooldamiseks
  • Muu suusa- ja motokeskuse aastaringne hooldustehnika – traktor, ATV, mootorkelk ja haagised radade hoolduseks ja külastajate ohutuse tagamiseks
  • Hoonete automaatika ja ligipääsusüsteem – hoonete kliimakontroll, valgustuskontroll, liikumiskontroll, turvasüsteem ja kauglugemine
  • Muu tehniline infrastruktuur – vesi, kanalisatsioon, elekter, side, välisvalgustus, mäe jääksoojust ära kasutav küttesüsteem jpm

Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine 2.4.0401.10-0006

Mida tehti?

5 405 593,15
Tallinna Teletorni vaateplatvormi rekonstrueerimine ning konverentsi- ja näituste keskuse ehitamine

Projekti periood

31.03.201030.09.2012

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Projekti käigus rekonstrueeriti täielikult Tallinna Teletorni hoone ja tehnosüsteemid ning loodi futuristliku sisekujundusega kaasaegne külastuskeskkond. Lisaks vaate nautimist toetavale multimeedial põühinevale panoraamprogrammile loodi Teletorni ekspositsioon, mis tutvustab Eesti teadus- ja tehnoloogiavaldkonna edulugusid ning Teletorni enda värvikat ajalugu. Projekti toel käivitati juba aasta enne avamist turundustegevused ning tegeleti objekti tutvustamise ning müügiga turismiettevõtetele.

Projekti tulemused

  • Taasavati 5 aastat külastajatele suletud olnud Tallinna ja Põhjamaade kõrgeim vaateplatvorm ning Eesti taasiseseisvumise sümbol 4. aprillil 2012.a.
  • Teletorn on Tallinna üks enimkülastatavaid turismiatraktsioone. Külastajate arv tõusis sulgemise eelse perioodi keskmisest 30.000'lt ca 160.000'le külastajale aastas. Avamisjärgsel aastal külastas torni 240.000 inimest, mis oli üle 2 korra rohkem kui prognoositi.
  • 50% torni külastajatest moodustavad välisturistid, peamiselt Soomest ja Venemaalt, lisaks üle 30 erineva riigi esindajad. Valdavalt jõuavad külastajad Teletorni omal käel, ca 15% välisturistidest saabuvad erinevate reisibüroode või teiste koostööpartnerite vahendusel.
  • 5. tegutsemisaastal peale taasavamist on Teletorn jätkuvalt populaarne ka kohalike elanike hulgas. Pidevalt toimuv kultuurisündmuste programm ja ajutised näitused on viinud taaskülastuse üle 25%.
  • Ca 20% külastajatest moodustavad lapsed. Lisaks tavakülastustele pakub Teletorn eriprogramme lastegruppidele täiendades seeläbi Eesti haridusasutuste õppekäikude valikuid nii Eesti lähiajaloo kui televisooni ja kõrgehitistega seotud teemadel.
  • Projekti tulemusena loodi SA Tallinna Teletorni ja toitlustusoperaatori poolt ca 38 täiendavat täis- või osakoormusega töökohta

Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine 2.4.0101.09-0102

Mida tehti?

1 219 081,50
Sillamäe Kultuurikeskuse hoone (Kesk tn 24) rekonstrueerimine

Projekti periood

04.01.201001.09.2013

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Monofunktsionaalse kultuurikeskuse baasil on loodud multifunktsionaalne kogukonnakeskus, mis tähendab kultuurikeskuse hoone efektiivsemat ja intensiivsemat kasutust. Muuseumi, seminariruumi ja kohviku paigaldamine suurendab külastajate spektrit ja hoone kasutamise aega, samuti efektiivistab ruumide kasutusintensiivsust. Hoone on renoveeritud kui arhitektuurimälestis, mis aitab säilitada ja esile tuua ajastu omapära. Teemakohase muuseumi loomine aitab korrastada ja koguda selle ajastu informatsiooni ning seda adekvaatselt esitada, mis aitab kaasa nii Sillamäe kogukonna mälu ja kultuuri säilitamisele kui kogu Eestile saatusliku ajalooetapi talletamisele. Kultuurikeskuses on nüüd kaasaegsed võimalused kultuuriürituste ja esinemiste korraldamiseks (renoveeritud ruumid, kiiresti teisaldatavad istmed). Paranenud on osutatavate avalike teenuste kvaliteet: teenuseid osutatakse renoveeritud ruumides, kus on tagatud ohutus, normikohane valgustus, ventilatsioon ja küte.

 

 

Fotod: Boris Sinitsov ja Vladimir Šurmin

 

Projekti tulemused

  • Kultuurikeskus on muutunud tehnoloogiliselt kaasaegseks.
  • Kõik hoone konstruktsioonid, tehnosüsteemid ja kommunikatsioonid lahendatud kaasaegsete materjalide ja tehniliste lahenduste baasil, arvestades objekti muinsuskaitselisest eripärast tulenevaid erisusi.
  • Rekonstrueeritud on laemaaling ja kipsdekoor, paigaldatud muudetavad toolid ja seadmed
  • Sillamäe kultuurikeskuses on avatud linnamuuseumi filiaal

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine 2.4.0301.08-0028

Mida tehti?

3 006 657,68
Eesti Maanteemuuseumi edasiarendamine

Projekti periood

29.05.200830.09.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

 

Eesti Maanteemuuseumi edasiarendusega kahekordistus muuseumikülastajate arv: 2009.aastal oli see ligi 19 000, 2010 ligines 32 000le. Erinevatel aastatel kõigub külastajate arv 34 – 38 000 inimese vahel.

Eesti Maanteemuuseumi laiendus  pälvis 2011. aastal EASi Turismiuuendaja auhinna, 2012.aastal valiti muuseum ajakirja Pere ja Kodu lugejate poolt Eesti kõige lastesõbralikumaks muuseumiks, välialade graafilise betooni seinad pälvisid 2010.aastal Aasta betoonehituse eriauhinna.

 

 

 

Fotod: Eesti Maantemuuseum

Projekti tulemused

  • Vastavalt põhiprojektile ehitati välialad (13 793 m2) ja selle koosseisu kuuluvad rajatised (sh. parkla (205 m2) ning jalgtee Tilleorgu (500m2)
  • Edasiarenduse käigus loodi 19 töökohta, neist hooajalised 16
  • 28 ajastukohast komplekti rõivaid ja jalanõusid nii töötajatele kui ka külastajatele
  • Ajaloolised veovahendid (19. sajandi postitõld, pikkvanker, vedruvanker, kaarik, tee-libisti, vankritrehv)
  • Programmeeriti interaktiivsete infokioskite tarkvara ja videogiid
  • Eestis esimesena toodetud teehöövli Bitvargen koopia
  • Tribüünid väliürituste jaoks

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus 2.4.0501.11-0029

Mida tehti?

3 755 681,67
Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus

Projekti periood

01.12.201031.08.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse näol on tegemist nii regioonispetsiifilise ettevõtluse arengumootori kui laiemalt valdkondliku innovatsioonikoldena toimiva avaliku võimu, ettevõtluse ja ülikoolide koostöökeskusega, mis tugineb 15 partnerist (kuni 2015. a.) koosnevale konsortsiumile. Kompetentsikeskuse missiooniks ja peamisteks tegevuseesmärkideks on:


•    üle-eestilise ravimuda, mudaravi, tervisedenduse ja taastusravi valdkondade kompetentside koondamine ja väärtustamine
•    valdkondlike arendusprojektide algatamine ja elluviimine
•    teadmistemahuka ettevõtluse ja valdkondliku innovatsiooni toetamine läbi toote- ja teenusearenduse.

 

Fotod: Silver Raidla ja Arvo Tarmula


 

Projekti tulemused

  • Läbi viidud 15 uuringut
  • Korraldatud 35 konverentsi-koolitust-seminari
  • Avaldatud 14 teaduspublikatsiooni
  • Tegevuse tulemusena tekkis Läänemaal 3 uut ettevõtet
  • Loodud 2 patenti, 1 tööstusdisainilahendus

Ajakeskus "Wittenstein" rajamine Paide Vallimäele 2.4.0301.08-0036

Mida tehti?

2 409 328,63
Ajakeskus "Wittenstein" rajamine

Projekti periood

01.01.200931.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Ajakeskus Wittenstein on Baltikumis ainulaadne turismiobjekt, kus saab pooleteise tunniga interaktiivse ja humoorika ülevaate Eestimaa ajaloost. Ajamasin(lift) viib külastajad Paide ordulinnuse vahitornis läbi 9  Eestimaa ajastu. Ajakeskus pakub alternatiivi traditsioonilistele muuseumidele, et mitmekesistada ajaloo tutvustamist.

Ajakeskuses kohtuvad külastajad eri ajastute tegelastega, kuulavad eri ajastute laule, tantsivad tantse, maitsevad eri ajastute maitseid.

Ajakeskus on ühinenud Järvamaa Muuseumiga ja on tekkinud uus sünergia, mis võimaldab Eesti ajalugu tutvustada nii elamuslikult kui ka teaduslikult.Ajakeskus Wittensteini käive on tõusnud iga aastaga ligi 30 000 euro võrra.

 

 

Projekti tulemused

  • Läbi kaheksa korruse asub atraktiivne ekspositsioon Eesti ajaloost (muinasaeg, ordu aeg, kuningate aeg, tsaaride aeg, okupatsioonide aeg, Eesti aeg, taasiseseisvumise aeg, eurokamber)
  • Vallitorni kaheksal korrusel on valmistatud 16 erineva sisekujundusega ekspositsiooni
  • Soetatud on kontseptsioonis ettenähtud mannekeenid, valmistatud on kostüümid 17-le mannekeenile, 3 kostüümi keskuse töötajatele ja 12 kostüümi külastajatele programmis osalemiseks
  • Valmistatud on ekspositsioonis vajaminevad sepised (25 tk)
  • Ekspositsioonidele taustaks on valmistatud 18 heliklippi
  • Erinevate ajastute kohta on valmistatud 16 videoklippi, 10 min Ajakeskuse reklaamfilm ning 20 min film „Eestimaa kroonika“
  • Valmistatud on 37 interaktiivset eksponaati
  • Paigaldatud on vajaminev audio-videotehnika

Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine 2.4.0301.09-0077

Mida tehti?

3 396 991,57
Sõmerpalu motohalli ehitamine ja sisustamine

Projekti periood

01.02.200915.11.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Sõmerpalu motokeskus on külastajatele atraktiivne motosporti tutvustav ja elamusi pakkuv külastuskeskus.

Projekti tulemused

  • Võrumaale, Sõmerpallu rajatud motohall
  • Aastas korraldatakse 8-10 rahvusvahelist motokrossivõistlust
  • Ka algajatel võimalus proovida tsiklisõitu. Kohapealt saab tsikli, varustuse ja õpetussõnad.
  • Populaarne ka muusikaürituste ja kliendipäevade korraldamise kohana.

Puurmani kultuuri-ja vabaajakeskuse ehitus 2.4.0101.15-0211

Mida tehti?

1 320 300,00
Renoveeriti olemasolev Puurmani Spordi- ja Kultuurimaja

Projekti periood

27.03.201516.10.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Puurmani kultuuri- ja vabaajakeskuse renoveerimise tulemusena võetakse seni suures osas tühjalt seisnud hoone tervenisti kasutusele.

Projekti tulemused

  • Tagatud parem avalike teenuste kättesaadavus, seda ka liikumispuudega inimestele
  • Puurmani valla elanikel on võimalus kasutada kaasaegseid sportimise tingimusi: spordisaal, jõusaal, aeroobika, lauamängude ruum
  • Huviringidele on loodud nõuetekohased ruumid tegutsemiseks
  • Renoveerimise tulemusena ja taastuvenergial põhineva küttesüsteemi rajamisel vähenevad hoone ülalpidamiskulud 30-40%

BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda 2.4.0301.10-0207

Mida tehti?

3 711 103,10
BMX-MTB-SKATE rahvusvahelistele nõuetele vastava spordikompleksi rajamine Rae valda

Projekti periood

01.07.201411.12.2015

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Spordikompleksi eesmärgiks on tuua Eestisse arvukalt spordituriste ja seda peamiselt väljaspool tavapärast turismi kõrghooaega.

Projekti tulemused

  • Valminud on Spot keskus ehk elamusspordikeskus koos krossiraja ja erinevate atraktsioonidega
  • Keskuse rajamine propageerib tervislikke eluviise

Tehvandi staadioni rekonstrueerimine multifunktsionaalseks aastaringse kasutusega rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks 2.4.0401.09-0001

Mida tehti?

4 473 815,40
Tehvandi staadioni rekonstrueerimine rahvusvaheliseks spordi- ja turismikompleksiks

Projekti periood

01.06.200931.08.2010

Rakendusüksus või -asutus

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS)

Tehvandi Spordikeskus kujunes aastatel 1999-2010 rahvusvaheliselt tunnustatud võistlus- ja treeningkeskuseks. Keskuses toimunud murdmaasuusatamise MK etapid tõid kohale kümned tuhanded pealtvaatajad nii Eestist kui välismaalt ja võistluste telepilt jõudis üle maailma kümnete miljonite televaatajateni. Kahjuks puudus keskuses aga kaasaja nõuetele vastav staadionikompleks ning projektiga valmis just puuduv maailmatasemel kompleks, mis lõi eeldused keskuses tänaseks toimunud rahvusvaheliste suurürituste toimumiseks: talialade juunioride maailmameistrivõistlused, MK etapp murdmaasuusatamises, Rally Estonia autoralli võistluskeskus, IBU karikaetapp ja juunioride Euroopa Meistrivõistlused laskesuusatamises, jne.

 

2010.a. lõpuks on Tehvandi Spordikeskuses välja arendatud multifunktsionaalne ja rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamise nõuetele vastav aastaringse kasutusega staadionikompleks, mis on suuteline osutama kvaliteetset teenust vähemalt tuhandele külastajale ööpäevas.

 

Projekti tulemused

  • Tehvandi staadionil on rahvusvahelistele nõuetele vastav kergejõustiku areen üksikalade harrastamiseks (kiirjooks, kaugus ja kolmikhüpe, odavise, kettaheide, kuulitõuge, kõrgus- ja teivashüpe)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav muruga jalgpalliväljak
  • Sportmängude väljak (korv- ja võrkpalli plats ja tenniseväljak)
  • Rahvusvahelistele nõuetele vastav suusastaadion erinevate talialade võistluste korraldamiseks
  • Tehvandi staadioni hoone (4 korrust, sportlaste riietusruumid, arstiruumid, võistlus- ja pressikeskuse ruumid, võistluste korraldamiseks kohtunike ruumid, heli- ja sidekeskus, kohvik, talispordimuuseum, laoruumid, tualetid, jne);
  • Läänetribüün 2000 istekohta toolidega
  • Põhjatribüün 1000 istekohta pinkidega
  • Territooriumil parklad (ca 350 parkimiskohta)

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 642 831 821€

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

Eesmärgid

  1. Erinevaid liikumisviise integreeriv ning inim- ja keskkonnasõbralik linnaruum
  2. Olulisemad alakasutatud alad Ida-Virumaa suuremates linnapiirkondades on taaselavdatud
  3. Kodulähedased lasteaia-ja lapsehoiuvõimalused suuremate linnapiirkondade elanike jaoks on tagatud

Toetatavad tegevused

  • Avalik linnaruum ja säästlik linnaline liikuvus
  • Lasteaiakohtade loomine
  • Mahajäänud alade taaselustamine

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Sotsiaalkaitse ja tervis

Edulood (1)

  • Sotsiaalkaitse ja tervis
    Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

Noorte arenguvõimaluste pakkumine programmi SPIN abil 2014-2020.2.07.003.01.15-0001

Mida tehti?

1 298 750,00
Noortele arenguvõimaluste loomine läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi

Projekti periood

01.12.201431.12.2020

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Innove

SPIN-programm pakub noortele arenguvõimalusi läbi uuendusliku mudeli, mis seob jalgpalli ja sotsiaalseid oskusi arendavaid tegevusi. Tänu SPINile saab mitusada noort Tallinnas ja alates 2016. aasta septembrist Kohtla-Järvel igal nädalal osa tippklubide treenerite juhendatavatest jalgpallitrennidest ning spetsialistide läbi viidavatest töötubadest. SPINi erilisus seisneb laias koostöövõrgustikus - elluviimises osalevad nii riik kui kohalik omavalitsus, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Jalgpalli Liit, Heateo Sihtasutus ja koolid. Programmi ühiskondlikku mõju aitavad hinnata Tartu Ülikooli teadlased. Ühise pingutuse tulemusena on SPIN-programmist saanud oluline vahelüli ketis laps-kool-kodu. Senine tegutsemine on lisaks sportliku aktiivsuse arengule toonud kaasa rohkelt näiteid osalejate paranenud enesedistsipliinist, suhtlusoskusest ja kooliedukusest

Projekti tulemused

  • Esimese kahe hooajaga osales SPIN-programmis 417 noort
  • Kokku osalesid noored pea 20 000 kontakttundi, millest kolmandiku moodustasid erinevad eluoskusi arendavad sessioonid.
  • Noortega töötas enam kui 30 organisatsiooni, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi
  • Programmi tegevusest sai osa enam kui 20 kooli
  • 2. hooaja järel hindas programmi "heaks" või "väga heaks" 92% osalenutest
  • Jaanuaris 2016 valis vabaühenduste liit EMSL SPINi aasta vabaühenduseks

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 898 971 295€

Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul

Eesmärgid

  1. Kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamine ning karjäärivalikute toetamine

  2. Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides

  3. Kasutusele on võetud kaasaegne ja uuenduslik õppevara

  4. Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades

  5. Õpe kutse- ja kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega ning toetab ettevõtlikkust

  6. Kutse-ja erialase kvalifikatsiooniga täiskasvanute osakaal on suurenenud, inimeste elukestva õppe võtmepädevused on paranenud ning suurenenud on nende konkurentsivõime tööturul

Toetatavad tegevused

  • Karjäärinõustamine ja õpitugi
  • Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate arendamine
  • Õpetajakoolituse pakkumise ümberkorraldamine
  • E-õppevara lahenduste loomine ja kasutuselevõtt
  • Koolide IKT taristu kaasajastamine
  • Üldhariduskoolide võrgu korrastamine:
    • Klassikaliste gümnaasiumide rajamine
    • Gümnaasiumiastmest loobuvate või ühinevate põhikoolide ümberkohandamine
    • Investeeringud õppekeskkonda HEV õpilaste kaasamiseks
    • HEV koolide võrgu ümberkorraldamine
  • Tööjõuvajaduse seire-ja prognoosisüsteemi käivitamine
  • Töökohapõhise õppe pakkumine
  • Praktikakorralduse parendamine kutse-ja kõrghariduses
  • Madalama haridustaseme ja oskustega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse põhi-ja keskhariduse tasemele

Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärgid

  1. Lapsehoiu ja puuetega laste tugiteenuseid saanud lapsevanemate osalemine tööturul on suurenenud

  2. Sotsiaalteenuseid saanud erivajadustega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustega inimeste osalemine tööturul on suurenenud

  3. Teenust saanud inimeste alkoholi tarvitamine on vähenenud

  4. Kaasaegne, regionaalselt kättesaadav ja optimaalne tervishoiu esmatasandi- ja aktiivravivõrk võimaldab pakkuda kvaliteetseid ja jätkusuutlikke tervishoiuteenuseid

  5. Kvaliteetsemad ja integreeritud hoolekandeteenused toetavad tegevuspiiranguga ning hoolduskoormusega naiste ja meeste aktiviseerumist, sh osalemist tööturul

  6. Kohanemis-ja lõimumisteenustes osalenute konkurentsivõime Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas osalemiseks on paranenud

  7. Kaasamine ja tööhõivevalmiduse parandamine noorte, sh tõrjutusriskis noorte, seas

Toetatavad tegevused

  • Lapsehoiuteenuse kättesaadavuse ja mitmekesisuse suurendamine
  • Sotsiaal-ja tugiteenuste pakkumine erivajadustega inimestele ja nende kõrge hoolduskoormusega pereliikmetele
  • Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine, tugi-ja järelteenuste pakkumine
  • Vanglast vabanenutele tugiteenuse pakkumine
  • Alkoholi sõltuvuse ennetamine, varane avastamine, ravi ning tugisüsteemide arendamine
  • Esmatasandi tervishoiukeskuste loomine tõmbekeskustes
  • Piirkondlike haiglate arendamine eesmärgiga toetada võrgustumist maakondlike haiglatega
  • Kvaliteetsete teenuskohtade loomine
  • Tegevuspiiranguga inimeste kodude kohandamine nende vajadustele vastavaks
  • Kohanemis- ja lõimumisprogrammide läbiviimine
  • NEET noorte õppesse tagasitoomine, tööturule suundumise toetamine
  • Tööotsinguteks ettevalmistavad töötoad
  • Töövarjupäevad ja tööproov

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes

Teadus

Edulood (11)

  • Teadus
    Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009
  • Teadus
    Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015
  • Teadus
    Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011
  • Teadus
    Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004
  • Teadus
    Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007
  • Teadus
    Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010
  • Teadus
    Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013
  • Teadus
    Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019
  • Teadus
    Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003
  • Teadus
    Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016
  • Teadus
    Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012

Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus 3.2.0201.09-0009

Mida tehti?

2 596 549,88
Eesti Kirjandusmuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus

Projekti periood

01.10.200831.01.2013

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti eesmärgiks oli arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses; Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses, sealsete interjööride taastamine originaalilähedasel kujul; Erinevatel ajajärkudel ehitatud juurdeehituste sidumine ühtseks arhitektuurseks tervikuks. Uusehituse kavandatav eluiga on 100 aastat.

Projekti tulemused

  • Mäluasutusena suudab Eesti Kirjandusmuuseum tänu juurdeehitusele ning renoveeritud ruumidele täita senisest edukamalt oma rahvuskultuurilist missiooni ja põhikirjas sätestatud kohustust Eesti riigi ja rahva ees
  • Ajaloolises tänavahoones vabanevate ruumide muutmine tööruumideks u 360 m² ulatuses
  • Arhiivipinna ja tööruumide juurdeehitus u 2880 m² põrandapinna ulatuses
  • Paranenud säilitamistingimused ja töötlus ning võimalused digiteerimiseks
  • Erirezhiimiga hoidla

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine 3.2.0201.10-0015

Mida tehti?

7 435 790,24
Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuse väljaarendamine

Projekti periood

06.04.200930.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskus on Baltikumi suurim omataoline teaduskeskus.

Riikliku Siirdemeditsiini ja kliiniliste teadusuuringute (SIME) taristu eesmärk on Eestis terviseuuringute valdkonna teadustöö tõstmine senisest kõrgemale tasemele. Ollakse paindlikud oma klientidega, pakkudes neile täpseid ja personaalseid kliendikeskseid lahendusi. Olemas on kõrgelt kvalifitseeritud suurte kogemustega töötajad, kes suudavad leida lahenduse kõigile kliendi vajadustele. Töös rakendatakse ISO9001:2008 ja GLP (good laboratory practice) kvaliteedi juhtimissüsteeme.

 

 

Fotod: Tartu Ülikooli andmebaas

Projekti tulemused

  • Pakutavad teenused: kaasaegne haiguste modelleerimine ja loommudelite fenotüpeerimine
  • eelkliinilised ja toksikoloogilised uuringud
  • infrastrukutuur, kus on võimalik töötada bioohutus klass 3-e kuuluvate patogeenidega
  • in vivo ja ex vivo kuvamistehnoloogiad
  • regeneratiivmeditsiini teenused
  • ravimite määramine kliinilistes uuringutes
  • metaboloomika teenused
  • transgeense tehnoloogia teenused

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone 3.2.0201.10-0011

Mida tehti?

7 678 181,86
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone ehitus

Projekti periood

01.01.200731.01.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti raames valmis kaasaegne ja moderne õppehoone terviklahendusena, kus on võimalik koolitada ca 1300-1400 tudengit. Kõrgkooli hoonele on omistatud mitmeid arhitektuurilisi auhindu. Kõrgkooli suurepärased õppetingimused on kaasa aidanud ka õppe sisulisele poolele ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid on jätkuvalt erialaliselt kompetentsed ja pädevad ning väga nõutud tööturul.   

 

 

Fotod: Tartu Tervishoiu Kõrgkool

 

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uus õppehoone (üldpinnaga 6632 m2), ehitati kõrgkoolile parkla ja teostati kinnistu haljastustööd
  • Valminud hoonesse soetati uus ja kaasaegne sisutus ning seadmed, sh auditooriumite mööbel, arvutid, printerid, arvutivõrgu ja turvasüsteemide seadmed, audio-videosüsteemid, esitlustehnika, raamatukogu sisseseade, laborimööbel jne
  • Uues õppehoones on kaasaegsed õpperuumid ja laborid rakenduskõrgharidusõppe õe, eriõe, ämmaemanda, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, füsioterapeudi ja radioloogiatehniku õppekavade ning ka kutseõppe tasemel lapsehoidja, hooldaja ja erakorralise meditsiini tehniku eriala õppe tarvis

Tartu Ülikooli Narva Kolledž 3.2.0201.09-0004

Mida tehti?

7 782 786,05
Tartu Ülikooli Narva Kolledži ehitus

Projekti periood

01.01.200831.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Narva kolledži uue õppehoone edulugu seisneb ilmselt tema üllatust pakkuvas välisilmes.

Samas on oluline meeles pidada, milleks uus õppehoone ehitati. Narva kolledži üliõpilased ja töötajaid vajasid kaasaegseid töötingimusi, et kolledž saaks jätkata oma põhitegevust. Soojad, ventileeritud, valgustatud õppe-ja tööruumid on elementaarsed, et pakkuda maailmatasemel kõrgharidust. Lisaks oli kolledžil vaja hoonet, mis oleks siiski kohandatud just Narva kolledži tegemiste toetamiseks. Uue õppehoone planeerimise käigus küll aimati, et kolledžist võib kujuneda midagi rohkemat kui ainult kõrghariduskeskus Ida-Virumaal, kuid tegelikult ei osatud oodata sellist tähelepanulainet, mis neid haaras peale uude õppehoonesse kolimist. Tänaseks on Narva kolledžist kindlasti lisaks hariduskeskusele saanud Narva linna kogukonnakeskus, usaldusväärne partner nii Eesti sees kui ka piiride taga.

Projekti tulemused

  • Projekti käigus ehitati Narva vanalinna territooriumile Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppehoone ning sisustati vastavalt kolledži vajadusele. Võrreldes vana õppehoonega sai kolledž juurde väikese, kuni 300 inimest mahutava konverentsikeskuse
  • Mõne auditooriumi võrra suurenes õpperuumide arv ning kolledži ruumides tegutseb tasemel kohvik
  • Kolledžis tahavad oma aega veeta nii üliõpilased kui ka töötajad, ka peale tööpäeva lõppemist. Kolledž pakub selleks mõnusat miljööd ja meeleolu
  • Tänu uuele õppehoonele sai Eesti suuruselt kolmas linn tagasi oma vanalinna. Tõsi, selle vanalinna hooned on küll kõik hävinud, kuid tänu Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue õppehoone rajamisele taastas kohalike inimeste meeltes selle teadmise, et siin asus kunagi väga väärikas linnaosa, mis võib veel kord jalule tõusta

Eesti Lennuakadeemia õppekeskus 3.2.0201.09-0007

Mida tehti?

4 281 178,80
Eesti Lennuakadeemia õppehoone ehitus

Projekti periood

01.09.200801.12.2011

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Eesti Lennuakadeemia kaasaegse ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppe- ja administratiivkeskuse ehitamine Ülenurmele. Uus hoone rajati tegevlennujaama vahetusse lähedusse ning seega lennunduse õpetamiseks loomulikku ja loogilisse keskkonda. Hoone kavandati kolmeharulise kahekorruselise lamekatusega ehitisena, mille suletud brutopind on kokku 4881,9 m².

Projekti tulemused

  • Uus õppehoone, mille käigus vähenesid küttekulud ja logistilised kulud
  • Õppehoonesse saab paigaldada mitmeid õppetööks olulisi simulaatoreid (tornisimulaator ja radarsimulaator lennujuhtidele ja lennuki- ning kopterisimulaator pilootidele).
  • Võimalus suurendada täienduskoolituse ja arendustegevuse mahtu

Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine 3.2.0201.09-0010

Mida tehti?

8 167 051,62
Eesti Biokeskuse geeni- ja biotehnoloogia keskuse väljaarendamine

Projekti periood

08.03.200831.03.2015

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti üldiseks eesmärgiks oli tagada biotehnoloogia kui teadus- ja arendustegevuse ühe võtmevaldkonna jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime Eestis. Selle eesmärgi saavutamise teeb võimalikuks kaasaja teadussuundumuste ja ettevõtlussektori arengu vajadustele vastava Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse väljaarendamine Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli Riia ja Vanemuise tn. linnaku (campuse) baasil.

Projekti tulemused

  • Läbi loodud kaasaegse töökeskkonna on tõusnud Eesti teadus- ja arendustegevuse koostöövõime biotehnoloogia valdkonnas
  • Välja ehitatud teadus- ja arendusinfrastruktuur
  • Rajatud nõetele vastav geenivaramu

Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt 3.2.0201.10-0013

Mida tehti?

4 151 232,06
Tartu Observatooriumi infrastruktuuri arendusprojekt

Projekti periood

01.06.200831.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projektiga arendati Tartumaal Nõo vallas Tõraveres paiknev Tartu Observatoorium kaasaegseks kosmoseuuringute ja -tehnoloogia keskuseks. Projektiga on loodud rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks ja säilitamiseks vajalik infrastruktuur.

Tartu Observatoorium tegutseb edasi Eesti juhtiva kosmoseuuringute ja -tehnoloogia teaduskeskusena, viies läbi alusuuringuid astronoomias ning aidates kaasa keskkonna jälgimisega seotud probleemide lahendamisele ja Eesti sisulisele koostööle Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA). Laborikorpuse rajamisega on Tartu Observatoorium saanud kõrgtasemel alusuuringute kõrval senisest enam panustada rakendusuuringutesse ja arendustegevusse. Laborite ülesehitamiseks tehtud investeeringud ja kõrgel tasemel teaduskompetents on andnud Eesti teadlastele võimaluse näidata oma võimekust rahvusvahelises kosmosekoostöös. Tartu Observatoorium on ka esimene Eestis, kes võitis ESA avatud hankevoorus lepingu.

 

Projekti tulemused

  • Renoveeriti kolmekorruseline peahoone ja rajati ca 720 m2 pinnaga juurdeehitus
  • Uuendati nii ventilatsiooni- , jahutus- ja elektrisüsteem ning kommunikatsioonivõrk, maja soojustati ning tehti uus välis- ja siseviimistlus
  • Hangiti uued arvutivõrgu aktiivseadmed, arvutiklassi ja teabekeskuse sisseseade, sisustuselemendid, kontoritehnika ja –mööbel
  • Koos kaasaegsete teadusetöö võimaluste loomisega on uuele tasemele viidud ka teadust populariseerivad tegevused. Lisaks astronoomiat tutvustavatele ekskursioonidele on külastuskeskuses võimalik läbi viia kaugseiret, kosmosetehnoloogiat ja satelliite tutvustavaid aktiivõppeprogramme

Tallinna Ülikooli Loovalade õppehoone ehitus 3.2.0201.10-0019

Mida tehti?

3 834 698,92
Tallinna Ülikooli Balti Filmi ja Meediakooli uue hoone ehitamine

Projekti periood

19.06.200931.12.2012

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Balti Filmi- ja Meediakoolist (BMF) on saanud Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, mis ühendab loomingulisi inimesi ja kõiki TLÜs õpetatavaid kauneid kunste. Uus NOVA nimeline hoone on selle uue instituudi süda. See on avatud keskus, mis integreerib edukalt erinevaid kultuurivaldkondi ja pakub erinevaid praktilisi võimalusi  projektide teostamiseks ning loomemajanduse edendamiseks.

Uus atraktiivne keskkond on loonud  palju uusi võimalusi ka rahvusvaheliseks koostööks.  BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem  kui 70 ülikooliga üle maailma.

Projekti tulemused

  • Uus atraktiivne keskkond on loonud palju uusi võimalusi rahvusvaheliseks koostööks. BFMil on täna tudengeid enam kui 40 riigist ja koostöö rohkem kui 70 ülikooliga üle maailma

Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone 3.2.0201.09-0003

Mida tehti?

12 391 780,64
Tallinna Tehnikaülikooli uus õppehoone

Projekti periood

01.01.200731.10.2009

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

TTÜ uues õppehoones on üle 2000 inimese töö- ja õppekohad, neist  13% õppe- ja  teadus- ning administratiivtöötajatele ja 87% üliõpilastele. Investeeringuga ehitati valmis uus hoone ja sisustati see kaasaegse sisustusega ja tehnikaga.

Projekti tulemused

  • Ehitati ja sisustati TTÜ uus õppehoone
  • Mustamäe campusesse toodi üle erinevatest linnaosadest ja rekonstrueerimist vajavatest hoonetest majandusteaduskond ja humanitaarteaduskond, ning esimesega liitunud õppekeskus Audentes
  • Hoone lõi eeldused senisest suuremas mahus integreerida tehnika- ja majandusalast õpet vastavalt kaasaja nõuetele. Ehitatava hoone pind on 10,3 tuhat m2, millest 95,46% on kasulik pind. Hoones on 2101 inimese kaasajastatud töö- ja õppekohad (277 töökohta ja 1715 õppekohta). 88,4% on õppetööle suunatud ruumid.

Tartu Ülikooli füüsikum 3.2.0201.10-0016

Mida tehti?

16 016 121,73
Tartu Ülikooli füüsikum

Projekti periood

21.07.200931.12.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum. Tänapäevastele rahvusvahelistele nõudmistele ja tingimustele vastav teadustöö keskkond on atraktiivne nii noortele alles teadustööd alustavatele kui ka juba kogenud teadlastele. Füüsikumis paiknevad eelkõige laboratooriumid ja kabinetid teadlastele, aga ka auditooriumid ja praktikumiruumid füüsika, infotehnoloogia ja materjalitehnoloogia temaatikaga seotud teadustegevuse ja õppetöö läbiviimiseks.

Projekti tulemused

  • Projekti tulemusena valmis rahvusvahelisel tasemel konkurentsivõimeline füüsikum
  • Projektil on regionaalarengut toetav mõju. Projekt annab olulise panuse Tartu kui rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise haridus-ja teaduslinnaku väljaarendamisele
  • Projektiga kaasajastati 286 teadlase töökeskkond
  • Aastaks 2015 loodi juurde 43 töökohta

Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskus 3.2.0201.10-0012

Mida tehti?

5 545 064,50
Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskuse väljaarendamine

Projekti periood

01.01.200730.06.2014

Rakendusüksus või -asutus

Sihtasutus Archimedes

Taastuvate loodusvarade teaduskeskus sündis vajadusest koondada ühte kohta nn roheliste teadustega tegelevad Eesti Maaülikooli struktuuriüksused. Metsamaja laiendusena valminud taastuvate loodusvarade teaduskeskusesse kolisid Riia tänavalt botaanikud, zooloogid ja mükoloogid ning Eerikalt endise agronoomiateaduskonna koosseisu kuulunud struktuuriüksused. Uues teaduskeskuses on ka kaasaegsed hoiuruumid loodusteaduslikele kogudele – üle 600 ruutmeetri suurusel kogude pinnalt leiab seente ja taimehaiguste herbaariumid, entomoloogilised kogud, soon- ja sammaltaimede herbaariumi ning mullamuuseumi. Otsus luua taastuvate loodusvarade teaduskeskus just maaülikooli Metsamaja laiendusena andis täiendava võimaluse instituutide vaheliseks koostööks, samuti teaduslaborite, aparatuuri ja auditooriumide ühiskasutuseks. Projekti täitmisega realiseerus Eesti Maaülikooli suur eesmärk  - tuua Tartus paiknevad struktuuriüksused ülikoolilinnakusse.

Projekti tulemused

  • Arendati välja Taastuvate Loodusvarade Keskus kasuliku pinnaga üle 4335 ruutmeetri, kus asuvad 164 teadlase töökohad
  • Tudengite arv, kes kasutavad uusi või kaasajastatud ruume on 2247
  • Projekti tulemusel on oluliselt paranenud töötingimused, mis tõstab teadustöö kvaliteeti ja annab uue keskusega seotud vähemalt 102 doktorandile paremad võimalused oma teadusbaasi ning tervikuna kogu Eesti valdkondliku teaduskompetentsi tõstmiseks
  • Projekt aitab kaasa taastuvate loodusvarade mõistlikule kasutamisele läbi vastavate teadussuundade arendamise

Struktuuritoetuste kasutamisest

Eestile eraldatud struktuuritoetused valdkonnas 880 253 053€

Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus

Eesmärgid

  1. T&A ja kõrgharidus on kõrgetasemeline ja Eesti on rahvusvahelises TAI alases koostöös aktiivne ja nähtav
  2. Teadus-ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides ning TAI süsteem toetab majandusstruktuuri muutumist teadmistemahukamaks
  3. Ressursisäästlikumad ettevõtted
  4. Eesti ettevõtted toodavad efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakuvad innovaatilisi teenuseid

Toetatavad tegevused

  • Nutika spetsialiseerumise kasvualade toetamine
  • Järelkasvu toetamine-erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Ettevõtete, teadusasutuste ja teiste partnerite koostööstruktuuride toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades
  • Start-up ettevõtluse hoogustamine
  • Valdkondlikud teadusprogrammid ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks
  • Ettevõtja arengu toetamise terviklahendus
  • Uute ja keskkonnasõbralike lahenduste kasutuselevõtu toetamine, sealhulgas ressursijuhtimissüsteemide, parima võimaliku tehnika ja lõpp-puhastustehnika rakendamine. Jäätmetekke vähendamine ja vältimine, taaskasutus
  • Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel (sh ESFRI teekaart) ning osalemine üle-euroopalistes T&A infrastruktuurides
  • Teadus-ja arendusasutuste ning kõrgkoolide missiooni tugevdamine, struktuursete muutuste läbiviimine, keskendumine põhivaldkondadele
  • Teaduse eesliinil tegutsevate teaduse tippkeskuste toetamine
  • Teaduse ja kõrghariduse rahvusvahelistumine, mobiilsuse ja järelkasvu toetamine
  • Teaduse populariseerimine noorte seas ja kogu ühiskonnas

Valdkonnale eraldatud toetused meetmete lõikes