Sisukaart

Objektide tähistamine ja teavitamine
Rikkumised ja tagasinõudmised
Projektide kontroll
Väljamaksed
Toetuse saajate avalikustamine
Toetuse saajate otsing
Juhendmaterjalid
Struktuuritoetust saanud projektide rikkumised ja toetuse tagasinõudmised
01.04.2008

Siseriiklikult reguleerivad tagasinõudmisi ja tagasimakseid järgmised õigusaktid „Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seadus” peatükk 6, paragrahvid 26 -28 ja  „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seadus” peatükk 5, paragrahvid 26 -28 ning Vabariigi 22.12.2006 määrus nr 278 "Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord".

TOETUSE TAGASINÕUDMINE TOETUSE SAAJALT


Nimetatud õigusaktide põhjal võib toetuse saajalt toetuse tagasi nõuda, kui:

- toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
- ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
- toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel;
- toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;
- ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti  elluviimise tähtaegu ei ole järgitud;
- taotluse rahuldamise otsus on tunnistatud kehtetuks;
- RÜ või RA poolt tehtud ettekirjutus (näiteks rikkumise lõpetamiseks) on jäetud tähtpäevaks täitmata;                                                                                            
- toetuse saaja ei ole täitnud muid seadusest tulenevaid nõudeid.


Toetuse tagasinõudmise õigus on rakendusüksusel (RÜ) või rakendusasutusel (RA) vastavalt konkreetse meetme määruses sätestatule. Reeglina nõuab toetuse tagasi sama asutus, kes on teinud taotlejale toetuse rahuldamise otsuse. Eespool nimetatud rikkumiste ilmnemisel peab toetuse saaja olenevalt RÜ poolsest otsusest saadud toetuse kas täielikult või osaliselt tagastama.

Võimalikud sanktsioonid toetuse saajale:

- toetuse saaja peab mitteabikõlbliku toetuse tagasi maksma
- tagasinõutavalt toetuselt nõutakse intressi ja vajadusel viivist. Intressi tagasinõutava toetuse jäägilt arvestatakse reeglina alates tagasinõudmise otsuse tegemise hetkest. Kui on tegemist kuriteoga, siis peetakse arvestust toetuse väljamaksmise hetkest
- projektile antava toetuse kogusumma väheneb nii tagasinõutava toetuse kui ka mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu ulatuses - seega ei saa toetuse saaja seda raha enam uuesti kasutada
- toetuse saajale võidakse peatada edasised väljamaksed, kuni toetuse saaja on mitteabikõlbliku toetuse tagasi maksnud
- rakendusüksus ei pruugi toetuse saaja järgnevaid toetuse taotlusi rahuldada, kui toetuse saaja ei ole mitteabikõlblike kulusid õiges summas ja tähtaegselt tagasi maksnud

Toetuse tagasi nõudmiseks toetuse saajalt peab RÜ (või RA) vormistama nõuetekohase tagasinõudmiseotsuse, milles kajastatakse võimalikult detailselt toetuse tagasi nõudmiseni viinud asjaolud ning tagasinõutavad summad. Otsus väljastatakse RÜ (või RA) poolt toetuse saajale väljastusteatega tähtkirjaga.

Toetuse saaja on kohustatud tagasinõutud summad tagastama 90 kalendripäeva jooksul alates tagasinõudmise otsuse kättesaamisest. Kui toetuse saaja peab toetuse osaliselt tagasi maksma, võib sama projekti raames järgnevalt väljamakstavat toetuse summat vähendada tagasi maksta jäänud summa ulatuses ehk tasaarveldada järgmisena väljamakstava summaga.

Rakendusüksustele (või rakendusasutusele) on antud õigus põhjendatud juhtudel lubada toetuse tagasimaksmist maksegraafiku alusel ehk tagasimakse ajatamist. Selleks peab toetuse saaja esitama rakendusüksusele või –asutusele vastavasisulise põhjendatud taotluse 30 päeva jooksul tagasinõudmise otsuse tegemisest.

RIIGIPOOLSED TAGASIMAKSED EUROOPA KOMISJONILE

Juhul, kui riik ise rikkumise avastab ja menetleb seda vastavalt, siis Euroopa Komisjoni poolt riigile mingeid sanktsioone ei kohaldu. Toetuse saajalt nõutakse vajalikud summad tagasi ning tagasisaadud raha on võimalik uutele projektidele jagada.

Kui programmperiood on lõppenud, siis meetme raames summasid enam ümber jagada ei saa ja Eesti riik peab vastavad summad EK-le tagasi kandma.

Kui Euroopa Komisjon avastab ise liikmesriigi poolse rikkumise, siis võib ta riigile esitada sellekohase tagasinõude. Kui riik tähtajaks tagasi ei maksa, küsib EK viivist. Vajadusel võib EK teha liikmesriigile antavate vahenditega tasaarvelduse.

Juhul, kui EK Eesti riigilt midagi tagasi nõuab/tasaarveldab, siis riigile on see raha kaotsi läinud ning seda uuesti järgnevate projektide rahastamiseks kasutada enam ei saa.
 
 



Rikkumiste kohta on võimalik saada lisainfot Rahandusministeeriumi kodulehelt, kus on olemas ka teave toetuste kasutamisel avastatud rikkumiste kohta.
 

 


10.09.2010
Tartu Kunstikool ja Rõuge lasteaed uuenesid Euroopa fondide toel
09.09.2010
EL toel suletakse Ahtme tuhaväli
09.09.2010
Sotsiaalfondi projektid hakkavad soolist võrdõiguslikkust edendama

Infopäevad ja taotlusvoorud

E T K N R L P
05.1234567
6.891011121314
7.15161718192021
8.22232425262728
kogu kuu täna

Legend:   Infopäevad    Taotlusvoorud

Valitud: 15.02.2010 - 15.02.2010

Lingid