Harjumaa, 14. august

Eelmisel nädalal paigutati Maardusse 39 niinimetatud Rohelist Punkti, kuhu on koondatud prügikonteinerid taaskasutatavate pakendijäätmete kogumiseks.

Taaskasutatavate pakendijäätmete kogumine on ühelt poolt loodushoidlik, aga teisalt aitab vähendada inimeste kulutusi tavajäätmetele, sest erinevatelt olmeprügi veost tühjendatakse Rohelise Punkti konteinerid tasuta.

Prügikonteinerid asuvad rohelistes lukustatavates majakestes, mille võtmed antakse tasuta elanikele.

"Üldjuhul kogutakse pakendijääke kahes osas, paber ja papp-pakend ühe konteiner-iga ning klaas-metall-plast-pakend teise konteineriga," ütles MTÜ Eesti Pakendiringluse teenindusjuht Andres Siplane. "Jäätmekäitlejate ja taaskasutusorganisatsioonide vahel on kokku lepitud, et papikonteiner tähistatakse sinise värviga: kas konteiner ise on sinine või on kleeps sinine. Segapakendi konteineri värv on kollane. Seda peaksid meeles pidama ka maardulased."

Taaskasutusse vaid puhas prügi
Kõikide jäätmeliikide (plast, paber, klaas ja metall) puhul on oluline, et konteinerisse pandav pakend oleks puhas.

"Niipea, kui miski tilgub ja haiseb, on halvasti," nentis Siplane. "Materjali ümbertöötleja ei hakka ise pakendeid üle pesema, tema tahab saada puhast materjali, mis tal masinaid ära ei riku ja mida saab ümber töödelda," nentis Siplane.

Teine põhjus tühjade pakendite pesemiseks on see, et pakendijäätmeid sorteerivatele inimestele on ligased jäätmed üsna ebameeldivad.

"Iga tarbija võiks oma pakendijääke sorteerides mõelda sellele, kas ta ise oleks pärast nõus oma pakendeid materjaliliikide kaupa sorteerima," ütles Siplane ning pani inimestele südamele, et taaskasutusse minevate asjade hulka ei pandaks näiteks toidujäätmeid ega mähkmeid.

Maardu linna keskkonnaspetsialisti Guido Liisma sõnul on juba inimesed hakanud kurtma, et pakendeid pestes läheb vee ja elektri peale rohkem raha, kui tuleb prügikonteineri kokkuhoiust.

"Ma ei oska ette näha, kuidas elanikud prügi sorteerimisega kaasa lähevad, inimesed kipuvad olema ju mugavad, kuid üritame ikkagi," nentis Liisma.

Kui taaskasutuskonteinerite sisu ei vasta 95 protsenti ulatuses loetletud nõuetele, ei tühjendata konteinereid tasuta ning inimesed peavad nende eest nagu tavakonteinerite eestki ise maksma. Konteinerid maksavad üle miljoni krooni 39 ülesseatud pakendi-punkti läksid maksma 1 242 540 krooni, millest 75 protsenti saadi Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel Euroopa Regionaalarengu Fondist, Maardu Linnavalitsuse omafinantseering oli 310 635 krooni.

Eestis tekib 120 000-130 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Inimese kohta tuleb aastas keskmiselt 400 kg olmejäätmeid, millest 60 protsenti on erinevad pakendid.